EI ANNA ALLA! Eesti Looduskaitse Seltsi Viljandi osakonna juhataja Jaak Jaaku (vasakult esimene), metsanõustaja Ülle Kuldkepp ning Jämejala küla elanikud Aavo Pärnsalu ja Henri Väre kaebavad nende selja taha jääva ebatsuugaallee asemel vangla ehitamist lubanud vallavalitsuse otsuse edasi ringkonnakohtusse. Ingmar Muusikus

Ühel oktoobrilõpu pühapäevahommikul lõpetab müügimees Marek Aardevälja oma tütrele pannkookide küpsetamist. Ülepannikoogid on parajalt paksud, köögis lõhnab isuäratavalt.

Värava taga peatub porine vana farmeri veoauto ja sealt astub välja Ülle Kuldkepp (43). Ülle meenutab noorte sugulaste karjale külla minevat tädi: tal on kaenlas tohutu kott kohupiimataskuid ja muid pirukaid ning pakk kohvi.

Metsanõustajana töötav naine ei hakka kella laskmisega vaeva nägema, astub joonelt sisse: "Olen harjunud – see on meie staap."

“Meie” tähendab poolt tosinat kohalikku, kes Jämejala psühhiaatriahaigla pargi säilimise nimel riigiga kohut käivad. Justiitsministeerium tahab ühe Jämejala osakonna ümber ehitada 100 voodiga vanglate keskhaiglaks. Selle kõrvale kerkiks uus 400kohaline regionaalvangla. 400 miljonit krooni maksva ehituse käigus häviks suur osa ligi saja-aastasest pargist.

“Mõnus lehtede riisumise ilm,” arvab Marek. Tibutab kergelt ja pole eriti külm. Mees vaatab köögiaknast välja. Jämejala pargile avaneb siit hea vaade.

Park on liigirikkaim (103 liiki) maakonnas. Siin kasvab haruldasi puid nagu harilik valgepöök. Vanale kalmistule pargi nurgas on maetud 340 psühhiaatriahaigla patsienti (näiteks puhkab siin Aleksander Suure nimeline mees). Ebatsuugaalleel võis 50ndatel jalutada Venemaalt korraks Eestisse toodud endine riigivanem Konstantin Päts.

Mareki naabrimees Aavo Pärnsalu (30) on üks neist, kes parki mitte ainult aknast ei imetle, vaid armastab seal koeraga jooksmas käia. Pärast vangla valmimist paistaks Mareki köögist kõrgete puude asemel kõrge müür.

Minge kohtusse, õhutas Rask

Kas ei saaks ehitust nihutada pargist eemale tühermaale, küsis Ülle juba ühel aprillikuu koosolekul.

See pole otstarbekas, vastas minister Märt Rask, kellega kohalikud kohtusid esimest korda aprillis. Võhivõõrad Viljandimaa elanikud Marek, Aavo, Ülle ja endine Jämejala peaarst Henri Väre (43) kohtusid samal koosolekul. Jämejala haigla kultuurimajas tutvustati siis rahvale tulevase vangla ja vangla haigla detailplaneeringut.

Neist said head sõbrad ja võitluskaaslased suve lõpus. Siis otsustas Pärsti vallavolikogu kinnitada vangla ja vanglahaigla detaiplaneeringu. Seni piirdusid aktivistid tavapäraste võitlusvahenditega nagu koosolekutel esinemine ja allkirjade kogumine (400). Nüüd otsustati valla otsus vaidlustada ja nõuda detailplaneeringu tühistamist.

Minister Raski soovitus Sakalale antud usutluses asi kindlasti kohtusse anda lisas pargi eest võitlejatele ainult hoogu.

Neli kohalike elanike esindajat ja Eesti Looduskaitse Seltsi Viljandi osakond viisid hagi kohtusse 23. septembril. Juba kolme päeva pärast andis Tartu halduskohus pargikaitsjate suhtes välja erakordselt soosiva määruse. Vangla ja vangla haigla projekteerimine Jämejala külla peatati.

Pargiaktivistid võitsid lahingu, aga mitte sõda.

Kogudus palvetas pargi eest

Lisaks pirukatele kraamib Ülle kotist lagedale mahuka dokumendikausta ja portsu ehitusjooniseid. “Ma olin eile poole kolmeni üleval…” kuulutab naine. Osutab võidukalt kaardile: "…ja avastasin selle!” Ülle mõõdab plaanil joonlauaga vanglamüüri – see jääb ehituskeelualasse.

Ülle on Jämejala pargi kaitsjate hing. Ta uuris hiljuti väljast Tartu uut vanglat ja rääkis valvuritega turvaaladest. Ta on kindel, et Jämejalas võetakse puud maha vähemalt 25 meetri kaugusel müürist. Siis pole ohtu, et vangi sõbrad langetavad müürile mõne puu ja vang pääseb tüve mööda põgenema. Järelikult hävib puid märksa enam, kui projektis näha.

Eestis peavad firmad ja riigiasutused inimesi oma planeeringuid ja arengukavasid rahvale tutvustama hetkel, kui kõik variandid on veel lahtised. Mõni prügila või tehas võib jääda ehitamata, kuna selle asemele rajatakse hoopis kaitseala. Ettepaneku park looduskaitse alla võtta tegi ka kohalik looduskaitse selts.

Relvadeks pliiats ja paber

Üllele on seaduste uurimine ja dokumentidest seoste otsimine nagu detektiivitöö. Planeeringu-ja ehitusseadus on naisel juba peas.

Ülle elab Jämejalalt mõnekümne kilomeetri kaugusel, teispool Viljandit. Ta sündis Soomaa rahvuspargis – sealt “metsapoole” mõtlemine ja loodushuvi. Ülle laulab Viljandi Jaani kiriku koraalikooris. “Meie õpetaja pidas pargi eest palvuse,” ütleb ta hardalt. Jumala teenimist ei jäta Ülle unarusse hoolimata sellest, et pargist mõtlemine ei lase öösiti magada. Lisaks pääses ta koos Värega Rohelise Valla nimekirjas Pärsti volikogusse. Ülle sai vallavanem Erich Palmi järel teisena lihtkvoodiga sisse. Sama mehega käib ta nüüd ka pargi asjus kohut.

Kohtus on südi naine varemgi käinud, metsavaraste vastu tunnistusi andmas. Detailplaneeringu tühistamist arutava Tartu halduskohtu istungi eel on ta närvis. Neid esindama nõustunud Tartu advokaat Ain Laansaluga kohtusid aktivistid alles kaks päeva enne istungit ja kaitse jäi tooreks.

Raha esimese astme kohtu kuludeks tuleb eraisikute annetustest, Jaani kogudus tegi korjanduse. Õnneks ei mõistnud kohus pargikaitsjatelt välja vallavalitsuse 10 000 krooni suuruseid kohtukulusid.

Riigi vandenõu kodanike vastu?

Jämejala aktivistid on ülesanded omavahel ära jaganud. Nad võtavad koosolekud videosse. Kuid möödunud nädalal keelas kohus istungi lindistamise, kuigi protsess oli avalik.

Viisist, kuidas aktivistid räägivad, jääb mulje, et omavalitsustel ehk riigil on keskkondlaste vastu vandenõu. Ülle kasutab mitmest dokumendist rääkides sõna "salastatud". Näiteks on salastatud pargi dendroloogiline uuring (puude hulk, liigid ja väärtus), mille ministeerium kevadel tellis. Teabenõude korras püüdis Ülle dokumenti vallavalitsusest saada. Ta sai vastuse, et valda pole uuring jõudnud.

Keskkonnakaitsjate tegevus meenutab väga fosforiidisõda aastal 1987. Kui 15 aasta eest oli vastane Moskva, siis praegu võitlevad aktivistid Eesti ametnike ja eraettevõtete vastu.

Eestlased ei takista kummipaatidega ohtlikke tankereid nagu Skandinaaviast sisse rännanud Greenpeace´i äärmuslased. Eesti keskkonnakaitsjad on siiski sama kindlameelsed. Neil ei ole oma koduümbruse kaitsmise nimel kahju ei rahast ega ajast.

Viljandis muutus keskkonnakaitse sel aastal ülipopulaarseks. Looduskaitse Seltsi liikmeskond kasvab seal varsti sama suureks kui hiilgeaegadel 60ndate lõpus. Seda suuresti tänu Jämejala juhtumile.

Tartu halduskohus otsustas esmaspäeval pargikaitsjate hagi mitte rahuldada. Ülle ja tema võitluskaaslased kaebavad otsuse ringkonnakohtusse edasi.

Kuidas Eesti keskkonnakaitsjate rinne töötab?

Keskkonnakaitsjad

Kohalik elanik – üksiküritaja.

Seltsingud – kohalike elanike ühendused.

Keskkonnaühendused - paarkümmend valitsusvälist mittetulundusühingut.

Keskkonnaühenduste koda - 11 liiget.

Abijõud

Tuntud näod

Keskkonnaeksperdid

Poliitikud

Juristid ja advokaadid

Keskkonnaajakirjanikud 

Riik

Keskkonnainspektsioon

Keskkonnaministeerium

Kust tuleb raha?

Kohalikud elanikud rahastavad oma tegevust ise või annetuste ja korjandustega. Keskkonnaühendused elavad liikmemaksudest, annetustest ja välisfondide toetusest.

Kas eksperdist on abi?

Sõltumatute ekspertide käest tellivad uuringuid nii keskkonnakaitsjad kui arendajad. Tihti on need vasturääkivad. Teadus tõestab peaaegu kõike, oleneb tellijast.

Kas poliitikud aitavad?

Üksikute poliitikute toetus piirdub tavaliselt küsimuste esitamisega Riigikogus. Rohelised tahavad teha oma parteid.

Kes annab õigusnõu?

Kolm ELFi juristi nõustavad tasuta enamikku suurtest keskkonnakaitseaktsioonidest ning kaitsevad vajadusel kohtus. Vahel palgatakse abijõudu advokaadibüroodest.

Kas ministeerium toetab?

Ministeeriumi spetsialistidega on keskkonnaühendustel hea koostöö. Eriarvamusel on nad poliitilise juhtkonnaga ja nõuavad ministri tagasiastumist.

Mille vastu keskkonnakaitsjad võitlevad?

ROHELISED VS PÕLEVKIVI

Objekt: Eesti Põlevkivienergeetika tegevuskava 2001-06 keskkonnamõjude hindamine.

Rahvaliikumise juhid: Helle Vilu (fotol sinises) – hariduselt geoloog. Nõmme Tee Seltsi (Nõmme ümbersõidutee vastalised) ja Nõmme volikogu liige. Abikaasa Raivo Vilu (Hellest paremal) – TTÜs biokeemia õppetooli juhataja. Hagi esitasid ERL ja ELKS kui avalikkuse huvi esindajad keskkonnaküsimustes.

Vastane: Majandusministeerium. Järgmine istung Eesti esimeses Aarhusi konventsiooni kohtuasjas toimub Tallinna halduskohtus detsembri alguses.

KÜLAELANIKUD VS PRÜGILA

Objekt: Suurt osa Loode-Eestist teenindava Prügila ehitus Ääsmäe rappa (Harju maakond).

Rahvaliikumise juhid: Ahto Oja (fotol paremal) - Säästva Eesti Instituudi projektijuht, Ääsmäe elanik. Janek Tippo - Koppelmaa elanik ja külavanem, kaitseliitlane. Moodustatud rahvaliikumine Puhta Ääsmäe Eest.

Vastane: Peaaegu terves Eestis tegutsev Rootsi päritolu prügikäitlusettevõte Ragn-Sells AS. Eelmise aasta käive oli kodulehe andmetel 106 miljonit krooni ja puhaskasum 1,7 miljonit.

Kohalikud kardavad põhjavee reostust. Nad tõestasid, et prügila keskkonnamõjude hinnang sisaldas valeandmeid. Ragn-Sells tunnistas sel nädalal, et võimalik on prügila rajamine mõnda teise kohta.

Ääsmäe rabas on avastatud vähemalt seitse kaitsealust taimeliiki. Varem oli siin looduse tundmaõppimise rada, mille taastamist liikumine taotleb.

KÜLAELANIKUD VS TURBATÖÖSTUS

Objekt: Turbakaevanduse rajamine Rannu rappa (Ida-Viru maakond). Kaevanduse suurus 350 hektarit.

Rahvaliikumise juht: Ahto Kaasik – pere elab mitmendat sajandit raba servas Ridakülas. Kaasik peab seal talu. Kuulub Maavalla Koja juhatusse (taara- ja maausuliste ühendus). Kandideeris valimistel Aseri volikokku, sai 48 häälega sisse. Rahvaliikumine Rannu Soo Kaitse Seltsing. Fotol koos kohaliku elaniku Eha Rakkiga.

Vastane: OÜ Kiviõli Keemiatööstus, mille läinud aasta käive oli 120 miljonit krooni.

Kohalikud kardavad, et kaevandamine jätab kaevud kuivaks. Vallavolikogu taotleb Keskkonnaministeeriumilt kaitseala asutamist Rannu rappa ja lähedastele puisniitudele. Vastuse saamiseni peatas volikogu kaevandamisloa taotluse menetlemise. 

ÕPETAJA VS SIGALA

Objekt: Ekseko seakombinaadile (Viljandi maakond) välja antud veevõtu- ja saasteloa tühistamine. Kombinaat laotab läga lähedalasuvatele põldudele ja tuulega kandub hais isegi Viljandi linna.

Üksiküritaja: Viive Parve (pildil) – Viljandi Ühendatud kutsekeskkooli geograafiaõpetaja elab Viiratsis kortermajas, kust Eksekosse on paar kilomeetrit.

Vastane: Ekseko on Eesti suurim sealihatootja ja Viljandimaa rikkaim ettevõte. Läinud aasta kasum 58,6 miljonit krooni. Seitsmekorruselises hiigelhoones elab 65 000 siga - rohkem kui Viljandi linnas inimesi.

Möödunud suvel kirjutas Parve naljaviluks haisuga päevad ja kellaajad kalendrisse üles. Kui detsembris 2001 toimus Ekseko küsimuses rahvakoosolek, näitas Parve märkmeid teistelegi. Keskkonnainspektor Toomas Liidja aitas Parvel kirjutada hagi Viljandi maavalitsuse vastu - saasteload Eksekole andis välja maavanem. Tartu halduskohus lube ei tühistanud. Suurfirma lubab lähiaastatel keskkonnakaitsesse ja lõhnaprobleemi kõrvaldamisse investeerida miljoneid kroone.

PARGIKAITSJAD VS VANGLA

Objekt: Jämejala parki (Viljandi maakond) vanglate keskhaigla ja vangla ehitust puudutava vallavolikogu otsuse tühistamine.

Rahvaliikumise juhid: Jaak Jaaku (fotol vasakult) – Eesti Looduskaitse Seltsi Viljandi osakonna juhataja; Ülle Kuldkepp – metsakonsulent; Jämejala küla elanikud Aavo Pärnsalu – elektriinsener, ja Henri Väre – endine psühhiaatriahaigla peaarst, praegu Pärsti volikogu aseesimees.

Vastane: Pärsti vald. Tartu halduskohus ei rahuldanud pargikaitsjate hagi, kes kaebavad otsuse edasi ringkonnakohtusse.