Veebruaris ilmub Šveitsis ajalooraamat, milles leiab kinnitust juba kaks aastat tagasi Eesti Ekspressis käsitletud versioon, et Eesti päritolu Alexandre Liwentaal tegi esimese õhulennu juba kümme aastat enne kuulsaid Wrigti vendi.

See on senist ajalugu tõsiselt revideeriv fakt. 250leheküljelises ja 90 illustratsiooniga raamatus, mille autor on šveitslane Jean-Claude Cailliez, esitletakse Liwentaali kui selle alpiriigi lennunduse erakordset multitalenti, kes tegi märkimisväärse panuse õhupallide, dirižaablite ning lennukite arengusse. Juba 1894. aastal sooritas ta Inglismaal isevalmistatud purilennukil 80meetrise õhulennu.

Esimese õhulennu au omistamine on segane küsimus, sest 19.-20. sajandi alguses katsetasid mitmed leiutajad eri maades mootorita purilennukeid või “õhust raskemaid sõidukeid”, nagu neid tollal kutsuti. Üldtunnustatud ajalugu loeb moodsa lennunduse sünniks 17. detsembrit 1903, mil Orville Wright sooritas USAs koos venna Wilbur Wrightiga ehitatud motoplaanil õhulennu, kus ta läbis ca 37 meetrit.

Cailliez täpsustab siiski, et ka enne Liwentaali on teada vähemalt viis surmapõlgurit, kes õhumasinale tuule tiibadesse said. Kuid Liwentaal oli 109 aastat tagasi esimene, kes oma aparaati juhtida suutis ning enam-vähem tervelt maandus. “Vigastused olid tollal tavalised, sest lennukoole ju polnud. Kõik olid iseõppijad,” räägib šveitslane, kes jahtis seni avalikkuses tundmatu aviaatori jälgi viimased kaks aastat üle ilma.

Tema sõnul ongi tähelepanuväärne pigem Liwentaali kirev elu, milles on mitmeid põnevaid detaile. Näiteks selgub raamatust, millist koostööd tegi leiutaja Inglise kuninga George V ja kuulsa krahv Zeppeliniga. “Liwentaali anne ei piirdunud lennundusega, vaid ta töötas sõjaväekrüptoloogias ning autotööstuses. Ta elas 12 riigis ja töötas kokku 20 valdkonnas,” kergitab uurija saladuskatet.

Tehnikapioneeri pere pärineb Liivi mõisast Läänemaal. Rätsepa ametit pidanud tulevase aviaatori isa Johann (Juhan) armus kenasse Prantsuse koduõpetajasse ning läks armastuse ajel (mõnedel andmetel koguni jalgsi) Šveitsi. Lausanne’is kodunenud pere neljast lapsest teisena nägi ilmavalgust Alexandre, kes hiljem lõpetas Šveitsis kõrgema reaalkooli ning Pariisis tööstus- ja kunstikooli.

Noor Liwentaal asutas 1896. aastal Šveitsis esimese lennukooli õhupallil lendajate koolitamiseks ja ületas 1897. aastal kuumaõhupalliga Alpid. Paralleelselt projekteeris ja katsetas lennufanaatik juhitavaid õhusõidukeid. 1909. aastal, testides omaehitatud mootorlennukit, elas ta üle ränga avarii, mis sundis ta kauaks ratastooli.

Pärast Esimest ilmasõda kolis seni tundmatu suurkuju koos perega Kanadasse, kus ta suri 1940. aastal 72aastaselt. Nelja lapse isa Alexandre Liwentaali otsesed järglased elavad praegu Floridas ega oma teadaolevalt kontakte Eestiga, ehkki suguvõsa liikmeid elab siin tänini.