Vanemuises on ta laulnud Verdi “Rigoletto” nimiosa, “Trubaduuri” krahv di Lunat, Puccini “Tosca” Scarpiat, Mozarti “Figaro pulma” nimiosa. Estonias Wagneri “Tristani ja Isolde” Kurwenali, Soome Aleksanderi Teatris Dvořaki “Russalka” Vetevana, Soome Rahvusooperis Tšaikovski “Jevgeni Onegini” nimiosa.

See on suur vastutus ja samas ka hinnang tema andele, sest Jago osa on ooperis niivõrd oluline, et Verdi kaalus isegi ooperi nimeks “Jago” panemist.

Dirigent ja produtsent on rahvusvahelise mainega Gintaras Rinkevičius, kes on muuhulgas ka Leedu Riikliku Sümfooniaorkestri kunstiline juht. Lavastuse meeskond vaatas üle hetkel maailma ooperilavadel mängitavad “Othellod”, et vältida juhuslikke kordamisi. Lavastaja ­Eimuntas ­Nekrošius: “Lavastuste kopeerimine on asi, mida soovin vältida, nagu ka ooperlikke klišeesid. Teisest küljest on “Othello” lõpp ooperile kohaselt traagiline ning ka Verdi muusika seab eksperimenteerimisele omad piirid.”

Lavastuse kunstnik Marius Nekrošius on oma hüpnotiseerivaid oskusi rakendanud ka selle lavastuse puhul, luues lavale dramaatiliselt jõulise ja emotsionaalselt sügava atmosfääri.