Arengufond oli kuldaväärt lüpsilehm kinnisvarafirmale
Tornimäe kaksiktornide haldaja Eke Invest leidis Arengufondi eelmise juhi Ott Pärna näol kuldaväärt kliendi, kes lummava visiooni nimel sõlmis fondi büroo jaoks ahhetama paneva remondi- ja rendilepingu.
Nimelt tasus fond pea tuhanderuutmeetrise büroo remondi eest ligi 400 000 eurot. Tegemist on summaga, mis ületab remonditurul küsitava hinna ligi paarikümnekordselt. Kui Tallinna kesklinnas on võimalik büroo remonti tellida hinnaga 20–30 eurot ruutmeetri eest, siis idufirmadele tarka majandamist õpetama kutsutud riiklik fond käis sama töö eest välja 400 eurot. Büroo remondist kallimat eramu remonti võib saada hinnaga kuni 160 eurot ruutmeetri eest.
„Selles pole midagi erakordset, sest kulutasime täpselt nii palju, kui mingi rendipinna remontimiseks kulub,” ütles nüüd majandusteaduse doktoritööle keskenduv Pärna. „Tapeedi liimimisega saab odavamalt läbi, kuid nii suures majas tehti meie jaoks kõik põhjalikult ümber. Me tegelesime Eestile tulevikuvisiooni loomisega ja need kulutused olid selleks hädavajalikud.”
„Arengufondi üürilepingu sõlmimine toimus Arengufondi täielikul initsiatiivil. Arengufondi üürileping ei erine oluliselt samas hoones resideerivate eraettevõtete lepingutest, oleme kasutanud tüüplepingut,” selgitas Eke Investi juhatuse liige Rein Tiik. „Bürooruumide remondi kavandas ja sisearhitektuurse lahenduse tellis Arengufond. Kuna meie firma ei tegele ehitus- või remonditööde teostamisega, siis pakkusime Arengufondile vaid erinevate töödega seotud firmade töö koordineerimise alast abi tagamaks eelkõige kogu maja katvate tehnovõrkude häireteta töö ja teistele üürnikele häireteta töötingimused.”
Tõnis Arro vaid ohkab
Arengufondi praegune juht Tõnis Arro vaid ohkas oma asutuse kinnisvaraprobleemidest rääkides. „Lepingud on konfidentsiaalsed, neid ei saa kommenteerida,” lausus Arro.
Kui Arro otsustas liiga kalli rendimakse tõttu fondi kaksiktornidest välja kolida, selgus, et teda seovad nii karmid sanktsioonid, et lahkumine saab kõne alla tulla alles aasta pärast.
Kuna Pärna saadeti ilma pretensioone esitamata loovale tööle, suunavad fondi järelevalvenõukogu liikmed oma süüdistava sõrme nõukogu esimehe Raivo Vare poole.
Mitme nõukogu liikme kinnitusel pidi just Vare tooma büroo teema nõukogusse otsustamisele, kuid tegelikult seda ei teinud. „Fondi bürooga ilmnenud olukord tuli paljudele nõukogu liikmetele üllatusena, kui Arro sellest ette kandis,” ütles nõukogu liige Jaan Männik. „Raha kasutamine nõuab uurimist ja Arro peab sellega tegelema.”
Segane kinnisvaratehing tehti otse järelevalvenõukogus istuva kolme ministri nina all. Nimelt kuuluvad nõukogusse rahandusminister Jürgen Ligi, majandusminister Juhan Parts ja kaitseminister Urmas Reinsalu. „Nõukogu kõneisik on nõukogu esimees,” teatas Parts. „Ma ei pea ühe remondi suhtes võtma isiklikku seisukohta, küll aga tuleb juhtkonnal asi üle kontrollida, kui arvud on kahtlased,” lausus Ligi.
Raivo Varet polnud artikli valmimise ajal võimalik telefonitsi tabada. Küll aga kavatseb riigikogu majanduskomisjon ta sügisel liistule tõmmata. „Ma olen Arengufondi nõukogu poole pöördunud, kuid saanud vaid väga diplomaatilise vastuse,” selgitas majanduskomisjoni esimees Arto Aas.
Kinnisvaraafäär võib viia lausa Arengufondi seaduse muutmiseni.
Aprillis Arengufondi juhataja ametist lahkunud Ott Pärna tegi oma järglasele Tõnis Arrole peavalu põhjustava kingituse, kolides Eesti ettevõtluse arengumootoriks loodud Arengufondi Tornimäe ärikeskuses senisest kaks korda suurematesse ruumidesse.
Arengufondi nõukogu ei olnud uute ruumidega seotud kulutuste hiiglaslikkusest teadlik ja tegi nüüd Arrole ülesandeks leida tegutsemiseks uued ruumid.
„Ametisse asumisest peale olen ma pidanud keskenduma peamiselt probleemile, kuidas vabaneda sellest liiga kallist rendilepingust, mis oma täiesti ülearuse 500-ruutmeetrise lisapinnaga üksnes takistab fondi arengut,” ütles Arro. „Esiteks ei näe ma allikat nii kuluka büroopinna eest maksmiseks, teiseks peletab see asukoht meie sihtgrupi eemale. Me vajame Tallinna südalinnas esimesel korrusel 300–400 ruutmeetrit pinda kohas, mis jääb ettevõtlusest huvituvate üliõpilaste igapäevase käigutee lähedusse.”
Tuntud ettevõtluskonsultant Arro on kulutanud palju energiat, et alustavatele ettevõtjatele selgitada: ettevõtluse alustamiseks pole esmalt vaja rentida kallist nurgabürood pilvelõhkujas ega liisida luksusautot, vaid hakata oma ideed ellu viima.
Arro arvates käsitavad tuhanded särasilmsed startup’i-inimesed viietärnilisest luksusbüroost edastatud ideerohkuse ja töökuse sõnumit pigem silmakirjalikkusena.
