Foto on illustratiivne. Wikimedia commons

"Tunnistan end süüdi kõikides episoodides."

Metalset tulemasinat närviliselt näppude vahel keerutades võttis kõhetu olemise ja kiilaspäisusele kalduv Aleksandr Milišenko (47) eile Harju Maakohtus omaks kõik talle esitatud süüdistused, millest kahtlemata rängim on ärimees Karel Käärsoni röövmõrv eelmise aasta 12. juulil.

Lisaks sellele süüdistatakse Milišenkot ja tema kaassüüalust Vitali Tarasovskit (30) mitmes varguses, mille nad süüdistuse järgi panid enamalt jaolt toime 2008. aasta augustis - ajal, mil politsei ja sõbrad veel tulutult Karel Käärsoni surnukeha otsisid.

Milisenko jutt viitab sellele, et kogu plaani aju ja eestvedaja oli Tarasovski. Just temale on esitatud ka mõrvasüüdistus. Milišenkole pannakse süüks kuriteo varjamist.

Viimane kuulas ligi kolm tundi kestnud tunnistust, kord lõbusalt muiates, siis pead käte vahele peites. Tema tunnistas end eile süüdi vaid ühes, BMW vargusega seotud episoodis.

Milišenko vastas prokurör Toomas Tombergi küsimustele vaikselt ja ettevaatlikult, nii et kohtunik kohtunik Anne Ennok pidi teda mitu korda korrale kutsuma.

Kui palju Milišenko räägitust tõele vastab, otsustab juba kohus. siiski erineb tema eilne jutt mõnevõrra sellest, mis selgitati välja eeluurimisel kogutud tõendite abil.

"Olen Vitali Tarasovskiga hea tuttav 1997. aasta algusest. Istusime koos kinni. Pärast vabanemist oleme suhelnud 2008. aasta algusest saadik. Alguses olid meie teemad seotud töö otsimisega, Üldiseid ühiseid huvisid, mis seotud ajaviitmisega, meil ei olnud. Põhiline rääkisime sellest, kuidas teenida.

12. juuli ennelõunal sisenesime keskmise sissepääsu kaudu Kristiine keskusesse ja läksime internetikohvikusse. Tarasovski suundus internetis veebiküljele auto24.ee, kus on automüügikuulutused. Vaatasime neid umbes 30 minutit. Meie plaan oli näilike ostjatena autod hõivata. Otsisime kindlaid marke. Keskklassi BMW-d. Tähtis oli nii mudel kui hinnatase, Viimane jäi umbes 500 000-600 000 krooni kanti.

Plaanist rääkisime kaks-kolm päeva enne internetikohvikusse minekut. Me ei välistanud tulirelva kasutamist.

Kavatsesime auto hõivata näilise tehnilise ülevaatuse ajal, kui müüja autot näitama tuleb. Selleks oli vaja isik kinni võtta ja toimetada ta isoleeritud kohta. Viimane oli meil olemas. Maardus asus üks autobaas. Käisime seal koos Tarasovskiga mitu korda. Kuigi väravad olid lukus, oli Tarasovskil olemas väravapult.

Huvi tundsime umbes kolme sõiduki vastu, võib-olla oli neid ka rohkem. Teised ei saanud kohtumisele tulla, kuid Tema oli nõus kohtuma samal päeva lõuna ajal kella 13 paiku. Müüjale helistas Tarasovski, esimese kõne tegi ta Kristiine Keskusest, teist korda pidime helistama juba Männikult, mille leppisime kokku kohtumiskohaks.

Kristiine Keskusest läksime kõigepealt edasi Kalevipoja tänavale, kus elas Tarasovski. Ta käis kodus ning tõi sealt kilekoti, mille sees oli relv ja helisummuti. Tarasovski oli mulle seda näidanud kolm nädalat enne sündmusi.

Relva käepide oli muudetud, mul tekkis mulje, et tegemist on ümberehitatud gaasipüstoliga (tegelikult oli tegemist püstoliga Makarov - toim.).

Sõitsime kohtumispaika Peugeot 306ga, mis kuulub minu tütrele. Alguses oli kokku lepitud, et kohtume Männikul, alles hiljem täpsustasime, et saame kokku sealses Neste tanklas. Jõudsime sinna lähedale kella 13 paiku. Helistasime müüjale, kes ütles, et saabub 10-15 minuti pärast. Umbes pärast seda ta jõudiski.

Karel Käärson oli pikemat kasvu ja turske kehaehitsega, kõht natuke ees. Tal oli jalas lühikesed spordipüksid, vist khaki-värvi, aga võin ka eksida. Seljas oli tal triibuline meremehesärk.

Enda autost võtsin kaasa kilekoti, milles oli püstol, summuti ja plastikrihmad. Need olid juba seatud silmuse kujule, et saaks kohe kasutada.

Nestes vaatas Tarasovski näilise ostjana auto üle. Tarasovski istus proovisõiduks auto esistmele. Mina istusin natuke aega hiljem auto tagaistmele ja ulatasin Tarasovskile kilekoti. Minu panid nad maha Peugeot juures, mille olin jätnud tankla sissesõidu juurde.

Sõitsin BMWle järgi. Auto suundus mööda Pärnu maanteelt Järvevana teele, siis Suur-Sõjamäe tänavale ja seejärel Peterburi teele. Nad sõitsid edasi Betooni tänavale, sest seal on tööstushooned ning seal teostatakse autode tehnilist ülevaatust. Sõitsime ühele platsile, mille tõkkepuu oli üles tõstetud (Peugeot`ga parkis Milišenko kinni platsi sissesõidu - toim.). Oli võimalus tekitada mulje, et sõiduk vaadatakse üle. Samas oli kellaaeg selline, kus selles kandis ei olnud kedagi võõrast.

Algne plaan nägi ette panna autoomanik mingiks ajaks kinni ja lasta vabaks hetkel, kui sõiduk hakkab minema konkreetse ostja suunas.

Tarasovski väljus autost koos Käärsoniga ja viis ta pagasniku juurde. Käärsonit auto pakiruumi viies oli Tarasovskil püstol käes.

Käärsonil seoti jalad plastikrihmadega kinni. Käed olid seotud juba autosalongis. Ma ei mäleta, kumb meist tema jalad kinni sidus. Inimene oli šokis ega rääkinud midagi. Tarasovki ütles Käärsonile, et ta pakiruumi istuks. Tõmbasime pakiruumile katte peale. Autol olid toonitud aknad, salongi sisse õuest ei näinud.

Edasi läksime Maardusse autobaasi juurde, X5 roolis oli Tarasovski, mina sõitsin oma autoga. Baasi väravate avamiseks vajalik pult oli Tarasovskil olemas. Ei tea, kuidas ta selle sai. Autod jätsime värava taha.

Eeluurimisel kogutud tõendite kohaselt avas Tarasovski Maardus BMW pagasiluugi ja võttis Käärsonilt ära tema rahakoti ning pangakaardid. Samal ajal valvas Milišenko sissesõitu väravaga suletud territooriumile - toim.

Maardu baasi territooriumil  (aadressil Kallasmaa 1a - toim.) asus konteiner, kus hoiti kütusepaake. Alguses oli mõte, et isoleerime sõiduki juhi baasi territooriumile, paneme ta konteinerisse. Kuid konteiner ei olnud 12. juulil avatud. Tarasovski ei leidnud võtmeid üles.

See muutis meie plaani. Otsustasime viia Käärsoni linnast välja, jätta ta kuskile ilma riiete ja igasuguse võimaluseta kellegagi ühendust võtta. Konkreetsemalt oli juttu mingist kohast Tapa piirkonnas. Seal oli tühi territoorium.

Enne sinnapoole sõitma hakkamist üritas Käärson rääkida. Ta palus võtta ühendust oma direktoriga. Ta küsis, mida me tahame ja miks ta on sellisesse olukorda sattunud.

Meil ei olnud eesmärki saada tema eest lunaraha. Autoomanike kodus käimine oli algusest peale välistatud. Eesmärgiks oli auto, mitte Käärson ise.

Käärson palus, et auto konditsioneer tööle pandaks, sest salongis oli väga palav.

Sõitsime Maardust Tapa suunas, Jüri alevikust mööda (sõideti Tõõrakõrve rabasse - toim.) . Mingil hetkel sõitsime pöörasime metsa kõrvalteele. Mina jätsin oma auto tee äärde, kuna tavalise masinaga poleks sellel teel sõita saanud. Tundus, et sihtkoht oli kindel, sest me ei proovinud sisse keerata ühestki teisest kohast.

Mina läksin autost välja veidi varem enne tee lõppemist, et vajadust rahuldada. Tarasovski sõitis kuni tee lõpuni, peatus ja lülitas mootori välja.

Tarasovskil oli püstol vööl, ta tõi Käärsoni autosalongist ära ja viis vasakule põõsaste juurde. Nende varjus oli auk ning selle kõrval muld. Ei saa öelda, et auk oli äsja kaevatud, kuid muld oli veel värske. Augu põhjas oli natuke vett. Mina sellest august teadlik ei olnud.

Tarasovski lükkas Käärsoni pikali augu äärele, nii et viimane oli kuklaga tema poole. Käärson, saades aru, mis toimub, palus helistada tema direktorile. Ütles, et saame kohe 500 000 krooni. Ütlesin, et käin auto juures ja toon telefoni.

Jõudsin astuda kaks-kolm sammu, kui käis lask.

Tarasovskiga me Käärsoni ettepanekut ei arutanud. Tarasovski ütles, et raha niikuinii ei tooda ja see tekitaks vaid probleeme.

Teisel pool teed oli oja, mille juures asus labidas. Tarasovski tõi labida auto juurde.

Tõstsime Käärsoni koos auku. Ühele inimesele käinuks see üle jõu.

Labidaga kaevasime augu kinni kordamööda. Augu kõrval oli midagi prügitaolist, mille panime kinnikaevatud mulla peale.

Otsisime veel padruni hülssi, kuid ei leidnud seda.

Panin labida X5 pagasiruumi, relva võttis Tarasovski enda kätte. Labidast vabanesime alles siis, kui olime Eesti piiridest väljas.

Võtsin enda auto, Tarasovski aga X5. Sõitsime Tallinna suunas. Lasnamäel Kalevipoja tänavas vahetasime riided. Sõitsime Peugeot`ga edasi Akadeemia tänava suunas Szolnoki piirkonda. Sealt võttis Tarasovski ühest Hansapanga rahaautomaadist Käärsoni kaardiga välja 10 000 krooni. 5000 krooni andis ta mulle.

Panin oma auto Tarasovski maja juurde, võtsime BMW ja sõitsime sellega Pärnu suunas. Pärnust edasi läksime Riiga ja siis Vilniusesse. Alguses oli roolis tema, seejärel vahetasime. Meie eesmärgiks oli sõiduk ära anda.

Auto üleandmiseks pidas kõnelusi Tarasovski. Teadsin, et pärast seda, kui esimest korda Mustamäel raha välja võtsime, kinnitati Tarasovskile, et auto võetakse üle.

Ostjat ma ei teadnud ja realiseerimise hinda minu juuresolekul ei arutatud. Nägin, kuidas auto võtsid üle kaks ligi 30-aastast meesterahvast. Üleandmise hetkel me raha ei saanud, kuid väidetavalt anti selle eest 13 000 eurot.

Sõitsime bussiga Vilniusest tagasi Tallinnasse."

Tallinnasse tagasi jõudmise õhtul võtsid Tarasovski ja Milišenko kannatanule kuulunud pangakaardiga välja veel 10 000 krooni ning päev hiljem veel 1250 krooni. Milišenko rääkis kohtus, et mäletab, kuidas läks veelkord automaadist kaardi kontojääki vaatama ja nägi, et konto on blokeeritud - toim.

Karel Käärsoni mõrva kohtuasjale on liidetud ka teine kohtuasi, mille raames süüdistatakse Vitali Tarasovskit ja Aleksandr Milišenkot mitmes varguses.

09.08.2008 öösel üritas Tarasovski koos Milišenkoga Tammsaare tee 121 maja juurest parkimisplatsilt sissetungimisega ukseluku lõhkumise teel varastada sõiduautot BMW320 maksumusega 150000 krooni. Peale vargusekatse nurjumist varastasid Vitali Tarasovski ja Alexander Milishenko sõiduautost BMW320 seal olnud esemeid väärtusega kokku 22764,30 krooni.

10.08.2008 öösel lõhkusid Tarasovski ja Milišenko Rae vallas Jüri alevikus asuva maja hoovis seisnud  BMW 530i ukseluku ja varastasid antud auto. Kokku tekitati kahju 179965 krooni.

25.08.2008  said Vitali Tarasovski ja Alexander Milishenko kokku BMW 530i-d osta soovinud klientidega, kes andsid neile auto eest üle 17000 Eesti krooni sularahas. Sõiduauto BMW 530i praegune asukoht ei ole hetkel teada.

Süümepiinadeta vargad

Hoolimata Karel Käärsoni tapmisest jätkasid Tarasovski ja Milišenko kuritegude toimepanemist veel kaks kuud hiljemgi.

19.08.2008 õhtul või öösel lõhkusid Tarasovski ja Milišenko Viimsi alevikus asuva maja hoovis seisnud BMW X5 ukseluku  ning varastasid autost naistemantli ja päikeseprillid maksumusega kokku 6000 krooni.

15.04.2008 õhtul tankis Milišenko Tallinnas Eesti Statoil AS-le kuuluvas tanklas sadulveokisse Volvo FH12 kütust D Euro Fortis kogumahuga 615,99 liitrit kogumaksumusega 11057,02 krooni ja lahkus kütuse eest tasumata.

05.06.2008 Statoil AS-le kuuluvas kütusetanklas tankis Milišenko varguse eesmärgil OÜ-le kuuluvasse valget värvi sadulveokisse Volvo FH12 eeluurimisel tuvastamata registreerimisnumbriga kütust D Euro Fortis kogumahuga 663,52 liitrit kogumaksumusega 13403,10 krooni ja lahkus kütuse eest tasumata.

30.06.2008 hommikul Tallinnas, Peterburi tee 58 asuvas Eesti Statoil AS-le kuuluvas kütusetanklas tankis Alexander Milishenko varguse eesmärgil OÜ-le kuuluvasse valget värvi sadulveokisse Volvo FH12 varastatud kütust D Euro Fortis kogumahuga 640,44 liitrit kogumaksumusega 13129,03 krooni ja lahkus kütuse eest tasumata.