Samamoodi täidavad sõiduautod Tallinna sadamat ja Sillamäe oma.

"Suursadama idee tuligi siit," ütleb Antropov. "Et me ei peaks üksteisega konkureerima ja mõttetult hinnaga pingutama, et kes teeb parima pakkumise Ford Europe'i sugusele suurele firmale. Üle 3000 või 5000 auto ei saa meist keegi korraga sisse võtta."

Eesti sadamad ei konkureeri mitte ainult omavahel, vaid suures plaanis käib võitlus eeskätt naabermaadega. Soome, Venemaa, Läti ja Leeduga.

"praegu konkureerivad killustunud sadamad omavahel, nii et veri ninast väljas, ja konkurendid võidavad. Oleme kaotanud kokkuvõttes tohutult positsioone. Maailmas kasvab Ida-Lääne transiit kümme protsenti aastas, meie kasv jääb sellele alla. Varem moodustas meil enamiku transiidist Vene nafta. Nüüd räägime, et ehitame konteinerterminale. Aga me oleme vahepeal kümme aastat lihtsalt maganud," räägib Antropov Eesti sadamate kohta. "Kui sõlmiksime sadamate vahel koostöökokkuleppe, siis võidaksime kõik. Saaksime näiteks kokku leppida, kes millist kaupa viib, millised on tariifid, milline on ühine sadamapoliitika ja seadusandlus."

Põhjasadam ja Lõunasadam kasvavad kokku

Antropov läheb peahoone seinal rippuva kaardi juurde ning näitab Põhjasadamat, kuhu omanikud on tema sõnul investeerinud ligi miljard krooni. Mereäärt on täidetud üle 35 000 ruutmeetri ulatuses ning uued kaid kogupikkusega 1000 meetrit mahutavad korraga kolm laeva.

Sadam on mõeldud eelkõige sega- ja üldkaupade tarvis - puit, väetised, plast ning kõik muu, mida saab konteinerites vedada. Nüüd ka autod. Töötajaid on sada, kuid nende arv võib peagi kahekordistuda. Algsed kavad nägid ette, et investeering tasub ära 12 aastaga. Praegu võib see välja tulla isegi viie aastaga ning Antropov räägib juba teise miljardi investeerimisest.

Sadam laieneb lõuna poole. Vene päritolu süvenduslaev puhastabki seal juba kolinal merepõhja.

Lõunas asub riiklikule Tallinna Sadamale kuuluv Paldiski Lõunasadam, mis sai sügisel üle ilma kuulsaks, kui seal arestiti nn mürgitanker Probo Koala. Lõunasadam on nii lähedal, et tema kraanad paistavad põhjasadama kaile ära.         

Antropovi nägemuses kasvavad sadamad laienduste tagajärjel tulevikus sama hästi kui kokku. Vahele jääb vaid maatükk, kus asuvad linna veepuhastusseadmed.

Antropovi idee ei piirdu ainult koostöökokkuleppega, vaid põhjasadama omanikud - kunagised Eesti Merelaevanduse töötajad, vahepeal õliäris raha teinud Aleksei Tšulets ja Aleksandr Nakonetšnoi - on heaks kiitnud töötada edasi visiooniga Paldisiki sadamate ühendamiseks.

"Paldiski sadamad kahe peale võiksid olla nagu Muuga number kaks," ütleb Antropov. "Miks ei võiks neil olla ka ühised omandisuhted?"

Variante on mitu. Näiteks:

1. Tallinna Sadam ostab osa Põhjasadama a ktsiatest;

2. Põhjasadam ostab osa Tallinna Sadama aktsiatest;

3. Moodustataks ühisfirma.

"Me oleme igati avatud," ütleb Antropov.

Pole võimatu, et mingil hetkel tasub projekti kaasata Sillamäe Sadam, mis tegeleb samuti transiitkaubandusega ja mida veab ekspeaminister Tiit Vähi.

Kindlasti tuleb arvestada konkurentsiametiga, kes uurib alati koostöid kartellikokkulepete aspektist ja liitumiste puhul väldib monopoolsuse teket.

Veelgi olulisem on poliitiline kokkulepe. Võimul olev valitsus otsustas, et ühtki tähtsat riigifirmat börsile ei viida. Küll aga ostis riik tagasi raudtee. Kuid uued valimised on vaid pooleteise kuu pärast.

Tallinna Sadam: me pole asja veel arutanud

Tallinna Sadama nõukogu esimees Neinar Seli, kes selle loo tegemise ajal saatis peaminister Andrus Ansipit visiidil Ukrainasse (äridelegatsiooni kuulusid ka Robert Antropov ja Tallinna Sadama juhatuse esimees Ain Kaljurand), ütles Ekspressile Suursadama kohta: "Idee ei ole võõras. Selle eesmärk oleks koostöö sadamate vahel ja üksteise toetamine, mis on ju iseenesest hea." Ta märkis aga, et ühisettevõtte moodustamise või aktsiamüügini "pole me veel jõudnud".

Sadama nõukogu teine liige Margus Leivo ütles, et nõukogu ja juhatuse tasemel ei ole ideed arutatud. Aga teoreetiliselt on plaanil jumet. "Me peaksime Eesti sadamate vahel selgeks tegema, mis tasemel konkurendid me oleme. Me ei pea tapma üksteist, kui konkureerime samal ajal teiste riikide ja nende sadamatega. Kui suudaksime maha suruda üksteiselt kaubavoogude äratõmbamise ja teha normaalselt koostööd, oleks see igati tervitatav. Kuid teatavasti on iga eestlase rahvustoit ikka teine eestlane. See idee nõuab enne rakendamist põhjalikku analüüsi."

Tallinna Sadama juhatuse esimees Ain Kaljurand märkis, et "Iseenesest on kõik projektid, mis võimaldaksid meile paremat majandustegevust, teretulnud, kuid need peavad olema väga hästi põhjendatud. Paldiski sadamad asuvad küll lähestikku, kuid nende maastaabid on väga erinevad ( Lõunasadam teenindas mullu 5,5 miljonit tonni kaupu ja samas kui Paldiski Põhjasadama kaubamaht jäi tagasihoidliku 200 000 tonni piiresse ) ning liitmise võimalik lisaväärtus Tallinna Sadama jaoks vajab kindlasti põhjalikke analüüse."

Majandusministeeriumist öeldi Ekspressile, et "me pole saanud kirjalikku ega suulist pakkumist, seetõttu ei ole me kujundatud ka seisukohta. Riik kaalub kindlasti tõsiselt kõiki infrastruktuuriga seotud pakkumisi. Koostöö vms kasulikkust ning perspektiivikust peaks sellisel juhul hindama Tallinna Sadam. Initsiatiiv aga peaks tulema Paldiski Põhjasadama poolt."

Ühe transiidispetsialisti sõnul on Tšuletsi ja Nakonetšnoi kompanii Tintrade üritanud müüa põhjasadama aktsiaid Tallinna Sadamale juba mitme aasta vältel. "Küsimus on olnud hinnas. Kui ma ei eksi, siis nad küsisid 40-50 miljonit eurot ja nüüd, kui nad investeerivad tõesti miljardite kaupa, on neil kapitali juurde vaja."

Viimati üritas riigiga samasugust diili teha Tiit Vähi, kes pakkus Tallinna Sadamale osalust Sillamäe sadamas. Poliitiline venitamine lõppes sellega, et Vähi rajas sadama koos Vene naftaparunitega ning eespool mainitud spetsialisti sõnul töötab see nüüd "hoopis paremini kui oleks koos Tallinna Sadamaga".

Hiina kauba veoks käivitub süstikrong

Hetkel on Eestis käimas ka teine transiidialane koordineerimiskatse. Seda veab Vene ettevõte Severstaltrans, kes püüab kokku osta Muuga sadama suurimad õlimahutid, et jagada terminalide vahel eri naftakaupade vood ning tõsta hindu, mis on konkurentsi tõttu pidevalt kukkunud.

Robert Antropovil on aga veel üks kõva projekt ja see hakkab tänavu teoks saama. Tegemist on liiniga, kus kaup liigub Hiinast Shanghaist laeval Venemaa Kaug-Idas asuvasse Vostotšnõi sadamasse, sealt süstikrongiga Paldiski Põhjasadamasse ning edasi laevaga Rootsi Gävle sadamasse. Või siis vastupidi.

Hiinast on oodata kõiksuguseid kaupu. "Ainuüksi IKEA paneb sealt teele kaks tuhat 40jalast konteinerit päevas," ütleb sadamajuht. Põhjamaadest läheksid Hiinasse peamiselt puit ja paber. Kuid süstikrongi käivitamine peaks end ära tasuma ka siis, kui kaupa jätkub Põhjamaadest ainult Moskvani.

Põhjasadama partnerid on Gävle sadam, Spacecom ja Vene firma DVTG (Kaug-Ida Transpordigrupp), mis tegeleb nii raudtee- kui ka merevedudega.

"Tahame käivitada kolm rongi nädalas," ütleb Antropov. "Meie eelis on kiirus. Laevaga ümber Aasia sõites jõuab kaup Hiinast Põhjamaadesse 40 päevaga, meil 12-14 päevaga. Suudame konkureerida nii aja kui ka hinnaga."