Arst vastab: Suuõõne ja südame tervis on seotud

Tänapäeval on teada, et igemehaigused on riskifaktoriks paljudele süsteemsetele haigus tele, nagu südame- veresoonkonnahaigused, raseduskomplikatsioonid (enneaegne sünnitus, lapse madal sünnikaal), diabeet ja kopsuhaigused

Südame-veresoonkonnahaigused on surma põhjuseks 29 protsendil juhtudest. Peamiseks südame-veresoonkonnahaiguste tekkepõhjuseks peetakse atero­skleroosi ehk veresoonte lupjumist. Ateroskleroosi korral ahenevad keskmised ja laiad arterid sidekoeliste naastudega. Lõpptulemusena tekib veresoonte ummistus, südamelihase infarkt ja insult.

Kroonilised põletikud organismis aitavad kaasa ateroskleroosi ning sellega koos südame-veresoonkonnahaiguste tekkele ja arengule.

Suuõõnes on kroonilisteks põletikukolleteks lagunenud hambad, eemaldamata hambajuured ja igemepõletik.

Põletike tekkemehhanismid

Igemehaigusi tekitavad hambakatus elavad mikroobid. Kui hambakatt jääb pikka aega eemaldamata, hakkavad mikroobid tekitama kudedes põletikku. Esmalt tekib hammast ümbritseva igeme põletik ehk gingiviit. Kui gingiviit jääb ravimata, võib temast edasi areneda parodontiit. Parodontiidi korral on põletik levinud sügavamale hammast ümbritsevate kudede sisse. Põletik hävitab hamba kinnituskoed koos luuga kuni selleni, et hammas tuleb suust ära.

Kõikidel inimestel ei arene gingiviit edasi parodontiidiks. Palju sõltub organismi vastupanuvõimest ja haigust soodustavatest teguritest. Parodontiiti soodustavatest faktoritest osa on samad mis ateroskleroosilgi: suitsetamine, suhkruhaigus, meessugu, geneetilised faktorid, stress.

Parodontiidi korral on igemetasku limaskest haavandunud ning söömise ja hammaste pesemise käigus satub alati mingi hulk baktereid vereringesse. Vereringesse sattunud teatud bakteritel on võime toota toksilisi aineid, mis tekitavad vereliblede kokkukleepumise, mis omakorda suurendab trombi tekke ohtu. Lisaks tekib mikroobide vastu süsteemne immuunreaktsioon, mis põhjustab muutusi ka teistes organsüsteemides peale hammast ümbritseva koe.

Inimestel, kellel on halb suuõõne olukord (igemepõletik, palju katkisi ja põletikukolletega hambaid), on põletikunäitajate tase veres suurem kui nendel, kellel on suuõõne seisund hea. Peale lagunenud hammaste parandamist või eemal­damist ning igemeravi põletikunäitajate tase väheneb. Suitsetajatel langevad põletikunäitajad vähem.

Abiks õiged hügieenivõtted

Inimesed, kes hoolivad oma tervisest, peaksid hoolitsema ka hammaste ja igemete eest. Vajalik on külastada vähemalt kord aastas hambaarsti, kes peab kindlasti õpetama patsiendile õigeid suuhügieeni võtteid. Ainult õiged hügieenivõtted on abiks igemehaiguste ennetamisel.

Igemehaiguste tunnusteks on igemete veritsus, kas spontaanselt või hambaid pestes; igemete pakitsus, kihelus, ebamäärane valu; halb lõhn suust või halb maitse; hammaste liikuvus; hammaste asendimuutused või vahede tekkimine hammaste vahele.Selliste sümptomite esinedes peab pöörduda parodontoloogi poole, kes oskab kõige paremini hinnata haiguse raskusastet ning määrata õige ravi. Samuti tuleb ravida lagunenud hambaid ning juurealuseid põletikke. Hambad, mida pole võimalik ravida, tuleb eemaldada. Õige hammaste hooldamine tähendab seda, et hambaid pestakse kaks korda päevas pehme hambaharjaga. Kuna hambaharjaga saab puhtaks vaid hammaste sise- ja välispinnad, tuleb lisaks puhastada hambavahesid vähemat kord päevas kas hambaniidi või -vaheharjadega. Vaid hambavahesid puhastades on võimalik eemaldada hambakattu kõikidelt hamba pindadelt. Hambavahede regulaarse puhastamisega saab ennetada igemepõletikku ja hambaaukude teket.

Hammaste pesemise vajalikkust tuleb selgitada juba lastele. Nõnda aitame neil ära hoida ühe südame-veresoonkonna­haiguste riskifaktori tekke.