Atoneni idee tõi Maripuule häda kaela

Maret Maripuu (34) juhtum sobib poliitikaõpikusse näiteks, kuidas mitu väikest probleemi vallandavad üheskoos suure poliitilise skandaali.

Peaministri parteil pole siseinfot

Sotsiaalministri portfell Andrus Ansipi teises valitsuses langes oravatele sülle ootamatult. Kui ministrite kabinetti kevadel 2007 kokku pandi, ei näidanud sotsid sotsiaalministeeriumi vastu üles vähimatki huvi. See ei paelunud ka Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL).

Reformierakonna ajaloos leidus ainult üks sotsiaalminister – Toomas Vilosius, kes lahkus ametist juba 1997. Ajaloolise järjepidevuse puudumisel on oravate kompetents selles vallas jäänud väiksemaks kui välis-, justiits- ja keskkonnaministeeriumi puhul.

Maripuu ei olnud oma parteis esimene ja ainus kandidaat sotsiaalministriks. Ansipi lähiring tegi pakkumise veel vähemalt ühele Riigikogu liikmele, kes keeldus.

Siis langes valik riigikogu aseesimehele Maripuule, kes profiili poolest sobis. Ta on tegelenud sotsiaalküsimustega Tallinna linnavolikogus.

Riigisekretäri hoiatus jääb tähelepanuta

Maripuu esimeseks proovikiviks sai suvel 2007 kantsler Maarja Mändmaast vabanemine. Tema kohale võttis Maripuu Valga haigla juhataja Riho Tapferi. Kuigi otsus oli Maripuu oma, ei olnud see tegelikult tema idee.

Tapferi kandidatuuri lükkas ette Reformierakonna vana kala Meelis Atonen. Nimelt kuulus Atonen Valga haigla nõukogusse ja pidas seda juhtinud Tapferit lootustandvaks tegijaks.

Ainsana jäi Tapferi võimetes eriarvamusele riigisekretär Heiki Loot, kes ­teostas kohustusliku uue kantsleri testimise Katsete tulemusel jõudis Loot avastuseni, et mees ei tunne riigijuhtimist.

Maripuu arvas, et see on hea märk – uus mees toob majja värske hingamise! Pealegi pole riigisekretäri arvamus valitsusele kohustuslik.

Olukord on kehv, kannatame edasi

Aasta pärast Tapferi ametisse asumist algas Reformierakonnas nurin, et kantsler ei saa asutuse töö korraldamisega hakkama.

Midagi ette aga oravad ei võtnud. Nad ei suutnud Tapferi kohale kedagi teist leida.

Ja Maripuu ei tahtnud alustada järjekorras juba teise kantsleri väljavahetamist. Minister ei tahtnud mehele töökohta üles öelda, sest oli ta ju ise ametisse palganud.

Sõnum ei jõua pärale

Läinud aasta algul langes Ansipi valitsus terava kriitika alla seoses uue töölepingu seadusega.

Sotsiaalministeerium valmistas seaduse üksikasjalikuks tutvustamiseks ajakirjanikele ette poolepäevase pressibriifingu koos snäkkidega. Kohale ilmusid ainult kaks marginaalset meediaväljaannet: Kalev Meedia ja üks Vene telekanal. Nendegi reporterid lahkusid ürituselt pärast lühikese intervjuu salvestamist.

Saali jäi veel üks tundmatu inimene, keda sotsiaalministeeriumi töötajad pidasid ajakirjanikuks. Kui talle hakati kõnet pidama, andis ta märku, et on tegelikult nende kolleeg tööturuametist.

Minister jääb omaette

Maripuu on ainus Reformierakonna minister, kes ei pääsenud 2007. aasta sisevalimistel oma partei juhatusse.

Maripuu ei saanud hääli kokku, sest ei kuulu ühessegi mõjukasse Reformierakonna punti. Maripuu ise armastab öelda, et on sõltumatu.

Valitsuse kambakas kõige nõrgemale

Sotsiaalministeeriumi 43 miljardi kroonised kulutused moodustavad riigieelarvest ligi poole.

Valitsuse säästukoosolekul Stenbocki majas pidi Maripuu ainsa ministrina oma eelarve rida rea haaval ette lugema. Tema etteaste kestis umbes poolteist tundi. Kolleegid kuulasid ja nurisesid, et las sotsiaalminister kärbib veel!

Maripuu lõpetaski ranitsatoetuse, isapuhkuse, h ambaravihüvitise, lapsehooldustasu ja kärpis viljatusravi. Kokku tõmbas ta maha üle 600 miljoni krooni.

Tagantjärele ­arvab Maripuu, et kui seda hirmsat kärpimist ­poleks olnud, poleks puuetega ­inimeste toe­tamisega ­segadust ­tekkinud.

Algoritm ei hakka tööle

Kuni läinud aasta lõpuni said puuetega inimesed toetust vastavalt arsti poolt määratud puude raskusastmele. Mullu sügisel käivitas sotsiaalministeerium uut arvutisüsteemi.

See programm võtab ini­mese puude ja arvutab algoritmi abil välja, kui palju ta raha saab.

Uuendus puu­dutas umbes 40 000 tööealist ­puudega inimest.

Reformistid ja sotsid küsisid Maripuult korduvalt, kas ministeerium saab uuele süsteemile üleminekuga hakkama.

Maripuu vastas, et probleemid lahendatakse. Ta oli küsinud seda kantslerilt, kes oli küsinud seda oma alluvatelt.

Tegelikult jäi arvutiprogramm õigeks ajaks valmimata. Selle tagajärjel jäi umbes 2000 inimesele mitmeks kuuks toetus üle kandmata.

Kõik eestlased ei tahagi e-riiki?!

Puuetega inimeste toetuse järel tabas sotsiaalministeeriumi uus kriis. Tuhanded pensionärid polnud rahul kavaga asendada pensionide kojukanne raha ülekandmisega pangaarvele.

Närvilised vanainimesed kogunesid Tallinna pensioniametisse oma tuleviku kohta selgust saama.

Efektiivse e-riigi ülesehitamine on olnud Reformierakonna põhilisi valimislubadusi. Nüüd nägi partei jahmatusega, et paljud kaasmaalased eelistavad internetis suhtlemisele käega katsutavat riiki.

Reformierakond oleks suutnud kõik jamad õigeaegse teavitustööga ära ­hoida. Selle tegemata jätmine näitab, et ministri ja partei vahelised sidekanalid olid umbes.

Maripuu parandab esimese vea

Kui skandaal juba mitmendat nädalat Reformierakonna toetust sõi, laskis valitsus kantsler Tapferi lahti.

Keskerakonnalt umbusaldusavalduse saanud sotsiaalminister püsib ametis tänu parteikaaslaste toele.

Tänaseks on Maripuu alustanud vigade parandust. Talle kantslerit soovitanud Meelis Atonenile on minister mõned krõbedad sõnad juba öelnud.