„Ma usun, et Eesti valimissüsteem jõuab ilmselt selleni, et teda tuleb teatud määral muuta, sest ülekantava hääle põhimõte ilmselt ei ole reaalselt toimiv,” hindas Rüütel Eesti Päevalehele antud intervjuus praegust valimiskorraldust. „Vaja oleks, et toimiks süsteem, kus valitakse ikkagi isiksused, mitte nii, et mõnisada häält kogunud inimene pääseb riigikogusse.”

Vähe teadlasi

Tema hinnangul oleks riigikokku vaja rohkem tugevaid erialainimesi, kelle sõna teatud valdkonnas usutakse ja kuulatakse ning kes panevad valitsuse paika. Rüütel usub, et valija võib anda oma hääle ka poliitiliselt aktiivsetele teadlastele ja teistele, kes veetnud aastaid oma kutsealal. „Sellel ajal, kui me Eesti iseseisvuse taastasime, oli parlamendiliikmete kvalifikatsioon oluliselt kõrgem, kui ta on praegu – eriti kui me peame silmas haridust ja teaduslikke kraade.”

Rüütli sõnul on probleem selles, et poliitilisi otsuseid tuleks rohkem teaduslike meetoditega analüüsida ja kaasata otsustesse rohkem teadlasi, kes ise tahavad olla rohkem ühiskondlikult aktiivsed.

Rüütli arvates on hea, et Eesti parlamendiliikmed on nooremad kui näiteks Prantsusmaal, Saksamaal või Suurbritannias, kuid parim parlament tekib siis, kui saadikute hulgas on nii noori kui ka kogenumaid inimesi.