Kümnekonna päeva pärast saabub sajandi kuulsaim kaubalaev Arctic Sea Vene sõjalaevastiku puksiiri külge aheldatuna Novorossiiski sadamasse. Esimene mereröövlilugu Läänemerel viimase mõnesaja aasta jooksul saab lõpliku ­lahenduse. Täit tõde selle kohta, miks Arctic Sea vaatamata tänapäevasele raadiosidele, satelliitidele ning tihedale liiklusele Läänemerel kaheks nädalaks ära kadus, nagu ka selle kohta, kas laeva lastiks olid pelgalt Karjala kuused ja Soome kased, ei saa avalikkus ilmselt kunagi teada.

Kolmapäeval ilmunud intervjuus Venemaa riigiprokuratuuri uurimisosakonna juhi Aleksandr ­Bastrõkiniga meenutas kõrge ametnik 30 aasta tagust filmi "XX sajandi piraadid". "Mäletate seda filmi?

See stsenaarium osutuski nüüd tõeks," vastas Bastrõkin küsimusele, mis siis tegelikult juhtus.

Nõukogude filmiajaloo suurima "kassahiti" mängutoomine on sümboolne. Gorki filmistuudio toodetud põnevikus kehastas piraatide kaptenit eesti näitleja Rein Aren. Sama huvitav on, et filmipiraadid ründasid laeva, mis vedas salakaupa - oopiumi.

Küsimusele, kas Arctic Sea pardal võis olla "veel midagi peale puidu", Bastrõkin otsest vastust ei andnud: "Me ei välista, et seal veeti muudki peale puidu. Aga me uurime kõik rahulikult välja. Põhiline, et pantvangivõtjad kätte saadi, ja selle eest suur tänu sõjalaevastikule."

Soome operaatorfirmale ­kuuluva ning Malta lipu all sõitva Arctic Sea kinnipidamist õigustavad Vene võimud 1982. aastal vastu võetud rahvus­vahelise mereõiguse konventsiooniga. Selle kohaselt on igal riigil, kes piraatide poolt vallutatud laeva enda kontrolli alla võtab, õigus ­juhtumiga seoses kriminaalmenetlus korraldada. Siinkohal on omapärane, et ­piraatide rünnakule ei viidanud kuni laeva leidmiseni ükski faktiline asjaolu. Alles 18. augustil tsiteerisid Vene uudised kedagi ­Vladimir Dušinit, Arctic Sea kindlustanud firma Reinassance Insurance asepresidenti, kelle sõnul helistati talle 3. augustil ja nõuti 1,5 miljonit dollarit, vastasel juhul meeskond tapetakse.

Lisaks poliitilisele agendale - julgeoleku "suurendamine" Läänemerel pluss Vene sõjalaevastiku kõikvõimsuse demonstreerimine - jäävad esialgu õhku küsimused. Kas kaheksa "piraati", keda venekeelsetes foorumites hellitavalt "ökoloogideks" nimetatakse, ronisid laevale omal initsiatiivil, mõne kuritegeliku grupeeringu või hoopis Vene võimude tellimusel?

Ühe seni avalikkuseni jõudmata versiooni kohaselt tungisid "piraadid" laevale üsna banaalsel ajendil. Nimelt olevat nad värvatud selleks, et mõjutada laeva omanikku tagastama 1,5 miljoni euro suurust võlga kuritegelikku maailma kuuluvale isikule. Võlanõudjad ei võinud aga aimatagi, et laeval veetakse lisaks puidule ka midagi seesugust, mis paneb Vene sõjalaevastiku täistuuridel tööle.

  • Kuuest vahistatud tallinlasest, keda venekeelsetes foorumites hellitavalt "ökoloogideks" kutsutakse, neli on kriminaalkorras karistatud.
  • Jevgeni Mironov (31) mõisteti süüdi Vitali D. nimelise mehe surnukspeksmises ööl vastu 2001. aasta 11. septembrit. Juhtum leidis aset ühes Lasnamäe baaris, kus Mironovile jäi ette laua taga maganud mees. Ta haaras magajal kaenla alt kinni, et too baarist välja vedada. Tekkinud sõnavahetuse käigus lõi Mironov kannatanut rusika ja jalaga, ühe tunnistaja sõnul peksis ta lamavat kannatanut baari trepikojas jalaga näkku. Hommikul leiti Vitali surnuna - põhjuseks massiivsed peaajuvigastused. Karistuseks mõisteti varem karistamata Mironovile neli aastat vangistust.

    Mironov istus mõned nädalad eelvangistuses 2001. aasta sügisel, põhikaristuse aga kandis ajavahemikus 2006 kuni kevad 2009.
  • Dmitri Bartenev (41) istus mõne kuu vangis 2003. aastal, süüdi mõistetuna narkokuriteo eest. Politsei leidis tema Seat Toledost pool kilo amfetamiini. Kohtus ütles Venemaa kodanik Bartenev oma töökohaks metsaäriga tegeleva osaühingu.

    Mullu sügisel karistati Bartenevit tingimisi vangistusega korduva joobespäi autojuhtimise eest. Ta tabati Tallinna reisisadama D-terminalis mullu juulis. 
  • Igor Borissov (45) istus aastatel 2000 kuni 2005 vangis jõhkra väljapressimise eest. Ta nõudis koos kolme kaaslasega Vladimiri-nimeliselt kannatanult raha ja korterit. Kannatanult võeti vabadus ühes Kopli piljardisaalis, tõmmati talle kilekott pähe ja viidi Rae valda Kurna külasse, kus teda hoiti kaks nädalat metallist kaubakonteineris. Mehelt nõuti üle 20 000 dollari ning allkirja korteri müügi lepingule.
  • Ka Aleksei Bulejev (33) on olnud kohtu all süüdistatuna väljapressimises. Tema nõudis koos kolme kaaslasega 1999. aastal Paldiskis 15 000 krooni ja mikrobussi Ford üleandmist. Kannatanut peksti, ta pandi käeraudadesse ja veeti ühte Sikupilli tänava majja, kus aheldati radiaatori külge.

    Nad nõudsid kannatanu pojalt raha isa vabastamise eest, ent raha üleandmiseks kokkulepitud kohta saabudes ootas kaabakaid juba politsei. Kohus leidis siiski, et Bulejev pole süüdi väljapressimises, vaid omavolis (s.t et vägivaldse rahanõudmise käivitas kannatanu reaalne võlg ründajate ees) ning teda karistati tingimisi.

    2003. aastal mõisteti Bulejev kaheks aastaks vangi fentanüüli müügi eest.
  • Lisaks neile on kohtu loal vahistatud veel kaks tallinlast: varem karistamata Aleksei Andrjušin (28) ja Andrei Lunev (44).