Arctic Sea kaaperdasid dadaistid

Mitu nädalat maailma avalikkust ärevil hoidnud puidulaeva Arctic Sea kaaperdamine kuulus Tallinna Euroopa kultuuripealinnaks saamise kunstiprogrammi.

Kõik 17. augustil Roheneeme saarte lähedal Vene sõjalaeva poolt arreteeritud kaheksa kunstnikku kuuluvad dadaistlikusse rühmitusse “Piratõ XXI veka”.

Rühmituse juht, Eestis alalist elamisluba omav Viktor Vinogradov töötas kaaperdamisplaani isiklikult välja, kuid ei võtnud sellest osa, kartes merehaigust.

“Totaalne häpening oli meie panus Tallinna Euroopa kultuuripealinnaks valmistumise programmi. Mul on hea meel, et plaan õnnestus ning eesti, täpsemalt eestivene kunst leidis maailmas laia kõlapinna. Tahtsime Euroopa ja Lääne-Aafrika vetes pakkuda interdistsiplinaarset kunstielamust, hõlmates ka meedia, Venemaa sõjamerejõud ning õiguskaitseorganid. Kunstikeel on ju internatsionaalne, seda mõistetakse ühtmoodi Eestis ja Venemaal, USAs ja Somaalias.”

Vinogradov rõhutab, et kuna kõik kaaperdajad olid vene rahvusest, süvendab nende üritus kultuuriintegratsiooni kahe kogukonna vahel. Eesti Kunstnike Liidu asutajaliikme Vinogradovi sõnul anti laeval mitu kunstialast loengut ja korraldati workshop’e. Arctic Sea pardal oli 15-liikmeline Venemaa kodanikest koosnev meeskond, kes võttis töötubadest osa sellise entusiasmiga, et pintseldas isegi aluse põhja konnamaskidega kalu täis.

“Te võite igast entsüklopeediast lugeda, mis on dadaismi tähtsaimad tunnused,” selgitab Vinogradov aktsiooni ideelist tausta. “Esiteks mängulisus, mõnitamine ja pilkamine. Teiseks agressiivne suhtlemine publikuga. Kolmandaks provokatsioonid. Kõiki neid elemente kasutasime ka oma laevaetenduses.

Näiteks laevale minnes lõime pootsmanile vastu pead ehtsa kuivatatud voblaga.”

Dadaistide poolt pardale viidud õhutõrjeraketid S-300 ei olnud mõeldud Iraani armeele, nagu ekslikult arvas Iisaraeli luure, vaid hoopis Kaplinna kunstimuuseumile. “Tahtsime seal oma kunstireisi vägeva tulevärgiga lõpetada,” ütles Vinogradov.

Rühmituse juhi sõnul näitasid Venemaa võimud üles äärmist hoolimatust ja jõhkrust kunsti ning kultuuri vastu, vangistades kaaperdajad ning hoides neid siiani vahi all.  “Mehed riskisid kunsti nimel oma eluga, sõites väikeses kummipaadis läbi pool Läänemerd, et laeva pardale pääseda. Ja tänutäheks pisteti nad pokri nagu viimased pätid!”

Venemaa peaprokuröri asetäitja kunstialal Mihhail Romanski vaidleb Vinogradovi süüdistusele vastu: “Ka Venemaal armastatakse kunsti. Meil on ju Puškin ja siis veel üks, kelle nimi mul praegu meelde ei tule. Kohtuprotsess dadaistide üle on tegelikult sürrealistlik performance. Mingeid süütõendeid ei ole, seda on kinnitanud mitte ainult dadaistide kaitsjad, vaid ka uurimine. Isegi kui mõni kunstnik tõepoolest vangi pannakse, peab seda käsitlema kunstilises paradigmas. Kindlasti paneme tema kongi mõne Dali koopia või isegi mitu.”

Romanski võrdleb praegust protsessi Franz Kafka samanimelise romaaniga ning peab seda Venemaa kunstielu käesoleva aasta tippsündmuseks.

Romanski sõnul peaks “­Piratõ XXI veka” liikmeskond õnnelik olema, et on pälvinud Venemaa ­kõige mõjukamate meeste tähelepanu. Rühmitusest on oma ­kõnedes rääkinud isegi president ­Dmitri ­Medvedjev ning peaminister ­Vladimir Putin. “Medvedjev tegi kaitseminister Anatoli Serdjukovile ülesandeks võtta kasutusele kõik abinõud, et kaubalaev üles leida, seda jälgida ja vajadusel töötubades osaleda. Kaitseministeeriumi teatel olid dadaistide etteastesse kaasatud Atlandil asuvad Vene sõjalaevastiku laevad. ­Kunstiprogrammis osales ka kaks Vene tuumaallveelaeva.

Putin aga andis täpsemat teavet Arctic Seal toimunu kohta isegi Soome valitsusjuhile Matti ­Vanhanenile, kuigi viimane pole teab mis kunstihuviline.

See on suur au,” leiab Romanski. “Kahju, et Baltikumi intelligendikesed seda väärikalt hinnata ei oska.”

Vinogradov on hoopis teist meelt: “Vene kohus võib kõik meie liikmed kasvõi sajaks aastaks vangi panna, aga kogu selle kohtuprotsessi kohale jääb igavesti lehvima puust mänguhobuse vaim!”

Arctic Sea kaaperdamises osalenud rühmituse “Piratõ XXI veka” dadaistid

Mark Belõi. Rühmituse aseesimees. Välja andnud luulekogud ”Naise küljeluu” (2002) ja ”Jeesus kõnnib vee all” (2008).

Vladimir Panteleimon. Endine sõudja, osa võtnud juunioride maailmameistrivõistlustest. Spetsialiseerunud maalimistehnikale, mille käigus kantakse värv aerulabadele ning pritsitakse paadist veepinnale (nn paintrowing).

Jevgeni Suhhodolnik. Lõpetas 1984. aastal Ulan-Batori metsainstituudi. Osales aktiivselt 2007. aasta aprillis Tallinna pronksiöö rahutustes, lõhkudes ära Sakala Keskuse, nn Karla katedraali. Eesti kunsti peapreemia samal aastal.

Pjotr Mirošnitšenko. Autodidakt. Lõpetanud Tallinna 15. kutsekooli rätsepana. Õmbles ülikondi ka Herman Simmiga suhelnud Venemaa luurajatele.

Juri Vinokur. Põhimõtteliselt ei erine koerast.

Aleksandr Besfamilnõi. Spetsialiseerunud mere- ja lahingumaalidele. Tallinna Vene Teatri fuajee laemaali “Bossanova kütkes” autor.

Dmitri Klenski. Sündinud 2. detsembril 1945 Tallinnas. Ajakirjanik ja poliitik. Enne rühmituse asutamist oli Tallinna linnavolikogu liige. On juhtinud valimisnimekirja Dadaistlik Avangard ning kandideeris 2007. aasta Riigikogu valimistel. Ei osutunud valituks.

Jossif Belõi. Mark Belõi vend, tuuker. Ei kuulu rühmitusse. Arctic Sea häpeningile võeti kaasa veealuste kunstiliste aktsioonide julgestajana. Belõile kuulub vee all piibutõmbamise maailmarekord (22 minutit ja 7 sekundit).

Allikas: Eesti Kunstiinstituut