Mullust kasumit vaadates võis riigile siiski näida, et sadamal hakkab piim kinni jääma. Võrreldes aastaga 2002 saadi tulu kaks korda vähem – kõigest 235 miljonit. Nii otsibki riik juba mõnda aega sadamale uut juhti, kes peaks hakkama asendama juhatuse praegust esimeest Riho Rassmanni, kelle stiili on iseloomustatud lausega "ei ütle jah, ei ütle ei, midagi ei juhtu ja aeg lihtsalt läheb". Otsitakse tükk aega ette, sest ametlikult peaks Rassmanni tööleping lõppema alles detsembris. Võimalik, et lõppeb siiski varem. “Teatud kriitikat teatud valdkondades on olnud,” tunnistab majandusminister Meelis Atonen.

Sadama uude juhatusse kandideerib Atoneni andmetel 87 inimest. Ametlikult peaks tulemused selguma 2. aprillil, kuid ajakirjandus kuulutas läinud nädala lõpul võitja juba välja. “Uueks juhatuse esimeheks saab Mart Tooming,” teatas Eesti Päevaleht. “Aga kes on Mart Tooming?” küsisid lugejad seepeale, ning Ekspress vastab: Mart Tooming oli kuni läinud sügiseni Hansa Capitali juhatuse esimees. Hansa Capital on omakorda Hansapanga kontserni kuuluv firma, millele on võlgu igaüks, kes kasutab näiteks Balti Autoliisingu teenuseid või maksab oma ostude eest Ego kaardiga.

Eestlased on läbi aegade harjunud edevate pankuritega, kes tutvustavad seltskonnaväljaannetes oma pruute, häärbereid ja vaateid kirjandusele. Tooming (hall ülikond, range valge triiksärk, Lacoste sall, soliidselt kulunud olekuga pruun portfell) on absoluutne vastand. Ta väldib osavalt, kuid kindlalt teemasid, mis paneksid ta rääkima oma perekonnaseisust, vanematekodust, lastest või lemmikloomast, sest “see kõik on isiklik elu”. See isiklik elu asub viimastel andmetel kuskil Roopa tänaval.

Tüüpiline päev algab tavaliselt poole kuue paiku, lõppeb veidi pärast südaööd. Muserdav tempo, kuid Tooming tundub olevat oivalises, lausa energiast ülekeevas vormis. Ekspressile lühiintervjuud andes trummeldavad ta jalad laua all nagu Duracelli jänesel. Käed teevad samas mõõdetumaid liigutusi, justkui dirigeerides kaasa soravale jutule, mille toon võib ühel hetkel olla kahetsev, mõni minut hiljem aga poisikeselikult innukas. Pole kahtlust, et tegemist on oivalise oraatoriga. Nii särava karismaga isikuid võib Eestis tavaliselt kohata Elu Sõna pastoripuldis.

Praegu hoiab oravaratast hoos peamiselt Balti Realiseerimiskeskus. Nädalapäevad tagasi ostis Tooming koos äripartneritega tolle firma Hansapangalt ära. Tallinna sadamast ning enda kandideerimisest selle juhi kohale Tooming rääkida ei taha.

On teada, et praegune tallinlane Tooming on pärit Lõuna-Eestist. Tartu Ülikooli hingekirjas veetis ta märkimisväärsed kaheksa aastat. Astus õigusteaduskonda 1986, teenis vahepeal aega Altai krais õhukaitseväedes ja naasis ülikooli pärast laulva revolutsiooni algust. Tütarlapsed olid tema “laiast valgest naeratusest” lummatud.

Veel, meenutavad kursusekaaslased, jäi Tooming sageli hiljaks, kuid, “nagu aamen kirikus, saabus 15 minutit peale loengu algust hirmsa kolinaga”. Samas oli ta perfektsionist, kes eelistas nelja saamise asemel uuesti vastata ning venitas lõpetamist aasta võrra, et lihvida ja täiustada oma diplomitööd. See legendaarne meistriteos olevat lõppversioonis alanud sõnadega “ajaratast pole võimalik kinni siduda”. Tooming lahkus ülikoolist aastal 1994 cum laude.

Lausa magna cum laude ehitas Tooming üles Hansa Capitali. Tema äriloogika oli lihtne: “leida lahendus, toode maha müüa ja raha koju tuua”, ning selle ülesande täitmisele pühendus “põlevate silmadega” noor juht täie jõuga, saabudes kontorisse enne kukke ja koitu. Kui uskuda pangafolkloori, ei jätnud tempo nii olulise isikliku elu jaoks sugugi aega. “Tooming ei jõudnud riidekauplussegi – sekretär pidi ta lõpuks sinna vedama,” mäletab ütleb üks anonüümseks jääda sooviv pangatöötaja.

Enamikule töötajatest karismaatiline liider meeldis. Endine kursusevend ja Hansa Liisingu Ida-Eesti piirkonna juhataja Eduard East meenutab Toominguga seoses viimase oskust alluvaid innustada, öeldes, et temas “tunnetati suurt juhti, kuid mitte kõrget ülemust”. Ekskolleeg Kristi Liiva lisab aga: “Kindlasti on Tooming hea suhtleja – ma ise usun, et lobistina oleks ta hästi tugev –, kuigi kiuslikud inimesed võiksid öelda, et ta on üks valge juut. Ja sellist sõnapaari on tema kohta kasutatud ka.”

Räägitakse, et kui Toomingule ööhakul lahkudes meenus, et lamp kabinetis põlema jäi, ei pidanud ta paljuks tagasi minna ja tuli ära kustuda.

Miks siis sellisel energilisel ja säästlikul visionääril minna lasti?

Üldlevinud teooria kohaselt oli Hansa Capital muutunud liiga edukaks, hakates arvude võimsuses aina enam võistlema Hansapanga endaga. Tekkis koguni idee luua Hansa Capitalile oma, Hansapangast sõltumatu kaubamärk. See oli oli panga juhtkonnale liig ning mullu sügisel tehti Toomingule ettepanek, mida polnud võimalik vastu võtta: minna Hansapanga asjus Venemaale. Koos Toominguga lahkus veel kolm tema lähemat kaasvõitlejat. “Mõningane inimeste käive on hea nii neile, kes lähevad, kui neile, kes jäävad,” täheldas Hansapanga boss Indrek Neivelt toona Äripäevas.

Investeerimispankurite seas sahistatakse, nagu võinuks lahkumisele kaasa aidata hämar vahejuhtum Hansa Liisingu autodega – nimelt läinud kogus liisingufirma juba väljaostetud masinaid Poolas kaotsi ja nende kättesaamiseks tulnud kasutada mitteametlike võimumeeste abi. Tooming lööb huvitavat teooriat kuuldes näost rõõmsalt särama ja ütleb, et see on “ilmne paranoia ja kindlasti mitte tõsi”. Tõsi on aga see, et Hansa Liisingu autoga sõidab ta ise tänase päevani. See on Peugeot 607. Originaalis must, kuid hetkel hallikirju, sest kiire tempo pole juba mõnda aega lasknud masinat pesulasse viia.