"Ja veel?" nõudsin toimetajatelt. Järgnes vaikus, mille jooksul inimesed püüdsid süvenenult uurida oma arvutit, et leida, mis programme nad iga päev kasutavad, et nende hulgast mõni kandidaat leida. 

"Internet Explorer 7," pakkus üks. Ja mina pakkusin selle peale Opera Mini nimelist brauserit, mis selle aasta jooksul mobiiltelefonides tõelise revolutsiooni korda saatis.

Niisiis, kolm brauserit. Aga edasi?

Edasi tuli piinlik vaikus, kuni keegi avastas poolkogemata, et kevadel lasi Apple välja Bootcampi nimelise programmijupi, mis oli selles mõttes ajaloolise tähtsusega, et võimaldas esimest korda Macidel Windowsi jooksutada. Hale saak või mis? Kuidas on võimalik, et tarkvara-aastast 2006 ei olegi midagi meenutada?

Microsofti tegemistest on muidugi meenutada, aga me jätsime nimekirjast meelega välja Windows Vista ja uue Microsoft Office'i, sest  me ei olnud saanud lõppversioone kasutada ega proovida ning seetõttu ei julgenud neile kohti tabelites anda. Küll me paneme nad järgmisel aastal topi, sest reaalselt on nii Vista kui Office siiski 2007. aasta teema.

Viimane Windows

Mainekas uuringufirma Gartner tõi paar nädalat tagasi avalikkuse ette oma ennustuse, mille kohaselt jääb Windows Vista viimaseks suureks monoliitseks ja paljuhaibitud operatsioonisüsteemiks, sest tulevik kuulub paindlikumatele ja pisematele uuenduspakettidele. Teiseks koguvad järjest enam populaarsust veebirakendused, mida tänu brauserite ja muu tehnoloogia (Ajax, nobedamad netiühendused) kiirele arengule on juba täitsa mugav kasutada.

Suni karismaatiline juht Scott McNealy ning Oracle'i mitte vähem legendaarne Larry Ellison rääkisid juba kümmekond aastat tagasi Net PC-st ning sellest, et võrgust saabki operatsioonisüsteem ja tavaline tarkvara sureb. See oli aeg, mil turule tuli radikaalsete uuendustega Windows 95 ning pandi alus moodsate operatsioonisüsteemide peadpööritavale arengule, ent nüüdseks oleme jõudnud selle tee lõppu.

Kas ma ülbitsen ja targutan? Vast mitte. Ma räägin oma kogemusest. Oma kuuajalisest kogemusest Windows Vista kasutajana ning ligi seitsmeaastasest kogemusest tehnoloogiaajakirjanikuna. Minu seisukohast pole praegu mingit vahet, millist arvutit, operatsioonisüsteemi või kontoritarkvarapaketti ma kasutan. Küll väikeste eranditega, ent üldjoontes on see tõesti nii.

Minu jaoks algab töö arvutis brauseri avamisega ning enam-vähem sellega ka lõppeb. Seda artiklit kirjutan ma Google Documentsis, jagan selle toimetaja Kristjan Otsmannile välja ja lähen rahulikult kohvi jooma. Ei mingit DOC-failide saatmist e-postiga, muretsemist, kas läks ikka läbi ja ega viirusetõrje manuseid vahepeal ära ei söönud või kas Kristjani kontoritarkvara suudab minu programmi loodud faili avada.

Kui mul on vaja e-kirju saata, avan Gmaili, kui uudiseid lugeda, tuleb appi Google Reader. Ja mitte ainult ei tule online-keskkonnad appi, vaid teevad seda nii hästi, et lokaalsetel programmidel puudub praegu minu jaoks igasugune mõte.

Esialgu on veel erandeid, nagu näiteks MSN Me ssenger ja Skype, mille kaudu ma inimestega suhtlen ning kuna mulle meeldib pildistada, siis kasutan ka paari fototöötlusprogrammi.

Fotohalduse olen ma ammu aga andnud rahumeeli Flickri ja Nagi hooleks, sest nii on mugavam. Olen üsna kindel, et lähemal ajal liigub ka kogu muu tarkvara suurel kiiruse ja hulgakaupa veebistumise poole, esimesed fototöötlusrakendused on juba väljas ning muutuvad järjest võimalusterohkemaks.

Vanasti oli ütlus, et kuuldes sõna "kultuur", haarab eestlane kellu järele. Kuuldes sõna "arvuti", haaran mina brauseri järele ning minu töö seisukohalt pole praktiliselt mingit vahet, kas mu arvutis jookseb Windows XP, Vista, mõni Maci operatsioonisüsteem või hoopis Linux. Ma avan oma brauseri ja kõik on täpselt nii, nagu ma eile õhtul tööd lõpetades selle jätsin.

Soovin kõike kõige paremat Windows Vistale ja uuele Office'ile. Kuna nad on mul olemas, siis kindlasti ka kasutan neid, aga minusuguste kodu- ja väikekontorikasutajate seas viimased paarkümmend aastat dogmaks olnud lokaalse tarkvara ajastu on selgelt läbi. Nagu mõni seebiseriaal, mis on aastakümneid jooksnud ja siis ära lõpetatakse.

Selle seriaali tegelaste ja taustajõududega kohtume kindlasti veel, sest ka Microsoftil on kohe-kohe välja tulemas Office'i online-versioon ja kui nad selle ükskord ka eestlastele avavad, saame meiegi hakata rääkima hoopis uutest lahingutest hoopis uuel rindel, nagu meie kolleegid ja sõbrad piiri taga seda juba teevad.