Nii jubedat tulemust pole varem näidanud ükski Eesti börsiettevõte.

1,2 miljardit on isegi veidi suurem summa kui see, mille Arco Vara hankis kaks suve tagasi börsile minnes.

Tookord pakatasid tema juhid ja suuromanikud õnnest, sest kinnisvaraseisak oli juba vaikselt alanud, kuid neil õnnestus viimasel minutil investoritelt siiski üle miljardi krooni reaalset raha välja meelitada.

Arco Vara tegelased olid väga kõvad vennad. Neid tunti linna peal luksussõidukite järgi Bentley-meestena, nad olid Kroonika staarid. Positsiooni kohaliku poliitilis-ärilise eliidi seas näitas ka tõik, et just Hillar-Peeter Luitsalu kaudu pidi liikuma Aivo Pärna väidetav pistisesumma keskkonnaminister Villu Reiljanile.

Pärast börsile minekut suples Arco Vara rahas. Firma arvel seisis pikki kuid üle 800 miljoni krooni. Kuid aktsia hind hakkas kinnisvarahindade tardudes langema ja see langus kogus hoogu nagu kiirlaskuja Alpi nõlvadel. Mullu talvel moodustas sularaha juba üle poole firma turuväärtusest.

Omanikud sõitsid tegevjuhist teerulliga üle
Esimene pauk eduloos kärgatas enne jõule 2007. Korraga kuulis avalikkus, et 14 aastat ühist äri ajanud seltskond on omavahel tõsiselt tülli pööranud.

Firma kauaaegne sümbol, nõukogu esimees Arti Arakas (Arco = Arti Company) ja tema tegevjuhist vend Viljar Arakas lõid ukse enda järel mürtsuga kinni ning marssisid sirge seljaga minema.

Viljaril viskas üle asjaolu, et ülejäänud suuromanikud Richard Tomingas ja Hillar-Peeter Luitsalu käitusid nii, nagu oleks Arco Vara endiselt nende taskufirma, ning taandasid teda - jõuka börsifirma juhti - pahatihti vaid kummitempli rolli.

Tomingas ja Luitsalu omakorda heitsid ette, et raha seisab firmas lademes, aga ei teeni piisavalt kasumit.

Tüli leidis kajastamist isegi Arco Vara aastaaruandes: "Richard Tomingase sõnul pidanuks juhatus aktiivsemalt tegutsema uutel turgudel, nagu Balkanimaad ja Ukraina, kus areng kestab."

Ka järgmine tegevjuht kaotas usalduse
27. veebruaril 2008 ilmnesid paleepöörde esimesed viljad: Arco Vara teatas, et ostab poole Ukrainasse Simferoopolisse ehitatavast kaubanduskeskusest, mida arendas suurettevõtja Hillar Teder.

Teder on suurte kaubanduskeskuste alal tõeline äss. Ta rajas mitmed edukad kaubanduskeskused Tallinna (Rocca al Mare, Sikupilli) ning lõi koos Vene partneritega idapiiri taga O'Key kaubandusketi. Sügisest 2006 sai Tederi mängumaaks Ukraina. Ta lendas isikliku reaktiivlennukiga tihti Tallinna ja Kiievi vahet.

"Siseneda Ukrainasse koos kogenud kaubanduskeskuste arendajaga vähendab Arco jaoks projekti riskitaset oluliselt," kiitis börsiteates Aare Tammemäe.

Just Arco Vara finantsjuhina töötanud Tammemäele pakkusid Luitsalu ja Tomingas pärast vendade Arakaste lahkumist firma tegevjuhi kohta.

Kuid ka Tammemäe püsis börsifirma juhatuse esimehe ametis vaid kaheksa kuud. Kahele suuromanikele ei istunud see, et Tammemäe suhtles ühtviisi kõigi investoritega ega kandnud neile igast kohtumisest ette.

Suuromanikud kardavad, et Tool tahab firmat üle võtta
Eriti häiris kaht suuromanikku üks mees - Viimsi legendaarne rahaboss Toomas Tool, kes ei lasknud aastaid end lehefotograafidel pildistada ja kelle ärid on enamasti kaetud saladuselooriga.

Arakased müüsid oma osaluse Arco Varas just Toolile.

Ühel hetkel hakati Arco Vara juhtkonna korrusel kahtlustama, et Tool üritab ettevõtte vaenulikku ülevõtmist. Näiteks mängib selle peale, et Tomingas ja Luitsalu ei suuda kõiki repolaene tagasi maksta ja peavad tagatiseks pandud aktsiad loovutama pankadele, kes müüvad need omakorda edasi Toolile.

Selline stsenaarium ei rakendunud, kuid Tooli osalus on praeguseks kasvanud juba üle 22 protsendi.

Arco Vara võis veel mullu sügisel tunduda Toolile vägagi magus tükk, sest firma turuhind oli 700 miljoni krooni tuuris, kuid tema kruntide ja muu vara väärtus oli kolm korda suurem. Osta 700 miljoni eest kaks miljardit maksev asi oli enne globaal­se kriisi ja suurte allahindluste algust väga suur ahvatlus.

Isegi Hillar Tederi garantii pole enam kindel    
Arco Vara pole kunagi olnud ideaalne ettevõte. Seal on ette tulnud imelikke rahakeerutamisi, ootamatuid leppetrahve, koguni lahtise eelarvega ehitusi, ka koondamistega jäi firma liiga hiljaks, kuid sedasorti musta pesu leidub igas suuremas ettevõttes.

Siiski suutis ettevõte möödunud nädalal rahvast negatiivselt jahmatada. Ta teatas vara allahindamisest 1,2 miljardi(!) krooni võrra.

Varade ümberhindamise peale on Arco Vara mehed olnud alati mihklid. Kui varem said nad meedias peksa peamiselt seetõttu, et hindasid oma maatükke ja vara muudkui kallimaks, siis nüüd on asi vastupidine.

"Oleme hindamistes kasutanud väga konservatiivseid eeldusi," ütles Ekspressile firma finantsjuht Heigo Metsoja. "Tähtis on asju näidata õiglases väärtuses ja olla pigem konservatiivne."

Tähelepanuväärne on aga, et kui üleshindlusi tegi firma globaalse haardega kontserni Colliers abil, siis praeguste räigete allahindluste puhul kasutab Arco Vara palju oma juhtide hinnanguid.

"Meil ei ole tegelikult kohustust tellida hinnanguid väljastpoolt, seda tehakse täiendava kindlustunde saamiseks," märkis Metsoja.

Muu hulgas näitavad allahindlused, et ka Ukrainast naasid Arco Vara kasumikütid haleda peksasaamisega. Oktoobris teatas firma, et väljub Simferoopoli projektist ja nõuab Tederi käest tagasi sinna mahutatud 112 miljonit krooni. Nõue pidi olema tagatud firma Ühendatud Kapital garantiiga. Möödunud nädalal selgus, et ka suurem osa sellest garantiist on lihtsalt maha kantud.

Katastroof aktsiaturul
Vähem kui kahe aastaga kukkus Arco Vara aktsia hind 38,80 kroonilt 1,25 kroonini. Kui omal ajal peeti tema suuromanikke miljardärideks, siis nüüd maksab kogu ettevõte vaid veidi üle saja miljoni.

Aktsiat ei viinud tõusule ei maikuine otsus kulutada üle 50 miljoni krooni dividendide maksmiseks ega aktsiate tagasiostmise programm.

Postimees kahtlustas sel teisipäeval, et suuromanik Richard Tomingas on oma laenudega koguni nii kimpus, et alustas Arco Varast raha väljakantimist - näiteks lasi 10 miljoni krooni eest osta firmale endaga seotud ettevõttelt ühe büroohoone Tallinnas Odra tänaval. Kas see kahtlus ka tõele vastab, vajab omaette uurimist, kuid ettevõtte mainele ta lisa kohe kindlasti ei andnud.

Aasta tagasi arvel seisnud 800 miljonist kroonist oli aastavahetuseks järele jäänud veidi üle 200 miljoni. Sellest ei piisanud enam lühiajaliste kohustuste täitmiseks.

Arco Varale kuulub mitmeid väärtuslikke arenduskrunte, kuid neile pole praegu väärika hinnaga ostjaid. Valmis projekte, mis rendi kaudu kindlalt raha sisse toovad, on aga vähevõitu. See tähendab, et ettevõte peab minema hoopis rangema režiimiga dieedile kui Eesti riik ja lootma, et suudab järgmised kaks-kolm aastat kuidagi vastu pidada. Kinnisvarahaidel algab paastulaagri ajastu.