Antenn
Hiljuti ilmunud ajalookultuuri ajakirja Tuna järjekordset numbrit iseloomustab eelkõige ajaloosündmuste ja päevapoliitilise ideoloogia vahelise seose mõtestamise püüd. Nii kirjutavad ajaloolased Jaan Tamm (“Ajalooteaduse koordinaadid”) ning Tõnu Tannberg (“Linna tekke täpne aeg ei ole veel kindlaks tehtud”) Tallinna vanuse teaduslikest ja tema asutamisaasta võimaliku tähistamisega 1954.a. seotud sisepoliitilistest tagamaadest. Lõpuks jäi juubel pidamata! Puht medievistika alastest artiklitest mainigem Tiina Kala intrigeerivat käsitlust keeltehierarhiast keskaegses Tallinnas -- vaadeldava perioodi lõpuks saavutas alamsaksa keel prestiižikuselt juhtpositsiooni, Eesti keel jäi aga madalaimale astmele (lähemalt vt. T. Kala. “Keeled ja nende kõnelejad keskaegses Tallinnas: edenemine või taandareng?”). Kaspar Kolk jätkab Lüübeki Arnoldi kroonika ajaloolis-filoloogilist ülimalt põhjalikku kommentaari (Lüübeki Arnold. Liivimaa pööramisest II”).
Eestiga seonduv II maailmasõja eelne lähiajalugu on esindatud üsnagi mitmekesiselt. Selle juhatab sisse Raimo Pullati põhjalik, avaral allikalisel baasil põhinev kirjutis Peterburi Ülikooli õigusteaduskonnas õppinud Eestist pärit üliõpilastest, kelledest nii mõnedki tõusid hilisemas Eesti Vabariigis kõrgetele ametikohtadele (R. Pullat. “Peterburi Eesti juristid kuni 1917. aastani”). Sirje Oleski “Oskar Looritsa kirjades Martti Haaviole II” õhkub isegi praegu, hea hulk aastakümneid hiljem, kunagise “vaikiva aja” vaimlis-poliitilist surutist. Ajajärgu teemat lõpetavad päris loogiliselt Kaido Jaanson oma poleemilise “Veel Eesti Vabariigi ajaloo periodiseerimisest. Pilk Läänemerelt” ja Tiit Noormetsa poolt avaldatud ning asjatundlikult kommenteeritud Punaarmeest 1941. aasta suvel deserteerunud kapten Georg Mätliku mälestused.
Pagulaseestlasi esindab meie medievistika nestor Vello Helk oma jätkuvate memuaaridega.
Käesolevas numbris igati väärikalt esindatud teoreetiline ajalooteadus, mida esindab prantsuse mõtleja Francois Hartogi ülimalt nauditavalt kirjutatud esseesse “Ajaloo leiutamine: ühe mõiste eellugu Homerosest Herodotoseni”, mida saadab Marek Tamme ulatuslik autori tutvustus.
Arvustuste ja Varia poolelt rõõmustas mind kõige enam dotsent Märt Tänava üdini positiivne oma akadeemilise õpilase Mait Kõivu doktoritöö arvustus, milles kirjatüki autor muuhulgas osutab läti retsensendi vaimustatud arvamusele, et dissertant jõudis doktoritöö näol Euroopasse varem, kui Eesti Vabariik! Retsensioon on see hiljuti emeriteerunud Tartu Ülikooli staažika õppejõu Märt Tänava üks vähestest trükivalgust näinud kirjatükkidest. Seega – jõudu ja jaksu uuteks selletaolisteks mehisteks kirjatöödeks edaspidigi!
