AREENI TULEVIKUTÄHED 2010: Harjutab filosoofiat
Mats Volberg (25) lõpetab käesoleval aastal Tartu ülikooli filosoofia magistrantuuri. Doktoriõpe on tal plaanis läbida USAs ning sealt tagasi tulles tahab ta anda hea panuse meie kohalikku filosoofiasse ja selle õpetamisse. Pole kahtlust, et see kõik õnnestub, sest selle inimese puhul on sihikindlus ja pühendumus selgesti tajutavad nähtamatud kehaosad.
Osa oma bakalaureusetööst kandis Mats ette 2008. aastal Eesti filosoofia aastakonverentsil ning samal aastal sai ta tudengite üleriigilisel teadustööde konkursil sellega kolmanda koha.
Lõppeval semestril pidas noor filosoof oma esimesed loengud – haridus- ja poliitilisest filosoofiast – ja järgmisel semestril on tal avatud ülikoolis terve haridusfilosoofia kursus.
Miks filosoofia?
Gümnaasiumi lõpus oli varasem huvi reaalainete vastu raugenud, olin filosoofiat koolis veidi õppinud ja mõtlesin, et miks mitte. Esimese aasta lõpuks mõistsin, et ülikoolis filosoofia õppimine on midagi täiesti teistsugust, kui arvasin, aga see on täpselt see, mida tahan teha.
Mis on su täpsem uurimisvaldkond?
Huvitun haridusest ja selle seosest riigi ja ühiskonnaga, kirjutasin oma bakalaureusetöö demokraatlikust haridusest ja kodanikuhariduse probleemist.
Kuna tööd kirjutades sattusin probleemi otsa, kus vanemate (eelkõige religioossed) veendumused hariduse osas läksid konflikti riigi omadega, siis otsustasin oma magistritöös veidi seda teemat uurida. Täpsemalt kirjutan avalikust õigustusest, mis paistab olevat tarvilik kõikide seaduste puhul, ja religioossete argumentide rollist sellise õigustuse pakkumisel.
Kas edasiviivaks jõuks sinu erialal võib olla ka edevus?
Filosoofiaga on nagu kõige muuga: paremaks saad ainult siis, kui harjutad, ja kuna ma tahan saada nii heaks, kui mul on võimalik saada, siis olengi püüdnud igal võimalikul juhul ettekandeid pidada ja kõneleda, et saada praktikat. Edevuse ja enesenäitamisega pole siin mingit pistmist.
Kuidas saab üldse keegi oma 20ndates nii täpselt teada, mida ta oma ülejäänud elus tahab teha?
Mulle oli see otsus lihtne – pole midagi, millega ma tegeleks parema meelega kui filosoofiaga. Ilmselt mul lihtsalt vedas, et leidsin õige eriala, sest tean paljusid, kes tihti kurdavad, et nad ei tea, mida elult tahavad, ning neil pole konkreetseid eesmärke. Minu soovitus oleks, et isegi kui sa ei tea kindlalt, mida sa tahad, siis tegutse, nagu sa teaksid, sest niisama istudes ei lähe miski paremaks.
