Areeni küsitlus

Milline kultuuriga seotud sündmus eelmisel aastal jättis teile hea mälestuse?

Heie Treier, tulevane doktor:

Elamus? Kuna veetsin suurema osa aastast introvertselt, erialaseid raamatuid lugedes, siis parimad elamused pärinevad kohtumistest inspireerivate ja tarkade autoritega. Millegipärast puudutasid mu hinge ka mõned momendid Johann Köleri nim. Positivistliku Kunsttööstuskooli näitusel "Performance Week" Ku galeriis. Katse jääda pärismaalasteks ajal, kui paljud siin Eestis tahavad saada võõramaalasteks.

Pettumuseks oli Lihula sündmus, mis kukkus välja natsimundri ülistusena, aga see on pikem jutt.

Viivi Luik, kolumnist:

Mulle jättis hea mälestuse, kuidas ma  tänavu suvel Tallinnas raamatupoes sorides leidsin tundmatu raamatukese "Keldi palved", mille oli tõlkinud Valda Raud. See raamat rõõmustas mind.            &nb sp;              ;             & nbsp;            &nb sp;              ;             & nbsp;            &nb sp;              ;

Marko Kekišev, rahvuslasest tarbegraafik:

“Eesti Ballaadid” läksid hinge. Erialases mõttes Brno kujundusgraafika biennaal.

Lennart Mänd, keskaega ihalev nahakunstnik:

Pettumuse valmistas ISEA Tallinnas, sest ootused olid nii suureks kruvitud. Poola kaasaegse kunsti näitus soolalaos  aga üllatas hästi positiivselt. Ütleks veel, et Tallinna linnaruumi kinniehitamisega Viru Keskuse näol ei saa leppida.

Sergei Stadnikov, valve-egüptoloog:

Hispaania arheoloogide leid Karnakis, mis ehk paljude ootuste vastaselt ei seisne sensatsiooniliste aarete leidmises vaid selles, et juhuslikult leiti ainus joonistatud valitsejaportree otsevaates, ilmselt Thutmosis III oma.

Tõnis Vint, guru:

Mul on nüüd umbes viis hiina telekanalit ja nende kaudu tean nüüd, et Hiinas ja Koreas on täitsa uus lähenemine restaureerimisele. Kõik võimalused kontrollitakse kompuutrites ära ja endised templid ehitatakse endises hiilguses üles. Näiteks Pekingis Maa tempel.

Jüri Arrak, Kadrioru moralist:

Inglise kuulmispuudega klahvpillimängija Evelyn Glennie esinemise. Teiseks, esmakordne Amsterdami reis: Rijksmuseumi ja Van Goghi Muuseumi ekspositsioonid, Amsterdami linna inimlik mõõde.

Ants Juske, EKKKi töötaja:

Kabakovi-Meele ühisnäitus kunstihoones. See on muidugi retrospektiivne ja näituse “Tallinn-Moskva” jätkunäitus, aga väga liigutav oli ikkagi siin Kabakovi näha. Muidu oli igav kunstiaasta.  

Jaak Jõerüüt, sõjaminister:

Hea mälestuse jättis see päev, mil ma korraga hakkasin tajuma, miks kristlik kultuur on  Euroopa vundament.

Udo Uibo, Loomingu pealik:

Uudiskirjandusest pakkusid kõige rohkem pinget Hasso Krulli poeem „Meeter ja Demeeter“ ja Toomas Haugi artiklikogu „Troojamäe tõotus“, klassikast oli kosutav lugemine Christian Kelchi „Liivimaa kroonika“ Ivar Leimuse ladusas tõlkes – viimast raamatut levitatakse küll millegipärast poolsalaja, mul kulus kuu aega, enne kui selle ühest Tallinna raamatukauplusest lõpuks avastada suutsin. Tore raamat oli ka Marco Polo „Reisid“, eriti lustakas oli selle Venemaa kohta käiv osa.

Mihkel Mutt, Sirbi-Mihkel:

Tore on see, et autorihüvitist hakati maksma.

Ken Saan, teleprodutsent: India filmivõtete külastus koos Jan Uuspõlluga saate “Üle piiri” võtete käigus. Võtteplatsil valitses täielik kaos ja tundus täiesti võimatu, kuidas nad suudavad valmistada nii meeletu hulga filme aastas.

Sandra Jõgeva, kunstnik:

Mul on negatiivne ja positiivne sündmus. Positiivne oli kunstifestival Version 4.0 Chicagos ja sealse scene’i avastamine.

Negatiivne sündmus on mu kauaaegse meedialemmiku Yasser Arafati surm ja sellega kaasnenud reality show. Elasin terve nädala kõigile nendele vastuolulistele uudistele kaasa ja finaal tõsiselt kurvastas mind – lootsin väga, et ta ärkab surnust üles.

Vaatasin ka Arafati matuste otseülekannet – millised massid, milline kaasaelamine! Selliseid matuseid tahaks endalegi.

Gee, Def Räädu ninamees:

Isiklikuks kultuurisündmuseks aastal 2004 pean Def Räädu plaadi ilmumist.

Eesti mastaabis on kultuurisündmuseks paljude heade plaatide ilmumine muusikaturule, maailma mastaabis aga olümpiamängud.

Kalm, sämpli-jazz-muusik:

"Eesti ballaadid" ja üldlaulupidu.

TommyBoy, see MC:

Briti räppari Ty kontsert Hip Hop Cafe raames - võimas live, mis jäi meelde sellega, et bändimehed põimisid eriti hulle improvisatsioone lugudesse. Samuti oli muljetavaldav, kuidas mees suutis praktiliselt esimesest taktist kogu saali käed üles õhku saada ja jättis need sinna kogu kontserdi ajaks.

Pluss veel paljude mu tuttavate arust oli aasta agrikultuuriuudis see, et Saaremaale pannakse püsti suur tööstuslik kanepikasvatus – nii et rohkem loodust ja welcome to e-stonia!

Critikal, plaadifirma boss:

Mu meelest oli aasta 2004 üks meeldejäävamaid kultuuri sündmusi Okupatsioonide Muusemuis - Jan Tomsoni ja teiste noorte kunstnike eestvedamisel toimunud kunstinäitus PARAAD 2004. Selliseid ettevõtmisi võiks aastas rohkem, kui ühe korra toimuda. 5+

Raivo Kotov, tõsine arhitekt:

"Intrigeerivaimaks hooneks, mis 2004. aastal valmis, pean Seattle’i raamatukogu Rem Koolhaasilt, mis nii oma programmilise ülesehitu­se kui ka konstruktiivse lahendu­se poolest on väga silmapaistev. Eestist jäi kõige muljetavaldavamaks projektiks Kosmose Vana-Viru/Aia tänava kvartalisse planeeritav hoonestus, mis oma kerguse ja dünaamilisusega toob värskust ka siiamaile. Halvimaks võib pidada läbimõtlemata otsuseid linnaruumi kohta. Sel teemal on väga palju sõna võetud, et planeerida ei tohi mitte krundi kaupa, vaid vaadeldes kohti terviklikult, aga ikka ja jälle kohtame linnaruumis selleteemalisi halbu üllatusi.”

Villem ­Tomiste, moodne ­arhitekt:

“Parim maja Barcelonas Forumi konverentsikeskus (Jacques Herzog ja Pierre de Meuron). Halvim maja on Enn Rajasaare koopia Alver Trummali majast Weizenbergi tänaval.”

Ülar Mark, arhitekt:

“Parim, mida minu silmad näinud, on kindlasti Herzogi ja de Meuroni Tokyos asuv Prada kaubamaja. Selline asi tõi isegi minul majategemise isu tagasi. Halvim on... Kui, siis kaubamaja ristmikul inimeste kaotami­se projekt – maa alla ja üles sillale.”

Hannes Praks, trendikas sisearhitekt:

“Parim interjöörikujundus: CITY PLAZA söökla 6 korrusel – lihtsate materjalidega loodud nupukas üllatus. Halvim kujundus: Olümpia Lobby baar – ilusa õhulise kujunduse kehvaks, tummiseks muutmine.”

Peeter ­Pere ja Urmas Muru, kaksikarhitektid:

“2004 suurim arhitektuurielamus – Veneetsia arhitektuuribiennaal. Murule meeldib veel Berliin-Mitte kujunemine endisest Ida-Berliini osast nüüdisaegseks linnaosaks. Seal avatakse praegu igal kuul uus baar, butiik või galerii.”