Arnold Rüütel tõstis mõõga
Eesti Energia on muutumas riigi üheks tagurlikumaks jõuks. Ta tahab elektrit müüa 110 sendiga kilovatt-tund ja pakub kohalikule elektritootjale viis korda madalamat hinda – 22,6 senti kilovatt-tunnist. President Arnold Rüütli ja uue koalitsiooni missioon on õiglane – elektrihinna tõusu piiramine ja Eesti Energia tiibade kärpimine.
Põlva juhtum
Põlva Jõujaama AS juhataja Mati Eelmäe “Soojust ja elektrit koos tootvat kombijaama ei ole mõtet käima panna, sest Eesti Energia pakub tootjale vaid 22,6 senti kilovatt-tunnist.” Ligi aasta on Taanist kingitusena saadud jaam seisnud.
“Linn on üritanud Eesti Energiaga läbi rääkida, aga tulemuseta. Energiaturu inspektsioon pidas seda 22,6 senti kilovatt-tunnilt õiglaseks hinnaks,” kurdab Eelmäe.
Veel 1999. aastal maksis Eesti Energia 38 senti, 2000. aasta alguses 34 senti ja siis langes hind 27 sendile.
Samal ajal on Narva Elektrijaamade väljamüügihind 44,4 senti. Ja niikaua, kui Eesti Energia on Narva elektrijaamade omanik, ei saa alternatiivne tootja korralikku hinda.
Eesti Energia monopoolsuse probleem ei vaeva ainult Põlvat. Tartu
soojatootja AS Tartu Energia kavatseb ehitada soojus- ja elektrienergia
koostootmisjaama niipea, kui Eesti seadused tagavad sellises jaamas toodetud
elektrienergia õiglase hinna.
“Kardame, et idee realiseerumiseks kulub veel
mitu aastat, sest Euroopa Liiduga läbirääkimistel ei ole paika pandud
elektrituru valemit,” rääkis Tartu Energia juhatuse esimees Mati Meos ÄPle.
P>
Rüütli sõnum
Meil on valida, kas jätkata “põlevkivienergeetika turueeliste seadustamist või elektrivõrgu riikliku regulatsiooni tugevdamisega avatakse võrk võrdsetel alustel kõikidele tootjatele ja tarbijatele,” seadis Arnold Rüütel Riigikogule läinud nädalal küsimuse ja vastas samuti ise. “Mõistlik on valida viimati nimetatud tee.”
“Hajutada elektritootmist, mitmekesistada kasutatavaid kütuseliike. Majanduslik efekt on võimalik saavutada elektriliinides kadude vähendamisega ning soojuse- ja elektri koostootmisega," rääkis Rüütel.
“Konkureerivad elektritootjad esitavad energiaturu inspektsioonile hinnakalkulatsiooni, mille põhjal tekib võrdlusvõimalus. Peame juba täna asuma looma tingimusi, et turule saaksid tulla uued elektritootjad.” Milles asi? Kas kuulusrikas ja keskkonnaohtlik põlevkivienergeetika lendab prügikasti?
“Elektritarbijad ei suuda maksta kogu põlevkivielektrijaamade uuendamist, mis on hinnanguliselt 25-30 miljardit krooni,” ütles Rüütel.
Ühtlasi peab Eesti Energia riigile üle andma Narva Elektrijaamade aktsiad.
Seega on Rüütel – täpsemalt presidendi selja taga seisvad eksperdid – veendunud, et Eesti energeetikasüsteemi ei ole mõtet taastada samal kujul, nagu see saadi 1991. aastal päranduseks N. Liidult.
Kas Eesti Energia kuritarvitab
monopoolset seisundit?
Põlva tahab elektri eest maksimaalset hinda, et selle arvel hoida madalal sooja hinda, ütleb Eesti Energia kommunikatsioonijuht Erki Peegel.
“Meie ei taha kinni maksta odavat soojahinda. Täna puudub riiklikult kinnitatud metoodika, kuidas sooja ja elektri koostootmisel jagada kulusid. Ja seetõttu jääb vaidlevatel pooltel alati argumente üle. Ja kuna soojahind on alati ka regioonides poliitiline teema, siis on tüli kergelt tulemas,” selgitab Peegel.
Energiaturu inspektsiooni peadirektori asetäitja Margus Kasepalu ütleb, et Põlva Soojus võiks müüa elektrit mingile muule ettevõttele ja osta Eesti Energialt vaid võrguteenust. “Saatsime 29. jaanuaril 2002. materjali Konkurentsiametile, saamaks hinnangut, kas Eesti Energia kui turgu valitsev ettevõte kuritarvitab otseselt või kaudselt oma positsiooni.” P>
Konkurentsiameti järelvalveosakonna juhataja Anna Mazur kinnitab, et nad viivad läbi turu-uuringut ja järeldused valmivad suve lõpuks. P>
Majandusministri nõunik Heido Vitsur räägib: ”Kui Narva Elektrijaamades on 200megavatised plokid, siis ei saa neid veel seetõttu välja lülitada, et keegi toodab kuskil paar mega juurde.” Kui kombijaamad saavutavad Eestis kriitilise massi –kui nad asendaksid üht Narva jaamade blokki –, siis saab asjad korda, loodab nõunik. Aga täna peab tarbija kinni maksma mõlemad.
ASi Eesti Energia peajurist Jaanus Ikla kinnitas ÄPle, et elektrienergia tootmine taastuvast energiast ja koostootmisjaamad on kuum teema kõikjal Euroopas. “Kõik ütlevad, et need on valdkonnad, mida tuleb soodustada, aga tänaseni ei ole ühetaolist lähenemist,” räägib Ikla. Eesti seadused toetavad praegu vaid taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia tootjat, pannes paika ostukohustuse ja hinna.
Kõik ei kannata
Kuid sugugi kõik alternatiivtootjad ei kannata. Hiljuti käivitati Pääskülas kombijaam, mis toodab elektrit ja soojust Pääsküla prügila biogaasist.
Nemad saavad müüa elektrit hinnaga 68,64 sendiga kilovatt-tund. “Ikka vähe. Tahaks rohkem saada,” ütleb AS Terts juhataja Indrek Tiidemann.
Tuulikud ja hüdrolelektrijaamad saavad 81 senti kilovatt-tunnist ehk 90 protsenti põhitariifist. Täna kehtiva kohustuse järgi ostetakse sellise soodushinnaga kokku kuni kaks protsenti kogu Eesti elektritoodangust.
Pääsküla prügila alla paigutatud torustikega püütakse tunnis 600 kantmeetrit gaasi, mis põletatakse lähedal asuvates katlamajades. Soojaga suudetakse varustada üle 1000 korteri, kinnitab Tiidemann.
Hind
alla
1. aprillil peaks elekter hakkama maksma 1 kroon ja 10 senti kilovatt-tund. Uus elektrihind tuleb odavam kui kavandatud, lubab majandusministeeriumi nõunik Heido Vitsur. Kuid alla krooni kilovatt-tunni hind ka ei kuku.
“Hind ei peaks olema nii kõrge, kuid täna on küsimus Narva Elektrijaamade renoveerimise finantseerimises. On mitmeid võimalusi renoveerimise täiendavaks finantseerimiseks,” ütleb Vitsur, kuid välistab Eesti Energia aktsiaemissiooni lähemal viiel aastal.
Kõigile siiski ei piisa mõneprotsendisest poliitilisest elektrihinna langusest.
Kas keegi on näinud kallimaks läinud arvuteid või televiisoreid? Maailmaturul tuleb tihti müüa järjest paremaid asju väiksema raha eest. Seetõttu ei saa kohalikud töösturid aru, miks kohalikud monopolid üritavad oma hindu siduda Eesti siseinflatsiooniga.
Kreenholmi küsimus ehk töösturi
dilemma
Narva linna suurim tööandja Kreenholmi Valduse AS on küsimuse ees, kas rajada oma kombijaam või jätkata lepingut Eesti Energiaga. Järgmine läbirääkimiste voor on neljapäeval kell 11.00, ütleb Kreenholmi Valduse peadirektor Meelis Virkebau.
“Meie kolme aasta leping Eesti Enegiaga lõpeb aprillis ja nad soovivad tõsta oluliselt hinda. Aga meie ei saa oma lõpptoodangu hinda maailmaturul tõsta. Ja kui Eesti Energiaga kokkuleppele ei saa, siis oleme nurka surutud."
Möödunud aastal kulutas 1,4 miljardi kroonise käibega Kreenholm elektrit 55 miljoni krooni eest ja ettevõtte kasum oli ainult 23 miljonit krooni.
“Järgnevalt on meil kaks alternatiivi – taotleda elektri impordi litsentsi Leedust või ehitada kombijaam." Kuna ettevõtel on suur laen Maailmapangalt, täpsemalt IFClt, on 14. märtsil Narvas IFC ekspert Washingtonist, et arutada kombijaama rajamist.
“Me ei tahaks seda teed minna, sest oleme tekstiilifirma,” ütleb Virkebau.
Kreenholmi kaotus võib Eesti Energiale tähendada kogu Narva kaotust. Ka Narva linn ei ole Eesti Energia teenusega rahul. Seega ei oleks Narva Elektrijaamade koosseisu kuuluva Balti Elektrijaama ülikallist renoveerimist – loe uue keevkihtkatla ehitust – enam kellelegi vaja. Tegelikult teavad kõik asjaga lähedalt seotud inimesed, et gaasiküttel olevad kombijaamad nagu näiteks Iru elektrijaam väljastavad elektrit omahinnaga umbes 22 senti kilovatt-tund ja soojust ca 200 krooniga megavatt. Seega tiirleb iga töösturi peas küsimus, miks ta peaks maksma Eesti Energiale meeletuid summasid toodete eest, mida võiks ka ise teha kaks-kolm korda odavamalt.
Suur vastasseis: gaas või põlevkivi
Mida kallimaks läheb põlevkivielekter, seda enam hakkavad tarbijad eelistama gaasi. Alguses läksid elektri ja soojuse koostootmisele gaasi baasil üle kurgikasvatus Tartu lähedal ja büroohooned, täna on lahkumas suurtööstused ning terved uued linnaosad ja linnad.
Tõeks on saamas Saksa suurtootja Preussen Elektra ennustus, et põlevkivielekter on Eestile liialt kallis.
Juba 1998. aasta sügisel ütles Preussen Elektra energiadivisjoni asedirektor Reiner Lehmann, et NRG plaanid renoveerida Narva elektrijaamad on mõttetu raharaiskamine ja Eestile sobiksid kõige paremini gaasielektrijaamad.
Eesti poole argumendid on peamiselt poliitilised – kartus sõltuda Vene gaasist –, mis sakslastele on enamasti mõistetamatud. Sakslaste ja Euroopa Liidu sõltuvus Vene gaasist kasvab iga päev. Mida siis on Eestil karta Euroopat varustava toru küljes?
