Arco Vara teatab Eesti börsiajaloo rekordkahjumist
Arco Vara avalikustab sel reedel möödunud aasta majandustulemused.
Ekspressi rehkenduste kohaselt tõi firma peremeestele ligi 1,2
miljardit krooni kahjumit.
Nii jubedat tulemust pole varem
näidanud ükski Eesti börsiettevõte.
1,2
miljardit on isegi veidi suurem summa kui see, mille Arco Vara hankis kaks suve
tagasi börsile minnes.
Tookord
pakatasid tema juhid ja suuromanikud õnnest, sest kinnisvaraseisak oli
juba vaikselt alanud, kuid neil õnnestus viimasel minutil investoritelt
siiski üle miljardi krooni reaalset raha välja meelitada.
Arco
Vara tegelased olid väga kõvad vennad. Neid tunti linna peal
luksussõidukite järgi Bentley-meestena, nad olid Kroonika staarid.
Positsiooni kohaliku poliitilis-ärilise eliidi seas näitas ka
tõik, et
just Hillar-Peeter Luitsalu kaudu pidi liikuma Aivo Pärna väidetav
pistisesumma keskkonnaminister Villu Reiljanile.
Pärast
börsile minekut suples Arco Vara rahas. Firma arvel seisis pikki kuid
üle 800 miljoni krooni.
Kuid aktsia hind hakkas kinnisvarahindade tardudes langema ja
see langus kogus hoogu nagu kiirlaskuja Alpi nõlvadel. Mullu talvel
moodustas sularaha juba üle poole firma turuväärtusest.
Omanikud sõitsid tegevjuhist teerulliga üle
Esimene
pauk eduloos kärgatas enne jõule 2007. Korraga kuulis avalikkus, et
14
aastat ühist äri ajanud seltskond on omavahel tõsiselt
tülli pööranud.
Firma
kauaaegne sümbol, nõukogu esimees Arti Arakas (Arco = Arti Company)
ja
tema tegevjuhist vend Viljar Arakas lõid ukse enda järel
mürtsuga kinni
ning marssisid sirge seljaga minema.
Viljaril viskas üle
asjaolu, et ülejäänud suuromanikud Richard Tomingas ja
Hillar-Peeter
Luitsalu käitusid nii, nagu oleks Arco Vara endiselt nende taskufirma,
ning taandasid teda – jõuka börsifirma juhti –
pahatihti vaid
kummitempli rolli.
Tomingas ja Luitsalu omakorda heitsid ette, et
raha seisab firmas lademes, aga ei teeni piisavalt kasumit.
Tüli
leidis kajastamist isegi Arco Vara aastaaruandes: “Richard Tomingase
sõnul pidanuks juhatus aktiivsemalt tegutsema uutel turgudel, nagu
Balkanimaad ja Ukraina, kus areng kestab.”
Ka
järgmine tegevjuht kaotas usalduse
27.
veebruaril 2008 ilmnesid paleepöörde esimesed viljad: Arco Vara
teatas,
et ostab poole Ukrainasse Simferoopolisse ehitatavast
kaubanduskeskusest, mida arendas suurettevõtja Hillar Teder.
Teder
on suurte kaubanduskeskuste alal tõeline äss. Ta rajas mitmed edukad
kaubanduskeskused Tallinna (Rocca al Mare, Sikupilli) ning lõi koos
Vene partneritega idapiiri taga O’Key kaubandusketi. Sügisest 2006
sai
Tederi mängumaaks Ukraina. Ta lendas isikliku reaktiivlennukiga tihti
Tallinna ja Kiievi vahet.
“Siseneda Ukrainasse koos kogenud
kaubanduskeskuste arendajaga vähendab Arco jaoks projekti riskitaset
oluliselt,” kiitis börsiteates Aare Tammemäe.
Just
Arco Vara
finantsjuhina töötanud Tammemäele pakkusid Luitsalu ja Tomingas
pärast
vendade Arakaste lahkumist firma tegevjuhi kohta.
Kuid ka
Tammemäe püsis börsifirma juhatuse esimehe ametis vaid kaheksa
kuud.
Kahele suuromanikele ei istunud see, et Tammemäe suhtles ühtviisi
kõigi
investoritega ega kandnud neile igast kohtumisest ette.
Suuromanikud kardavad, et Tool tahab firmat üle
võtta
Eriti
häiris kaht suuromanikku üks mees – Viimsi legendaarne rahaboss
Toomas
Tool, kes ei lasknud aastaid end lehefotograafidel pildistada ja kelle
ärid on enamasti kaetud saladuselooriga.Arakased müüsid oma
osaluse Arco Varas just Toolile.
Ühel
hetkel hakati Arco Vara juhtkonna korrusel kahtlustama, et Tool üritab
ettevõtte vaenulikku ülevõtmist. Näiteks mängib
selle peale, et
Tomingas ja Luitsalu ei suuda kõiki repolaene tagasi maksta ja peavad
tagatiseks pandud aktsiad loovutama pankadele, kes müüvad need
omakorda
edasi Toolile.
Selline stsenaarium ei rakendunud, kuid Tooli osalus
on praeguseks kasvanud juba üle 22 protsendi.
Arco
Vara võis veel mullu sügisel tunduda Toolile vägagi magus
tükk, sest
firma turuhind oli 700 miljoni krooni tuuris, kuid tema kruntide ja muu
vara väärtus oli kolm korda suurem. Osta 700 miljoni eest kaks
miljardit maksev asi oli enne globaalse kriisi ja suurte allahindluste
algust väga suur ahvatlus.
Isegi Hillar Tederi garantii
pole enam kindel
Arco
Vara pole kunagi olnud ideaalne ettevõte. Seal on ette tulnud imelikke
rahakeerutamisi, ootamatuid leppetrahve, koguni lahtise eelarvega
ehitusi, ka koondamistega jäi firma liiga hiljaks, kuid sedasorti musta
pesu leidub igas suuremas ettevõttes.
Siiski suutis
ettevõte
möödunud nädalal rahvast negatiivselt jahmatada. Ta teatas vara
allahindamisest 1,2 miljardi(!) krooni võrra.
Varade
ümberhindamise peale on Arco Vara mehed olnud alati mihklid. Kui varem
said nad meedias peksa peamiselt seetõttu, et hindasid oma maatükke
ja
vara muudkui kallimaks, siis nüüd on asi vastupidine.
“Oleme
hindamistes kasutanud väga konservatiivseid eeldusi,” ütles
Ekspressile
firma finantsjuht Heigo Metsoja. “Tähtis on asju näidata
õiglases
väärtuses ja olla pigem konservatiivne.”
Tähelepanuväärne on
aga, et kui üleshindlusi tegi firma globaalse haardega kontserni
Colliers abil, siis praeguste räigete allahindluste puhul kasutab Arco
Vara palju oma juhtide hinnanguid.
“Meil ei ole tegelikult
kohustust tellida hinnanguid väljastpoolt, seda tehakse täiendava
kindlustunde saamiseks,” märkis Metsoja.
Muu hulgas
näitavad
allahindlused, et ka Ukrainast naasid Arco Vara kasumikütid haleda
peksasaamisega. Oktoobris teatas firma, et väljub Simferoopoli
projektist ja nõuab Tederi käest tagasi sinna mahutatud 112 miljonit
krooni. Nõue pidi olema tagatud firma Ühendatud Kapital garantiiga.
Möödunud nädalal selgus, et ka suurem osa sellest garantiist on
lihtsalt maha kantud.
Katastroof aktsiaturul
Vähem
kui kahe aastaga kukkus Arco Vara aktsia hind 38,80 kroonilt 1,25
kroonini. Kui omal ajal peeti tema suuromanikke miljardärideks, siis
nüüd maksab kogu ettevõte vaid veidi üle saja miljoni.
Aktsiat
ei viinud tõusule ei maikuine otsus kulutada üle 50 miljoni krooni
dividendide maksmiseks ega aktsiate tagasiostmise programm.
Postimees
kahtlustas sel teisipäeval, et suuromanik Richard Tomingas on oma
laenudega koguni nii kimpus, et alustas Arco Varast raha väljakantimist
– näiteks lasi 10 miljoni krooni eest osta firmale endaga seotud
ettevõttelt ühe büroohoone Tallinnas Odra tänaval. Kas
see kahtlus ka
tõele vastab, vajab omaette uurimist, kuid ettevõtte mainele ta
lisa
kohe kindlasti ei andnud.
Aasta tagasi arvel seisnud 800
miljonist kroonist oli aastavahetuseks järele jäänud veidi
üle 200
miljoni. Sellest ei piisanud enam lühiajaliste kohustuste
täitmiseks.
Arco
Varale kuulub mitmeid väärtuslikke arenduskrunte, kuid neile pole
praegu väärika hinnaga ostjaid. Valmis projekte, mis rendi kaudu
kindlalt raha sisse toovad, on aga vähevõitu. See tähendab, et
ettevõte
peab minema hoopis rangema režiimiga dieedile kui Eesti riik ja lootma,
et suudab järgmised kaks-kolm aastat kuidagi vastu pidada.
Kinnisvarahaidel algab paastulaagri ajastu.