01.05.2009, 00:00
“Ära näpi mind, vanamees!”
Noore naishääletajaga metsa vahel tehtud suitsupaus tõi mehele kaks aastat väldanud kohtusaaga ja kahtlustuse, mis hoolimata õigeksmõistvast otsusest ei haju.
Sellel lool on kaks võimalikku algust, mis erinevad teineteisest nagu
öö ja päev. Vaatame seda läbi 15aastase Sigridi*
silmade. 30. juulil 2006 hääletab neiu Tallinnas lennujaama juures.
9. klassi tüdrukul on vaja jõuda koju Põltsamaale. Kella
viie ja kuue vahel võtab neiu oma Volkswagen Passati peale vuntside,
hõrenevate juuste ja õllekõhuga keskealine mees.
Sohver teeb teel mitu suitsupeatust. Asi läheb õige kahtlaseks,
kui mees keerab auto pärast Mäod juba kolmandat korda maanteelt maha.
Seekord sõidab ta ligi kilomeetri teest eemale, tühjale lagendikule
metsa vahel. Seal alustab ta nilbet juttu stiilis “kas sa raha tahad
teenida” ja “luba ma katsun su kõhtu”. Ta surub
nääpsukese neiu oma kehaga vastu autot ja hakkab talt riideid rebima.
Sigrid on hirmust ja ehmatusest peaaegu oimetu. Kõik
käib nagu halvas filmis. Ta lükkab ligitikkuja kaks korda
eemale. Ning lõpuks, sõnadega “ära näpi
mind, vanamees!” võtab koti ja marsib minema.
?
46aastane Priit jutustab sama lugu hoopis teisiti. On nädalalõpp ja
edukas väikeettevõtja on teel sõbra juurde Tartusse.
Töö tõttu veedab ta palju aega roolis, mistõttu pole
hääletaja peale korjamises tema jaoks midagi ebatavalist. Priit on
sõjaväest saati suitsumees, aga tal on üks kiiks. Autos ta ei
suitseta – konihais ei meeldi endale ega sobi lapselapsele.
Juba Sigridit lennujaama juures peale võttes hoiatab Priit plikat, et
teeb suitsupeatusi.
Esimese sigareti läidab ta maantee
servas, teine kord keerab ühele tuttavale puhkeplatsile ja kolmas kord, 90
kilomeetrit Tallinnast, tüürib ta metsateele trassist 700 meetri
kaugusel. Siin teatab Sigrid ootamatult, et tema enam edasi ei
sõida, võtab kompsud ja teeb minekut.
On ilus soe
õhtu, kell on kuue tuuris. Priit kehitab õlgu, kuid ei oska veel
halba aimata. Ta käib tiiru Tartus ära ja jõuab just koju,
Õismäele naise juurde, kui korteri ukse taga annavad kella kaks
politseinikku ja kutsuvad ta õue. “Neiu, kelle te täna peale
võtsite, süüdistab teid vägistamises,” teatavad
mundrimehed pikema jututa. Priit pannakse raudu ja viiakse arestimajja
Rahumäel.
?
Üks kahest osapoolest valetab, mis saatusliku
suitsupausi ajal üksikul metsavälul juhtus. Kõige kummalisem
selles loos on, et ligi kolm aastat väldanud eeluurimise ja
kohtuprotsesside järel ei saanud õigust õieti kumbki
osapool. Ehkki Priit jäi lõpuks õigeks, ei ütle
kohtuotsus, et tüdruk valetas.Kindel fakt on, et pärast seda, kui
Sigrid ja Priit sel juuliõhtul metsas lahku läksid, helistas neiu
oma sõbrale ja too omakorda politseisse. Patrull korjas Sigridi peale ja
toimetas Paidesse.
Arvestades kahtlustuse tõsidust, on
tagantjärele raske mõista, miks tüdrukule ega mehele ei tehtud
arstlikku läbivaatust ega ekspertiisi. Priitu hoiti kaks päeva kinni,
mille kestel teda küsitleti korra, ja lasti siis vabadusse. Tema kodu ei
otsitud läbi, et leida tema riietelt märke rünnakust.
Tüdruku jutu toeks polnud mingeid füüsilisi tõendeid.
Kuid sellest hoolimata saatis prokurör Merike Lugna Priidu kohtu
alla. “Mina algul uskusin kannatanut rohkem kui Priitu,”
räägib prokurör. “Mis põhjus oleks neiul
üleüldse olnud valetada?” Seetõttu esitas ta Priidule
süüdistuse, et mees kasutas ära ohvri abitut seisundit ja kaasas
alaealise tahte vastaselt sugulise kire rahuldamisele suguühte
st erineval viisil.
See keeruline sõnastus tähendab, et
mees surus neiu väidetavalt vastu autot, tiris tema rinnahoidja üles,
hõõrus oma keha vastu paljastatud rindu, avas neiu püksiluku
ja tiris alla tema pükse. Et väikest kasvu neiu sellele (hirmu
tõttu) vastupanu ei osutanud, ei jäänud vägivallast
mingeid märke. ?Et mees ennast lõpuni ei rahuldanud, polnud
prokuröri sõnul põhjust otsida ka ohvri riietelt
kehavedelikke või muud DNAd. “Sealt ei olekski midagi leida
olnud,” usub prokurör.
?
Priidu meelest on see jutt jama
– isegi teoreetiliselt pole võimalik ohvrit jõuga vastu
autot nii paigal hoida ja lahti riietada, et sellest kellelegi mingit
märki ei jää. Samuti ei klapi Priidu meelest, et kui neiu kartis
vägistamist, siis ummisjalu põgenemise asemel korjas ta autost oma
asjad ning kõndis minema.
“Haiget ta mulle eriti ei
teinud,” tunnistab Sigrid. “Ma ei osanud selle peale midagi
rohkemat teha.” Hoolimata vastuoludest süüdistuses
mõisteti varem karistamata mees nii esimese kui ka teise astme kohtus
süüdi. Ta sai tingimisi aasta vanglat.
Priit
mõistab, et hoolimata tõendite nappusest paistab tema lugu
hõre: “Minu viga oli, et ma keerasin teelt kõrvale.”
Nii väheusutav kui see ei kõla, otsis ta oma sõnul ainult
tuulevaikset kohta, sest teda piinab juba aastaid äge seljavalu.
“Olen aastaid seda teed sõitnud ja mul on välja kujunenud oma
kohad, kus ma kinni pean.”
Priit on 27 aastat abielus, tal on
kaks last ja üks lapselaps. Hoolimata sellest, et kahtlus oli vastik,
toetas pere teda. Mees palkas uue advokaadi ja kirjutas kaebuse Riigikohtusse,
kus tema lugu vaagis kuus kohtunikku. Ka nemad leidsid, et uurimistoiminguid
oleks saanud teha rohkem.
?
Kohus leidis lõpuks, et puuduvad
tõendid, mis kinnitavad Sigridi abitusseisundit. Ehk teisisõnu
– kui sinikaid, kriime või midagi hullemat pole, siis ei allutatud
noort naist jõuga ega vastutahtsi. “Sellist asja ei ole
võimalik tuvastada, kui jälgi ei ole,” resümeerib
prokurör Lugna, kellele see pole esimene väidetav
vägistamislugu, mis kokku kukub.
Priit on nüüd
küll paberil puhas mees ja sai riigilt isegi 60?000 krooni advokaadikulude
katteks, kuid lõpuni õnnelik olla ei saa. “Minu arusaamine
kriminalistikast ja õigusemõistmisest muutus nende aastate
jooksul ikka kõvasti,” räägib endine süüalune.
Kahtlus jääb õhku, sest paberil on mulje, et Priit
pääses konksu otsast tänu tehnilistele nüanssidele
või paragrahviväänamisele.
Sigrid on enda
sõnul püüdnud lugu unustada, sest edasi kaebamiseks tal raha
pole. “Kui ta on selline siga, et teeb ja ei julge tunnistada, siis
sellised inimesed lihtsalt on,” resümeerib tüdruk, kes pole
pärast seda kordagi hääletanud. Kumb kahest siis ikkagi
valetab?
* Nimed asendatud. Õiged isikud on toimetusele
teada.