Kohus mõistis Savinsile seitse aastat range režiimiga koloonias. Kross on eitanud sõbrasuhteid ja öelnud, et tundis Savinsit vaid ühise kontori raames. Samuti on Kross eitanud kõiki Arctic Seaga seotud süüdistusi.

Toome lugejani 11. juunil 2010 Moskvas toimunud kohtuprotsessi viimase, kokkuvõtva osa „Oma teguviisi hindamine. Suhted Krossiga”. Kohtuprotsessist on Ekspressis varem ajakirjanduslike materjalide põhjal ilmunud põhjalik artikkel ja „Krossi vastu tunnistusi andnud röövli detailne ülestunnistus”.

* * *

PROKURÖR: Kas te saate ükskõik millisel moel tõestada, et „Arctic Sea” [kaaperdamise] tellijaks oli teie poolt osundatud Eerik-Niiles Kross?

SAVINS: Olen selle üle palju mõelnud. Ausalt öelda ei tea, millega seda tõendada. Loodan, et ta annab ise vastavad tunnistused.

PROKURÖR: Rääkige täpsemalt, kes see Eerik-Niiles Kross selline on.

SAVINS: Eerik-Niiles Kross on Eestis elav ärimees. Ta on endine Eesti riigiametnik. Ta osales erinevates projektides: kinnisvaras, naftatransiidis, merelaevanduses, osutas infoteenuseid erinevates ettevõtmistes, samuti nõustas erinevate riikide valitsusasutusi. Mingil perioodil pidasin teda oma sõbraks.

Mis puudutab formaalset külge, siis me üürisime koos kontorit. Tema üüris kontorit majaomanikult, meie omakorda tema firmalt. Firma nimi oli Trustworldcorp (Krossi firma on Trustcorp — toim.). Meil tekkisid lähedased suhted, kui istusime samas kontoris, meie lauad olid vastakuti, istusime teineteisest poolteise meetri kaugusel. Tekkisid üsnagi lähedased suhted.

Eerik Krossil tekkisid teatud finantsraskused. Ta käivitas pansionaadi projekti jõukate pensionäride jaoks, st nn viietärnihotelli tasemel pansionaadi pensionäride jaoks. Projekt ei toiminud. Tema nõustamisprojektid, niipalju kui aru saan, nõudsid raha sissepanemist ega andnud vajalikku tulemit. Tema projekt kontorihoone ehitamiseks Tallinna jäi majanduskriisi alguse tõttu seisma. Ta kulutas raha suurusjärgus 800 000 eurot, et omandada hoone, mis lasti IRA poolt 1990. aastal Londonis õhku. Ta plaanis selle Tallinna tuua ja uuesti püsti panna. Plaanis tuua Tallinna maailma esimese merendusbörsi. Ja siis see projekt, milles me koos osalesime (meil oli 5% osalust firmas Ülemiste Partnerid, mis omakorda omas 5% osalust firmas Alexela Logistics, mis omakorda ostis firma Pakri Tankers, mille direktor olin mina). Eerikul olid väga lähedased suhted Alexela Logisticsi ja Pakri Tankersi suuraktsionäri, Eesti kodaniku Heiti Häälega.

Eerik Kross rentis mitmeid kontoreid Tallinnas. Esimene kontor oli Toom-Rüütli tänav 12/10, kus me olime koos. Siis oli tal vaja lisapinda uute töötajate jaoks. Ta rentis kontori Rävala tänav 15 (seal asub ka praegu Trustcorp — toim).

Eerik Kross on õppinud ajaloolane. Ta on kirjutanud mitu monograafiat, mis käsitlevad nn Eesti metsavendade vastupanuliikumist nõukogude võimu vastu. Eerik Krossi isa on Jaan Kross, tuntud kirjanik ja dissident. Teda represseeriti, pärast rehabiliteeriti. Eerik Krossi naine tegeleb pansionaadiäriga, st pansionaatide ketiga Eestis. See on kõik.

PROKURÖR: Kas te käisite Krossi juures kodus?

SAVINS: Jah, käisin Eerik-Niiles Krossi juures külas kolm või neli korda. Me elasime tollal teineteisest umbes 200 meetri kauguses. Ta käis ka minul külas.

PROKURÖR: Nimetage aadress, kus ta elas. Rääkige majast või korterist, kus ta toona elas.

SAVINS: Ma mäletan kõike visuaalselt, kuna see [maja] asus minu kodu lähedal. Mulle tundub, et see oli __li__guše (kirjapilt stenogrammist — toim.) tänav 6. Mina elasin tollal Toomkooli 6, mis on väga lähedal. Tema maja kujutab endast ___ korterit Tallinna vanalinnas, mis asub peaminister ___umäe residentsi kõrvalmajas. Parkimine on hoovis. Ta pargib oma autot otse ukse ette. Kui esikusse tuled — siis on midagi suitsuruumi sarnast. Seal me temaga kohtusimegi. Ülemisele korrusele ei läinud ma kunagi. Tema eraelu on tema eraelu, ta püüab sellest teisi eemal hoida.

PROKURÖR: Millal te tema juures külas käisite? Kuidas tema esik välja näeb? Kuidas näeb välja suitsuruum?

SAVINS: Nahkmööbel oli tol hetkel. Hiljem viis ta selle Toom-Rüütli tänava kontorisse meie kabinetti. Kirjutuslaud. Ma arvan, et tema mööbel on antikvaarsest seisukohast väärtuslik, sest ta kollektsioneerib kõikvõimaliku antikvaarset mööblit. Tema kodu on sisustatud ___, mis on väga moodne ja kallis. Tema kodu on kujundatud inglise viktoriaanlikus stiilis.

PROKURÖR: Kuidas paiknevad toad esimesel korrusel esiku suhtes? Käige nagu ringi — kus mis paikneb, paremalt vasakule või vasakult paremale?

SAVINS: Ma ei suuda meenutada.

PROKURÖR: Millised ruumid seal on?

SAVINS: Esimesel korrusel on neil tualettruum ja ___, suur tume tuba, 25-30 ruutmeetrit.

PROKURÖR: Kas seal on veel mingeid tube?

SAVINS: Võimalik, et on. Uksed olid kinni. Mingid ruumid on. Ma ei tea.

PROKURÖR: Mitu ust seal on?

SAVINS: Ma ei mäleta, ma ei vaadanud seda selle mõttega.

PROKURÖR: Millises ajavahemikus te tema juures käisite?

SAVINS: Seda ma ka ei mäleta. 2006-2008, umbes nii.

PROKURÖR: Mis auto tal on?

SAVINS: Mercedes-Benz S-500.

PROKURÖR: Kas te olete automarkidega kursis?

SAVINS: Jah.

PROKURÖR: Millise keretüübiga oli see auto?

SAVINS: W-221. Sel ajal, kui temaga tutvusin, sõitis ta E-klassi masinaga ___ 240. Hiljem vahetas ta selle musta värvi Mercedes-Benz W-221 vastu. Veel hiljem vahetas ta selle samasuguse, ainult 500M bensiinimootoriga mudeli vastu.

PROKURÖR: Kas te sõitsite koos Eerik-Niiles Krossiga tema autos?

SAVINS: Jah, sõitsin.

PROKURÖR: Rääkige, kuidas ta auto seest välja nägi.

SAVINS: ___ nahk. Ma ei pööranud tähelepanu. ___, sellised asjad. Ma olen nagu rohkem tehnikahuviline. Ta näitas mulle pimedas nägemise seadet, st infrapunast kaamerat, mis oli sisse ehitatud. Ta näitas, kuidas öösel paistab. Näitas, kuidas autot saab tõsta ja langetada, st seal oli pneumaatiline süsteem.

PROKURÖR: Millistes autodes te temaga koos sõitsite?

SAVINS: ___ Mercedes-Benz C-320.

PROKURÖR: Kas salongis oli puu või alumiinium? Mäletate?

SAVINS: Ei, ei mäleta.

PROKURÖR: Millist värvi nahk?

SAVINS: Ei mäleta.

PROKURÖR: Kas võite nimetada kohti, kus te koos käisite?

SAVINS: Me käisime koos… Eerik on hõivatud inimene. Me kohtusime mitu korda Tallinna lennujaamas, kui ta kuhugi ära lendas või sinna saabus. Ta ütles mulle: „Olen väga hõivatud, lennuk läheb see-ja-see kell, kui oled kell üks lennujaamas, siis võime kokku saada”. Saime kokku, jõime kohvi ja läksime lahku.

Kohtadest, kus koos käisime, võin nimetada Raekoja platsil asuvat baari, see asub tema kodust natuke edasi, aga oli mugav. Seal veetsime kõige rohkem aega. Mitu korda kohtusime kohvikus „Rjaile”, see asub Viru väljakul. Käisime ka restoranides, restoranis „Havanna” või midagi sinnapoole, Itaalia restoranis ___ Tallinnas. Tema abikaasa, mina ja minu abikaasa.

PROKURÖR: Kas tunnete Krossi abikaasat?

SAVINS: Jah.

PROKURÖR: Rääkige temast lähemalt.

SAVINS: Ta on pikka kasvu, sihvakas naisterahvas, blondiin, näo ovaal on õige, terav lõug, räägib hästi inglise ja vene keelt. Varem oli ta mingi Eesti tuntud inimese naine. Tollel oli probleeme seadusega. Ma __ ei mäleta.

PROKURÖR: Mis Krossi abikaasa nimi oli?

SAVINS: Ma ei mäleta. Ma ei suhelnud temaga vaid lõbu pärast. Ma aitasin teda, kui nad transportisid oma pansionaadi sisustust. Nad tõid selle Inglismaalt sisse. Naine pöördus minu poole, et aitaksin teda tollipaberite vormistamisega. Ta (mäletas), et ma tean, kuidas see käib. Suunasin ta omakorda ühe kolleegi juurde, kes sellega tegeles.

PROKURÖR: Kas teie abikaasa Gunta Ozolina suhtles Eerik-Niiles Krossi abikaasaga?

SAVINS: Ei, mu abikaasa ei räägi eriti inglise keelt. Kuna suhtlesime Eerikuga ainult inglise keeles, ei suhelnud ta temaga.

PROKURÖR: Lõpetame (tänaseks) küsitlemise. Las teil on mingeid märkusi, avaldusi küsitluse kohta?

SAVINS: Ei, __ märkusi, avaldusi antud juurdlustoimingu kohta ei ole.

PROKURÖR: Dmitris, kas tänase küsitluse ajal rakendati teie suhtes psühholoogilisi või füüsilisi mõjutusvahendeid? Kas andsite tunnistusi vabatahtlikult?

SAVINS: Jah, andsin tunnistusi vabatahtlikult, mõjutusvahendeid minu suhtes ei kasutatud.

* * *

Arctic Sea vedas ametlikult 1,3 miljonit naela väärtuses puitu Soomest Alžeeriasse. Laev kadus 24. juulil ja avastati 17. augustil Roheneemesaarte lähistel. Kaheksa väidetavat piraati arreteeriti Vene mereväelaste poolt Arctic Sea pardal. Kuus vahistatut on Eesti elanikud.

Laeva lasti ja kaaperdamise kohta on erinevaid teooriaid. Peamiselt oletatakse, et laeval veeti salajast relvalaadungit. Venemaa on need pidevalt ümber lükanud ja väitnud, et laeva kaaperdasid kurjategijad, kes nõudsid miljonit Inglise naela.