Vallo Kruuser

"Tere päevast! Konstaabel Tamm. Mis te arvate, miks me teid kinni pidasime?"

"Ei tea."

"Teie sõidukiirus oli 99 km/h. Eesti Vabariigi seaduste järgi tohib maanteel sõita kuni 90 km/h."

"Ei saa olla, spidomeetri järgi sõitsin 88ga. Aga noh, ma tean küll, et spidomeeter valetab."

"Olete kindel, et spidomeeter näitab vähem?"

"Muidugi. Ma seal Tallinna maanteel radari juures vaatasin, et kui spidomeeter näitab 90, siis radar näitab 95."

"Selge. Ma teen teile kiiruseületamise eest hoiatuse. Aga kuna spidomeeter ei vasta nõuetele, peate autoga erakorralisele tehnoülevaatusele minema. Head päeva!"

Spidomeeter võib valetada ainult ühes suunas

Ehkki valetava spidomeetri eest kedagi ülevaatusele saata ei saa, pole selline autojuhi ja politseiniku vaheline dialoog sugugi puhas fantaasia vili. Sohvrid püüavad end ikka "kavalate" vabandustega päästa. Meie hüpoteetiline juht rääkis end haledalt sisse sellega, et päriselus jätab töökorras spidomeeter alati juhile väikese ohutusvaru ja näitab kiirust tegelikust suuremana.

Vastupidises suunas valetav spidomeeter oleks oluline ja potentsiaalselt ohtlik puudus. Ta tooks peaaegu vältimatult kaasa seaduserikkumise, mis halvendaks liiklusohutust.

Spidomeetri roll on koguni nii tähtis, et lausa ÜRO võttis seda reguleerida. Vastavad normid kehtestas 1958. aastal ÜRO Euroopa majanduskomisjon (UNECE). Sedalaadi normid kehtivad ka mujal maailmas.

Euroopas müüdavate "mootorsõidukite kiiruse mõõtmise seadmeid" käsitlevad eurodirektiivid 75/443/EMÜ ja 97/39/EÜ. Mõlemad on internetis ka eestikeelsena olemas. Direktiivi 75/443/EMÜ punkt 4.4. ütleb, et mõõdetud kiirus ei tohi kunagi olla väiksem kui tegelik kiirus ega suurem kui 10 protsenti tegelikust kiirusest pluss 4 km/h. Spidomeetrit katsetatakse kiirustel 40, 80 ja 120 km/h ja punkt 4.4. kehtibki ainult kiirustevahemikus 40 kuni 120 km/h.

Seega võib spidomeeter sõltuvalt kiirusest näidata 8 kuni 16 km/h tegelikust rohkem, mis teeb mõõteveaks 20 kuni 13 protsenti (veaprotsent väheneb kiiruse kasvades).

Kakskümmend protsenti on üüratu mõõteviga. Kella puhul hakkame virisema juba siis, kui see nädala jooksul minuti jagu eksib, veaprotsent on sel juhul umbes 0,01. Kehakaalu jälgime sajagrammise täpsusega, viga jääb alla 0,1 protsendi. Miks siis autos niisugune "kiviaeg" valitseb?

Teadmine on valgus, mitteteadmine turvalisus

Suur ühesuunaline viga on vahend liiklusohutuse tagamiseks. See peab jätma juhile teatud eksimisvaru, kattes ka spidomeetri tööpõhimõttest tulenevad üsna suured võimalikud mõõtevead.

Spidomeeter ei mõõda tegelikku kiirust, vaid leiab selle kaudselt. Tavaliselt mõõdetakse käigukasti veetava võlli pöörlemiskiirust, millest peaülekande ülekandearvu ja rehvi ümbermõõtu teades saab arvutada kiiruse.

Klassikalises osutiga spidomeetris ei arvutata otseselt midagi. Käigukastist käitatav tross ulatub teist otsa pidi spidomeetri korpusse. Trossi otsa kinnitatud püsimagnet asub alumiiniumist silindri sees. Silinder saab pikitelje ümber pöörduda, selle vaba pöörlemist aga takistab keerdvedru.

Auto liikumisel hakkab magnet pöörlema ja selle tekitatud pöörisvoolud pööravad silindrit. Mida kiiremini magnet pöörleb, seda s uurema nurga võrra silinder pöördub. Nüüd jääb ainult üle kinnitada silindri telje teise otsa osuti, joonistada selle alla skaala, ja spidomeeter ongi valmis. Sellise spidomeetri omadused pannakse paika vedru jäikusega. Pikapeale vedru väsib (venib) ja spidomeeter hakkab rohkem näitama.

Praktiliselt kõigil moodsatel autodel käib kiirusemõõtmine aga numbriliselt. Käigukasti juures asub pöörlemiskiiruse andur, mille signaali alusel kiirus tõepoolest numbriliselt välja arvutatakse. Mis tahes viga on sellesse imelihtne sisse programmeerida. Juhile saab kiirust esitada mitmeti: harilikul osutiga spidomeetril, numbritega kuvaril või graafilisele ekraanile joonistataval virtuaalsel spidomeetril.

Miks spidomeeter valetab?

Spidomeetri viga suurendab ka see, et rehvide mõõtmed pole kaugeltki püsivad. Need muutuvad sõltuvalt kulumisest, rehvirõhust, temperatuurist, koormusest ja muudest teguritest. Rääkimata sellest, kui üht mõõtu rehvid asendatakse teistsugustega. Meil on ju üsna tavaline, et suvel ja talvel kasutatakse eri mõõtu rehve.

Tuuninguhuvilised jälle armastavad oma sõidukitele laiemaid ja suurema veljega rehve alla kruvida. Rehvi- ja autotootjad soovitavad, et rehvi ümbermõõt ei erineks originaalist rohkem kui viie protsendi võrra. Seda ei ole palju, sest isegi kataloogis antakse rehvi ümbermõõt täpsusega +1,5%/-2,5%.

Kui originaalrehvide asemele panna väiksemad, hakkab spidomeeter näitama suuremat kiirust (vaata tabelit), sest sama vahemaa läbimiseks peavad rattad tegema rohkem pöördeid. Suuremate rehvide korral on lugu vastupidi, spidomeeter hakkab näitama vähem ja see võib sisseehitatud vea ära nullida.

Õnneks seab sõiduki konstruktsioon siin tavaliselt piirid - väga suured rehvid lihtsalt ei mahu autole alla.

Jalgratta spidomeetril saab kasutaja ise ette anda, milline rehvi ümbermõõt kiiruse arvutamisel aluseks võtta. Autovaldajat nii vabalt häkkima ei lasta, kuid mõnel autol saab teeninduses spidomeetrit rehvimõõdust sõltuvalt ümber programmeerida.

Teadmine on ikkagi valgus

"Tere päevast! Konstaabel Lepp. Mis te arvate, miks me teid kinni pidasime?"

"Ei tea."

"Kui kiiresti te sõitsite?"

"Pole õrna aimugi."

Selliseid dialooge toimub meie maan­teede ääres ilmselt üsna sageli. Spidomeetri suurt mõõteviga arvestades on juhil täielik õigus väita, et ta oma kiirust ei tea. Ent kui politseinikuga saab kiiruse teemal väitlusse laskuda, siis kiiruskaamera puhul see võimalus puudub. Kaamerale lähenedes tuleb kindla peale välja minna. Teisalt pole põrmugi peibutav teadmine, et võib-olla sõidan ma 90 asemel tegelikult hoopis 80ga.

Rehvide mõju spidomeetri näidule
rehvimõõt turvise sügavus (mm) spidomeetri näit (km/h)
195/55 R15 uus 9 90
195/55 R15 kulunud

1,6

92
185/55 R15 uus 9 92
185/55 R15 kulunud 3 93
185/55 R15 kulunud 1,6 94
205/50 R16 uus 9 88
Tabelis on toodud arvestuslikud hinnangud, sõltuvalt konkreetsete rehvide parameetritest võivad ka kiiruste erinevused teised olla.

Diginäidiku ja osuti täpsus

  • Numbriline spidomeeter (ka GPSi või teeäärse ekraaniga radari oma) ei näita hetkkiirust, vaid teatud lühikese ajavahemiku (tavaliselt üks sekund) keskmist kiirust. Pealegi on see kiirus ümardatud.
  • Kui kiirus muutub vahemikus 89,50 kuni 90,49 km/h, on ümardamisreeglite kohaselt spidomeetril pidevalt näit „90".
  • GPSi mõõdetud kiirus aga võib samal ajal kõikuda näiteks 86,00 ja 86,99 vahel ning ekraanil vahelduvad näidud „86" ja „87".
  • Osutiga mõõteriistal lisandub riistvarast tulenevatele vigade lugemisviga. Oleme ju kõik kogenud, et kaassõitja vaatevinklist näitab spidomeeter alati vähem kui juhiistmelt.
  • Lugemisvea suurus on pool skaalajaotist, Daewoo Lanose spidomeetri puhul näiteks 5 km/h.