17.05.2007, 00:00
Arvuti taga selg sirgu
Briti firma Colebrook Bosson Saundersi (CBS) läpparialused tekitavad esmapilgul kummastust: miks maksta mitusada krooni pleki- või plastitüki eest? Esimesest hämmingust hoolimata olen kaks nädalat hiljem nõus raha letti laduma.
Esmapilgul on tegemist tarbetute vidinatega: üks neist
on trendikas tilgakujuline lapik plastplätakas ning teine õhukest
plekk-karpi meenutav avatav arvutialus. Savo tegevjuht Kaimar Mölder
räägib mulle silmade särades rohkesõnaliselt sellest, et
need, kes ergonoomilisi läpparialuseid proovinud, enam ilma nendeta
tööd teha ei tahagi. Noogutan, kuid sisimas jään
skeptiliseks.
Töölaua taga sean oma 14tollise ekraaniga läppari alla odavama, jellyfishi nime kandva plastplätaka. Selle peale on hingega kinnitatud läpparitugi, mida saab üles tõsta ja selle asendi metallaasaga fikseerida. Asetan aluse peale arvuti ning – ennäe – läppari ekraani vaatamiseks ei pea enam küürutama, vaid võib normaalselt sirge seljaga istuda. Ühendan arvutiga veel hiire ja klaviatuuri, sest läppari klaviatuuri enam kasutada ei saa: see on liiga suure nurga all ja sellega töötamine tooks viie minutiga kaasa tõsise randmetrauma.
Tunni pärast tunnen, et kael on kangem kui kunagi varem. Kah mul ergonoomiline lahendus! Igaks juhuks proovin samale alusele 15tollise ekraaniga läpparit, kaelavalu taandub ning arvutiga on varasemast mõnusam töötada. Jellyfish on tõenäoliselt mõeldud vähemalt 15tollise displeiga läpparile, sest muidu jääb ekraan silmadest liiga kaugele ning õieli kael põhjustabki kogetud piinu.
Oma 14tollise ekraaniga arvuti asetan paar tundi hiljem plekist kokkupandavale lapjacki nime kandvale alusele – sellel tõstad plekk-kaane üles, õngitsed välja läpparitoe ning asetad läppari alusele poolviltu, ekraan silmade kõrgusel. Sellesse plekitükki kiindun viie minutiga, sest õlavöös, seljas ja kaelas pinged peaaegu puuduvad – nii mõnusalt pole ma vist kunagi end läppari taga tundnud.
Pärast kahenädalast lapjacki kasutamist olen sellest sõltuvuses, sest sülearvuti kohal töölaua taga küürutamine on täiesti vastumeelt, aga nüüd võib lapjacki kasutades istuda arvuti taga kauem ja mõnusamalt kui varem.
Töölaua taga sean oma 14tollise ekraaniga läppari alla odavama, jellyfishi nime kandva plastplätaka. Selle peale on hingega kinnitatud läpparitugi, mida saab üles tõsta ja selle asendi metallaasaga fikseerida. Asetan aluse peale arvuti ning – ennäe – läppari ekraani vaatamiseks ei pea enam küürutama, vaid võib normaalselt sirge seljaga istuda. Ühendan arvutiga veel hiire ja klaviatuuri, sest läppari klaviatuuri enam kasutada ei saa: see on liiga suure nurga all ja sellega töötamine tooks viie minutiga kaasa tõsise randmetrauma.
Tunni pärast tunnen, et kael on kangem kui kunagi varem. Kah mul ergonoomiline lahendus! Igaks juhuks proovin samale alusele 15tollise ekraaniga läpparit, kaelavalu taandub ning arvutiga on varasemast mõnusam töötada. Jellyfish on tõenäoliselt mõeldud vähemalt 15tollise displeiga läpparile, sest muidu jääb ekraan silmadest liiga kaugele ning õieli kael põhjustabki kogetud piinu.
Oma 14tollise ekraaniga arvuti asetan paar tundi hiljem plekist kokkupandavale lapjacki nime kandvale alusele – sellel tõstad plekk-kaane üles, õngitsed välja läpparitoe ning asetad läppari alusele poolviltu, ekraan silmade kõrgusel. Sellesse plekitükki kiindun viie minutiga, sest õlavöös, seljas ja kaelas pinged peaaegu puuduvad – nii mõnusalt pole ma vist kunagi end läppari taga tundnud.
Pärast kahenädalast lapjacki kasutamist olen sellest sõltuvuses, sest sülearvuti kohal töölaua taga küürutamine on täiesti vastumeelt, aga nüüd võib lapjacki kasutades istuda arvuti taga kauem ja mõnusamalt kui varem.