Tiit Blaat

Robert Randma (25) esikromaan “Sigaret” pälvis kõigepealt tähelepanu kummalise kahekihilise kaanepildi tõttu. Et sellel oli kujutatud paljaid inimkehi, korjati raamat kui liiga provokatiivne Selveri keti müügilettidelt ära.

Kui palju kaane läätsrastertrükk raamatu hinnale juurde andis, Randma ei tea ja soovitab küsida kirjastajalt (Eesti Päevalehe Kirjastus). “Mingil määral ikka. Aga eesmärk oligi katsetada uusi kujundusvõimalusi. Teiseks meeldib mulle, kui raamatut lugedes pilt silme ette ilmub. Tahtsin, et kaas kujutaks kokkuvõtet sellest, millest on raamatus kõige rohkem juttu – inimkehadest. Aga ilma seksuaalse alatoonita.”

Poseerima olid nõus Roberti abivalmis sõbrad ja tuttavad. 

Romaani peategelane Raul kandub ühest kehast teise sigaretisuitsu abil. Ise tõmbab Randma viis kuni kaheksa suitsu päevas, aga edasi ei kandu. “On küll konkreetseid inimesi, kelle kehas tahaksin asuda. Neid on väga palju. Kes meist ei tahaks proovida elu eri keskkondades, eri kultuurides?”

Eesti Päevalehega sattus Randma kontakti “tänu” Islandi majanduskrahhile. Nimelt asus ta just sel ajal seal, et rahulikus miljöös “Sigaretti” lõpuni kirjutada. Ja hakkas lehele krahhist artikleid saatma. “Kõige üllatavam oli minu jaoks see, kui avastasin, et senises täielikus heaoluühiskonnas on järsku kõik kuivained, näiteks riis ja suhkur, poodidest ära ostetud.” 

Kõrghariduse omandas Randma Inglismaal meedia erialal. Magistrantuuri astus Randma aga sel sügisel Tallinna ülikooli kirjanduse erialale. 

“Sigareti” tõlgenduste juures on autorile kõige üllatavam tähelepanu keskendamine vaid kehadele ja rändamisele. “Kui tants käib näiteks aurukatla ümber, siis pole ju peategelaseks katel, vaid tantsijad. Kehad ja rändamine on minu romaanis vorm, sisuks on peegeldused.” 

Randma ütleb oma lemmikvärvideks tumedad toonid, näiteks musta ja pruuni. Nii pole ime, et tema ja Eia Uusi loodud kirjandusrühmitus kannab nime Purpurmust. Randma on ka Purpurmusta kodulehekülje emokeskse graafika (milles õnnetu neiu end lõikama hakkab) kavandi autor. “Kunagi oli see hea nali, praegu hakkab juba tüütama,” leiab ta. “Peaks uue tegema.” 

Lisaks kirjutamisele meeldib Randmale sukelduda. “Avastasin selle võlu umbes kümne aasta eest Punases meres. Sukeldumine on kaunis ja sügavalt eskapistlik tegevus: pidev kaaluta olek, miljon värvi, täielik vabanemine igapäevaelust.” 

Praegu kirjutab Randma “Sigaretist” tunduvalt hüsteerilisemat raamatut. Roberti arvates on see ajastule vastav reageering: “Fiktsiooni ja reaalsuse piirid hägustuvad. Kui ma saan vahetuid emotsioone internetikeskkonnas, siis on see erinev vahetust suhtlusest tänavanurgal. Tekivad paralleelsed reaalsused. Inimese minast saab bränd, mida saab seostada erinevate kommuunidega, aga ka BMWde või nokamütsidega Võib luua ka kaks identiteeti, sidudes neid erinevate huvidega.” 

Randma uue raamatu “Vanilla” tegelastel puudub reaalsustunne üldse. “See kujutab internetiseerunud ühiskonda umbes kümne aasta pärast.”