19. oktoobril 1927 ilmus Tallinna poliitilisse politseisse – nii kutsuti tollal kaitsepolitseid – sõjaväelase rühiga mees. „Minu nimi on Aleksander Lukovski,“ tutvustas ta end. Ta ütles, et tahab ära hoida mõrva. Lukovski jutustas, kuidas Nõukogude saatkonna 2. sekretär Taranov tegi talle 13. augustil ettepaneku hankida andmeid monarhistide kohta. Vastutasuks lubanud ametnik aidata Lukovski perekonnal kodumaale pääseda. Ent järgmisel kohtumisel kuu aega hiljem pakkus Taranov talle jahmatavat „tööotsa“ – korraldada atentaat Nõukogude saadikule Adolf Petrovskile.

Taranov lubanud Lukovskile ka välispassi anda, et too saaks atentaadi järel välismaale põgeneda. Ka lubanud ta esialgseteks põgenemiskuludeks 200 dollarit. Algul ei tahetud Lukovskit polpolis tõsiselt võtta, ent õige pea veenduti, et tegu pole fantasööriga.

Loe täismahus artiklit Eesti Ekspressi tasulisest versioonist.


Avalehele
4 Kommentaari
Loe veel: