“Ärge kutsuge mind Rand, kutsuge mind miljonäriks!”

Eesti suurimas salakütusetehingus süüdistatava Jüri Ranna biograafiasse mahub lugematul hulgal kaklusi, sekka ka tulistamisi. Kõigist seiklustest on ta seni väljunud terve nahaga.

“Eestis on ainult kolm arvestatavat ärimeest – Siff, Luukas ja Rand,” kõlab saarlase Jüri Ranna juba legendaarseks saanud enesetutvustus, mida ta aeg-ajalt sõprade ringis esitab. Värvika multiärimehe nimi kodusaarel tutvustamist ei vaja. Selle eest on Närvi-Jürka ise piisavalt hoolitsenud.
Lai avalikkus kuulis Jüri Rannast esmakordselt märtsi algul kui mehest, kes purustas senise Eesti salakütuse impordi rekordi kümnekordselt. Tänu sellele tähistas väidetavasti 43,5 miljoni krooniga riigile “külma” teinud Rand oma 47. sünnipäeva Pärnu arestimajas, ravib niiskes kongis välja löönud reumat ning nosib tütre ja väimeespoja toodud toidupakke.

Advokaat pani valedetektori alla
Kaitsepolitsei töötajad vahistasid Ranna 17. jaanuaril Saaremaal. Nädal hiljem käis ta konvoiga Saare maakohtus, kus arutati eelmise aasta 6. oktoobril toimunud episoodi, mil Rand ületas Kuressaare kesklinnas vales kohas teed. Väidetavalt mundrikandjate korraldusi eiranud ärimees lärmas, sõimas politseinikke ning keeldus politseimasinasse istumast.
Seekord mõistis kohus Ranna õigeks. Kui kapol õnnestub tema keskset rolli salakütuseäris tõestada, ähvardab meest aga märksa tõsisem karistus.
Kaitsepolitsei süüdistab Randa ja kolme tema kompanjoni suurejoonelises maksupettuses. Kokku jõudis väidetavalt Ranna organiseerimisel Eestisse üle 6800 tonni autokütust, millelt ei makstud sentigi makse. See kogus toidaks tervet Eesti autoparki nädal aega.
Kaitsepolitsei süüdistuse kohaselt jäi riigil seetõttu saamata 43,5 miljonit krooni makse. Kui see summa saarlaste vahel ära jagada, saaks iga inimene imikust vanurini 1200 krooni.
Peale Pärnu arestimaja kolmeses kambris istuva Ranna süüdistab kaitsepolitsei rekordilises kütusepettuses varem Venemaa väärtpaberite vahendamisega tegelenud Eduard Beilinsoni, viimase tuttavat Aleksandr Kolektorit ja lihttöölist Vladimir Kosikut, kes kõik viibivad hetkel vabaduses. Beilinson – tõsi küll – 850 000kroonise kautsjoni vastu, mis on üks viimase aja suurimaid.
Kokku toodi salakütust aastatel 2000-2001 Roomassaare kaudu maale väidetavalt kolm korda. Salaäri kett purunes mullu 2. märtsil, kui Belgiast Saaremaale saabunud tanklaevalt avastati deklareeritust kolm korda rohkem kütust.
Kaks päeva pärast salalasti leidmist lahkus töölt Kuressaare tollipunkti ülem Mart Kiisa. Oletatavasti just kõrge ametniku korruptsioonikahtluse tõttu menetleb juhtumit kapo mitte näiteks keskkriminaalpolitsei.
Eduard Belinson (pankrotistunud EVEA Panga juhi Anatoli Beilinsoni poeg) väidab, et deklareeritust suurem kütusekogus oli saatjate “näpukas”. Randa esindav advokaat Ilmo Maaroos raiub koguni, et tema klient polnud kütuseäriga üldse seotud. Oma kliendi peatsesse vabastamisse uskuv Maaroos esitab isegi veebruari lõpus Pärnu arestimajas tehtud valedetektori testi, mille Rand edukalt läbis.

Närvi-Jürka – andekas aga äkiline
1955. aasta naistepäeval ilmavalgust näinud Jüri Ranna äkiline meel avaldus varakult. Juba Kuressaare miilitsa lastetoas oli temaga tegemist üksjagu. “Põhiliselt olid joomised ja huligaansused, täiseas lisandusid liikluseeskirjade rikkumised,” meenutab miilitsa lastetoa töötaja Milvi Tuulik. “Ta on kakleja ja protsessija tüüp. Tema vastu pidi alati olema kindlad faktid  ja vastandamised, muidu ta süüd omaks ei võtnud.”
Esimese kriminaalasja sai Rand kraesse 11. klassis, kui ta Kingissepa rajooni laulupäeval ühe kaaskodaniku lõualuud sisse lõi. Kümmekond aastat tagasi, kui Rand pidas Saaremaa pealinnas populaarset Tõllakuuri nimelist baari, juhtus sedagi, et Jüri andis kitli peale oma kundedele. Kusjuures Rannal oli komme lüüa esimesena. Sellest ajast saadab teda hüüdnimi Närvi-Jürka.
Jüri Rand oli nooruses silmapaistev pallimängija ning tuli oma meeskonnaga C- ja B-vanuseklassis Eesti noortemeistriks võrkpallis. “Iseloom oli tal äkiline aga löök oli võimas, tal oli eriline hüpe ja eriline löök. Head mehed on ikka kuidagi erilised,” hindab treener Haljand Rüütel.
Ranna probleemiks pallimängus oli aga äärmine närvilisus, mis väljendus just meekonnakaaslaste (mitte vastaste) sõimamises. Kui ta kohalikel korvpallivõistlustel oma Tõllakuuri alluvatest koosneva meeskonnaga osales, tuli ette sedagi, et ta kirehoos keset mängu mõne töötaja vallandas, aga hiljem rahunenult uuest palgale tagasi võttis. Publik oli Jürka verbaalsete etteastetega harjunud, need käisid mängu juurde ning tegid enamikule nalja.
Lisaks ka jalgpalli- ja korvpalliväljakul häid tulemusi näidanud Rand oleks noorena tulnud Eesti meistriks võrkpallis ka A-klassis, kui meeskonna kapten poleks finaali ajaks kakluse pärast 15 päevaks arestimajja sattunud. See karistatud kapten oli hilisem Saaremaa legendaarne kriminaalpolitseinik Ants Raik.

Väidetava narkoparuni äge autopark
Saare politsei poolt “kohaliku huligaanina” iseloomustatud Rannal on tulnud korduvalt seadusesilmaga tegemist teha, ent alati on ta pääsenud hoiatava laksuga näppudele. Umbes kümme aastat tagasi juhtus Rannaga toonase Sutu bordelli läheduses autoavarii, milles hukkus kaassõitja. Väidetavalt napsine Rand tuli loost puhtalt välja, sest ekspert tuvastas avarii põhjusena rehvi purunemise.
Kui inimesed nägid Närvi-Jürkat Kuressaare kaubamaja taga tänavalaternaid põmmutamas, läksid hiljem ekspertiisi viidud padrunikestad kaduma. 1990. aastate keskel istus Jüri lühikest aega eeluurimisvanglas seoses kütusefirmaga Lukoil seotud pettusega, aga juhtumit uurinud keskkriminaalpolitsei talle süüdistust ei esitatud.
Ranna jõukuse allikas on alati olnud mõnevõrra salapärane. Maksuametnikele väitis mees, et tema varandus pärineb nõukogudeaegsest valuutaärist. Kuressaares visalt levivad jutud seostavad teda aga hoopis narkoäriga.
Konkreetse kriminaalsüüdistuseni meelemürgiga äritsemises pole asi jõudnud, kuid selleteemalistele sahinatele lisas hoogu, kui Rand andis ühe tuntud diileri käsutusse (kellel muide polnud juhilube!) kuvasilme Mersu. Kui politsei autot pidevalt peatama hakkas, seisis masin mitu kuud ühe Kuressaare elamu ees.
Edevad autod on alati olnud Jüri nõrkus. Enne S-klassi Mercedest, mida ta praegu kasutab, on Jüril olnud kaks Lexust. Kord juhtus nii, et esimest Lexust kriimustas õrnalt veoauto ja kuna Jüri väitis, et tema pahteldatud autoga ringi ei sõida, ostsid automüüjad tema paar kuud vana luksauto tagasi ja müüsid talle samal päeval kohe uue. Saare äss kaotas tehinguga 100 000 krooni, aga pahteldatud autoga sõitma ei pidanud.
Jüri on väidetavalt kõik autod ostnud sularaha eest. Tipphetkel oli tema peres Lexus, S-klassi Mercedes, Mercury Cougar, väimehe Mitsubishi Pajero ja tagasihoidlikumad masinad isale ja naisele. Kiire arvutus näitab, et see autopark maksis kokku üle kolme miljoni.
Kuigi Ranna tegemisi on uurinud ka Saare maksuamet, pole midagi inkrimineerivat avastatud. Saare maksuameti direktor Olev Martinsoni kinnitusel Ranna väited sissetulekute päritolu kohta teda ei veena, kuid kaudsete kulutuste järgi pole võimlik kedagi maksustada. “Kedagi ei saa maksustada selle eest, et ta elab hästi, tuleb leida mingi tehing, millest saab kinni hakata ja mida saab hakata maksustama.”

Vene faktor Jürka taga
Hiiglaslik salakütuseäri, millega Jüri Randa seostatakse on märksa keerulisem, kui pealtnäha paistab. Mitmed Saaremaa ärimehed ei usu, et suure suuga Jürka oli piisavalt nutikas, et omapäi mastaapset kütuseskeemi punuda. Pigem nähakse tema taga vene rahvusest isikuid, keda esindas 30aastane Eesti kodanik Eduard Beilinson, keda seovad Rannaga varasemad maatehingud Saaremaal. Praktiliselt kõik nimed, mis kapo esialgsest süüdistusest läbi käivad, on slaavi kõlaga.
Rand väidab, et pärast vahistamist on teda püütud hirmutada, et ta kogu süü enda peale võtaks. Asi oli koguni nii tõsine, et tema peret palgati kaitsma turvamehed. Jüri Ranna advokaat, kes nimetab kogus süüdistust “emotsionaalseks mulliks”, kinnitab, et tema kliendi roll kütuseäris piirdus ainult tuttavate poolt palutud kontaktandmete edastamisega ning tolliameti maja kättenäitamisega.
Kuuldavasti on ainus, mille põhjal Randa praegu kinni hoitakse, just Beilinsoni ütlused. “Pärast aastast uurimist suudab kaitsepolitsei süüdistuses öelda vaid umbmääraselt – Rand leppis kokku plaani!” imestab Maaroos. “Süüdistus ei kajasta midagi konkreetset.”
Kogu must kütus pumbati laevadelt maale ASi Saare Kütus mahutitesse, kust see autodes suurele maale veeti. Hämmastav on, kuidas mullu Õliliidu poolt aasta kütuseärimeheks valitud Margus Hiet, kes Saare Kütuse mahutid salakaubitsejatele välja üüris, ei aimanud midagi oma nina all toimuvatest mustadest tehingutest. Kuid just nii ta väidab.
Asjatundjate sõnul on enam kui tõenäoline, et keegi tolliametnikest vaatas salaärile läbi sõrmede. Miks toll, kui deklareeritud koguste asemel kolm korda rohkem kütust maale voolas, lihtsad kontrollimeetmed rakendamata jättis, uurib praegu kaitsepolitsei. 2. maini eeluurimiseks ajapikendust saanud uurija keeldub kommentaaridest ning ei luba pressil Rannaga kohtuda.

Bensiin toodi maale lahusti sildi all

Kokku importisid väidetavasti Jüri Ranna organiseeritud ja Eduard Beilinsoni korraldatud salakütusevedajad Roomassaare kaudu bensiini 95 kolm korda.
* 28.-29. septembrini 2000 laadis Belgiast Antwerpenist startinud tanklaev “Spirit Trader” Roomassaares maha 1946 tonni bensiini 95, mis deklareeriti tollis lahusena. Kokku jäeti aktsiisi- ja käibemaksu tasumata 11,7 miljonit krooni. See oli kontrolltehing, kus tehti kindlaks, et tollikontroll Saaremaal on nõrk.
* 14.-16. novembrini 2000 laadis Belgiast Antwerpenist tulnud tanker “Kama River” Roomassaares maha juba eelmisest kaks korda suurema laadungi – 4088 tonni bensiini 95, millest deklareeriti ametlikult ainult kolmandik. Kokku jäeti tasumata aktsiisi- ja käibemaks 19,9 miljonit krooni.
* 1.-3. märtsini 2001 laadis Antwerpenist saabunud tanklaev “Coastalwater” Saaremaal maha 2587 tonni, millest deklareeriti jällegi vaid kolmandik ning millelt jäeti maksmata akstiisi- ja käibemaksu 11,9 miljonit krooni.


Armastas rahaga laiata
Jüri Randa tundvate inimeste sõnul on vaatamata rikkusele tema probleemiks alati olnud avaliku tunnustuse puudumine, mida ta püüdis korvata armutult raha pildudes. Jürka priiskava eluviisi teemal liigub ohtralt tõepõhjalisi legende:
· Kord otsustasid sõbrad Jüri käest öötundidel 2000 krooni laenu küsida. Voodist välja aetud Jüri pahandas – kurat, tulete mind mingi kahe “tonni” pärast äratama ja pistis meestele 10 000 krooni pihku.
· Teine kord tegi Jüri kohaliku taksojuhi õnnelikuks sellega, et maksis talle seitsmekilomeetrise sõidu eest Kuressaarest Nasvale 15 000 krooni.
· Siis kulutas Jüri striptiisibaaris ühe õhtuga 50 000 krooni, teisal ostis õllekas igasse lauda viinapudeli.
· Viimati andis helde Jüri Kuressaare vutimeeskonnale Saarte Mängudele sõiduks 100 000 krooni. Kui ta koos võistkonnaga Man’i saarelt meritsi tagasi sõitis, teatas ta laeva teenindajale ja kaptenile – ma olen miljonär!