Kuid Piret võtab ka ise osa näituste korraldamisest. Kui 1999 tulid kokku seitse eesti ehtekunstnikku ja otsustasid Muhu saarel organiseerida NOCTURNUSE, oli üks neist seitsmest Piret. Kaks aastat hiljem toimunud NOCTURNUSEST tuli rahvusvaheline sensatsioon, ehtekunsti suursündmus, kus eestlastele jagus väliskülalistelt tähelepanu nagu kullasadu.

Kui läheksin ajas natukene tagasi, siis aastal 2003 oli Piret Hirv valitud Euroopa noore ehte valikkogule LUXE INTERIOR (sisemine luksus), mille koostas üks praeguse ehtekunstimaailma ägedamaid kuraatoreid Monica Gaspar. See oli märk.

Tänavu esines Piret koos kolme eesti kolleegiga Jack Cunninghami koostatud väljapanekul "Maker. Wearer. Viewer", Inglismaal ja Hollandis tiirelnud näitusel. Piret oli ka üks kümnest tänavu Belgias Seneffe’i Hõbedamuuseumi suurnäitusel esinenud eesti ehtekunstnikust. Novembris olid tema tööd eksponeeritud näitusel "Chroma" Firenze galeriis Le Arti Orafe.

Nagu Kadri Mälk, kellega seda lugu tehes rääkisin, pean minagi kõige olulisemaks siiski Pireti tänavusuvist esinemist kodus – näitust "Ad Hominem" (koos Eve Margus-Villemsiga) Dominiiklaste kloostris ühes hämaras võlvsaalis. Seal avanes ta sisemist intensiivsust kiirgavate tööde skaala – niisugust õrnust mina eesti tänapäeva ehtes ei tunne.

On kerge öelda, et Pireti ehted tegelevad puudutusega, inimkeha modelleerimisega tillukese prossi formaadis, aga see ei anna veel edasi tunnet, mis neid kohrutatud ehteid puudutades, neist sõrmedega üle libistades mind valdab. Näiteks – Münchenisse lähetatav komplekt kolmest ehtest: diskreetne reljeefne vorm peaaegu et ei reedagi esimesel vaatluskatsel vastastikku asetsevate inimpeade kontuure, kulla ja hõbeda sulami kahvatukuldne ja vastupeegeldav kiht raskendab omakorda dekoorikujundist arusaamist. Et hõbedakiht aja jooksul oksüdeerub, kaob lõpuks ka pilt oma esialgsel kujul, nii et tunnetustasandil on Pireti kunstil kontseptualismiga palju ühist.

Töötab Piret seeriates? "Ma ei tee seeriates, ehkki nii võib tunduda. Ma teen ühte asja."

Tunnetus, see on metafüüsika ja alkeemia olulisemaid kategooriaid ja Kadri Mälgu koolkonna põhilisi tunnusjooni. Piret Hirv peab ennast selle koolkonna liikmeks, kelle jaoks "see mõju on suurem kui läbi kajab", kuigi minu meelest eristab teda koolkonna "põhiliinist" teatud ratsionaalsuse vaim. Ja ehtekunstniku karjäärist Piret alguses ei mõelnudki. Pärast Tallinna 54. keskkooli lõpetamist ei söandanud ta kunstiakadeemiasse astuda, vaid viis paberid hoopis kergetööstustehnikumi, saades selle lõpetamise järel naiste-lasterõivaste modelleerija-konstruktori diplomi. Kuid sel erialal pole ta töötanud päevagi. Astus 1993 hoopis kunstiakadeemiasse. Oma sõnul jõudis Piret huvitumiseni ehtekunstist sõprade kaudu, ning nende taganttõukamisel ta seda eriala õppima asuski. Lõpetamise järel 1997 on Piret samas kateedris kirjas nii magistrandi kui õppejõuna. Kas pidada seda oluliseks või mitte, töö noorte "kutsikate õpetamisel" (nagu ütleb kateedrijuhataja Kadri Mälk) on ikka ju ka looming, ja veel milline. Ütlen vaid, et Piret Hirv on kunstiakadeemias väga hinnatud õppejõud.

Mulle meeldib, kuidas Piret oma kunagist stuudiumiaega sõnastab. Mälgu õpetust ei tajunudki Piret õpetusena, "see oli ruum, milles me mõlemad liikusime vabalt. Keskkond, kus midagi tekib", võtab ta harmoonilisena paistva metoodika kokku. Tehes ehet, tunnistab Piret, võtab mõtlemisprotsess kaua aega, isegi aastapäevad, kuid valmimine käib kähku. "Olen tehnoloogias üsna osav," ütleb Piret ja naeratab. Ja selles ei ole mingit teesklust.