Marko Mihkelson (MM): Selge on see, et kuivõrd tõde on peidetud mitmete valede vahele, ja see on seotud meie piirkonnaga, Eestist pärit inimestega, ei saa välistada, et seda kasutatakse ka infosõja operatsioonides.

Eks ta ole spekulatsioon, aga kui me meenutame, siis eelmisel aastal umbes samal ajal kui Arctic Sea juhtum hargnes, tegi Venemaa president ettepaneku täiendada seadusandlust nii, et riigipea otsekorraldusega võiks Vene armee üksusi väljaspool Venemaa territooriumi kasutada ilma Vene parlamendi ülemkoja eelneva nõusolekute. Üheks heakskiidetud eelduseks on piraatluse vastane võitlus.

Tarmo Kõuts (TK): Kas on tegu infosõjaga või mitte - selleks, et seda öelda, on meil liiga vähe infot. Meenutagem, kuidas ütles komissar Maigret - kui laip ilmub, peab vaatama, kellele on kasulik, et see laip ilmuks. Kellel on kasulik teadmine, et Läänemerel pole enam ohutu sõita?

MM: Kui Savins ütles, et tegu oli Somaalia stiilis operatsiooniga, siis võidakse siit teha järeldus, et nüüd ongi Läänemerel piraate karta, ja nad tulevad Eestist. Võib-olla muidki huvisid, ärgem unustagem gaasitoru.

Kui tõenäoline on üleüldse laeva kaaperdamise operatsiooni läbiviimine Läänemerel? Ja see, et seda planeeris Eerik-Niiles Kross?

TK: Merenduspraktikuna võin öelda, et Balti merel laeva hõivamine on suhteliselt hull mõte, sest kõik laevad, mis Balti merel liiguvad, on jälgitavad, kõik, kes läbivad väinasid, on iga hetk peatatavad. Igal laeval peab olema legend ja see peab olema tõene. Kaaperdamine Balti merel ei ole arukas mõte, et mitte öelda rohkem. Sellise operatsiooni planeerimine teadmistega inimese poolt ei ole loogiline.

Laeva ülevõtmine on võimalik, aga Balti merelt väljapääsemine on kübaratrikk. Seda enam, et nad manööverdasid väga turvatud Rootsi rannavalvetsoonis - see raskesti seletatav.

MM: Laeva last oli teatavasti väärt umbes 1,8 miljonit eurot. Ja laeva omanik pidi olema maksejõuline. Aga mitu 100 000 tonnist tankerit liigub samal ajal Läänemerel, mille väärtus on sadades kordades suurem ja mille omanikud on ka võimekamad suuri summasid välja käima?

Aga nõus Tarmoga, et seiresüsteem on niivõrd hea, et operatsiooni läbiviimiseks peavad olema mingid enneolematud eeldused.

TK: Teadaoleva faktide kogumi põhjal tundub see väga ebatõenäoline, ebaloogiline, lausa võimatu. Teine küsimus on see -- mis uurimise käigus selgub.

MM: Kui Vene meediast Savinsi tunnistust lugeda, siis nii mõnegi lõigu puhul tundub, et see lugu on tema jaoks välja mõeldud. Tõenäoliselt, kui on tegu kattemanöövriga, siis käib informatsiooni kontroll, kuidas huvitatud osapooled reageerivad. Kui tegu on sedavõrd tõsise kuriteo organiseerimise kahtlusalusega, siis on elementaarne vastavalt rahvusvahelisele õiguspraktikale käituda...

TK: ...ja mitte otsida teda ajakirjanduslike meetoditega. Kas võetakse ühendust teise riigi uurimisorganitega, mida ei ole tehtud. Miks?

Mida arvate erinevatest vandenõuteooriatest? Et seal veeti relvi, seotud olid eri riikide eriteenistused, FSB, Mossad?

MM: Ma juhiks tähelepanu sellel, mida ütleb Anton Surikov -- GRU endise ohvitserina ta üldiselt teadis, kuidas üks või teine operatsioon läbi viiakse. Ta arvab, et laeva peatamise eesmärgiks Läänemerel võis olla tuvastada varikaup, see pildistada jne. Ja miks saatis Venemaa Cabo Verdele 22 mehe äratoomiseks kaks IL-76  transpordilennukit, mille kandevõime on kokku ligi 90 tonni? Ja Surikov, keda peeti Abhaasia sõja üheks organisaatoriks ja  üheks Venemaa suurimaks relvamüügi asjatundjaks, ja kes ühena vähestest julges rääkida relvaveost Arctic Seal, väidetavalt mürgitati läinud aasta 23. novembril 48aastasena Iževski kohvikus. Ta ütles, et  laeval olid neli KH-55 tiibraketti, mis võivad kanda tuumalõhkepäid ning mida on võimalik kasutada SU-24 pommituslennukites. Iraanil on neid 30-35 tükki. Lisaks olid tema arvates seal peal ka tankitõrjeraketid Hesbollale Liibanonis ja vastav laskemoon. Peale pandi need Kaliningradis.

Selge on siiski vaid see, et tegemist ei olnud piimalaadungiga kõrvalküla laadale.

Saladusloor on tõesti tähelepanuväärne - teatavasti pidid meeskonnaliikmed andma allkirja, et ei räägi vangi sattumisest ega ka vabastamise asjaoludest...

MM: Jah, ja lisaks istusid piraadid mõnda aega Lefortovos, FSB uurimisisolaatoris. Siit võib teha omad järeldused. Ja laev võeti maha Cabo Verdes, kus nõukogude ajal oli oluline strateegiline tankimislennuväli - tuttav paik.

Kui Eerik-Niiles Krossi osalust välistav punkthaaval kokku võtta, siis millised need oleks?

TK: Niisuguse operatsiooni planeerimine ei ole loogiline ja siit rohkem polekski vaja muud rääkida.

MM: Mina esitaksin ikkagi küsimuse, kuidas on võimalik Riia lahelt jõuda kummipaadiga kahe tunniga Gotlandi taha, nagu on kinnitatud. Ma tahaks näha seda paati...

TK: Ja sellise kiirusega - kuidas on võimalik, et kütust jätkuks, kummipaati ei saa üle koormata. Minu arust on kõik väljamõeldis. Kindel on see, et paljud faktid ei haaku üksteisega.

On räägitud, et nn kaaperdajad võidi laevale tuua viimases faasis, juba kuskil Cabo Verde juures?

TK: See on ka minu teooria.

MM: Kaldun toetama Surikovi teooriat, et Gotlandi tagant lahkus laev ilma mingite piraatideta, see oli vaid tuvastamaks, mis laeval asub. Ja selle oletuse raames tundub ka see väide tõenäoline.

Lisaks: Venemaa kaitseministeeriumi ettekandes vahetult pärast laeva kinnipidamist öeldakse, et tol hetkel, kui laev peatati, väideti, et laeval ei olnud kedagi. Ja seda kinnitas ka Venemaa suursaadik Cabo Verdel. Alles pärast seda ilmusid piraadid välja. Lugu muudeti.

Jätkuvalt on õhus küsimus, kes tegelikult selle loo taga. Kas saame kunagi tõe teada?

TK: Millised figurandid on siin tegelikult taga, on väga raske öelda.

MM: .. kui palju on riiklikku ja kui palju kuritegelikku osa. Selge on see, et see lugu häiris väga mõjukaid jõude.

TK: Täistõde ei saa me ilmselt kunagi teada, sest tõeteadjaid on erinevaid, pole kedagi, kes teaks kogu tõde üksi.

MM: Kahtlen, et tõde 100% kunagi välja tuleb.