BAASTEADMISED CRITIKALIST
“Chapter One ehk teine maitse”
… on DJ, produtsendi ja Eesti hip-hopielu tugiraua Critikali – dokumentidel Bert Prikenfeldi (24) – teine sooloalbum. Tema debüüt “Beat Physics” ilmus 98ndal ja sellel müdises üks teine armastus: drum’n’bass.
“Chapter One” on üks tähelepanuväärsemaid albumeid Eestis ‘05ndal. “Chapter One” on kui magav kaunitar, kes aegamisi ärgates (igal järgmisel kuulamiskorral) üha rohkem oma ilu ja saladusi paljastab.
Jah, see on ilma vokaalita hip-hop-album, kuid öelda “Chapter One’i” kohta “instrumentaalne hip-hop” pole… pole nagu päris aus. “Chapter One” käib ära jazz’is, jazz’is, jazz’is, soulis ja estraadis, rokkivas funk’is ja b-boy funk’is, ta tupsutab sind soojas ja moodsas lounge’is, aga ka skrätsib ja krudistab ja pillutab, nii et silme eest lööb action-filmiks. Ja kordagi ei saa öelda, et siit oleks vokaalid nagu lihtsalt maha riisutud – ei, “Chapter One’i” palad on konkreetsed ja ise oma asju ajavad teosed.
Miks sa selle plaadi tegid?
“Et näidata, et ma teen ka teistsugust saundi, et minu sees on ka teine mees,” vastab Critikal. “Vaata, paljud ju tunnevad mind räpiprodutsendina ja selle muusika järgi, mis ma varem teinud olen – A-rühm, Cool D-le tehtud asjad, kunagi drum’n’bass – , aga mingi teine Critikal on ka kogu aeg kõrval käinud ja muusikat teinud. See plaat ongi see teine Critikal.”
Lisaks A-Rühmale on Critikal tegutsenud ansamblis True Headz ja Holmes. Ta on välja andnud 3
Plaadihunt
Tolmuseid, koltunud ja kortsus ning heal juhul veel üsna esindusliku välimusega vanu vinüülplaate leiab Eestis antikvariaatidest, rõivaste ja vanakraami second-hand’idest, turgudelt ja ehk ka Kuldsest Börsist. Tsiviilisik ei pööra neile tähelepanu, aga vinüülisõltlane – vinyl-junkie – lahvatab plaadivirnu nähes sisemuses väriseva leegiga põlema. Nagu näiteks Critikal. Tema astub neist nukatagustest poodidest pea iga kord läbi, kui mõni teele jääb. Ning soodsate ja külluslike tingimuste puhul võib sealt lahkuda mitme-mitme kiloga.
Critikal ei ole ka tavaline rariteete jahtiv vinüülihull. Talle ei kosta sahisevatest plaadivagudest mitte ainult vana muusika, vaid ka päris uus. Critikali kõrv muutub grammofoni keereldes mikroskoobiks, mis otsib vanadest paladest jupikesi, katkendeid ja osakesi, millest saaks ehitada uusi muusikapalasid.
Terve räpi supergrupi A-Rühma siiani ainukese albumi “Laulmata jäänud laulud” valmistas ta produtsendina ühest Tartu muusikakola poest ära tassitud 2-krooni-tükk plaatidest. “Chapter One”’i varasemad palad – esimesed on valminud aastal ´02 - on kokku sämplitud ainult kommunismi-blokis trükitud heliplaatidelt.Te peaksite rohkem väljas käima, kui tunnete täpselt ära, milliseid elektriorelite kogumikke, Kuuba jazz-kontserte, Kasashtani rahvaviise, Nõukogude multifilmide soundtrack’e või plaadistatud lasteetendusi ta lugudes kasutab. Palas “Base 8 Wo Skratchreverb” kõlav saksofon on tegelikult mitu eri saksofoni. Ja nii edasi.
Lootustandvaimaks nooreks hip-hop-tegelaseks peab Critikal tDropi: “Peale sõnade teeb tüüp ka eriti häid biite! Hoidke silm peal!”
Kuidas ta hip-hoppi õppis
Hip-hop tegi endale pesa youngster Critikali kõrvade vahele 90ndate esimeses pooles. Cypress Hilli “Black Sunday”, Beastie Boysi “Check Your Head”, Snoop Doggy Doggi “Doggystyle” olid ühed tollased hittalbumid, mis koolis klaverit õppinud noormehele kapitaalset muljet avaldasid. Aga see ei olnud ainult hip-hop, mis ta makis keerles – ragga-jungle, Dust Brothers, house, Prodigy mütsusid masinast sama hästi.
“Alguses oli hip-hopis kõige köitvamaks veidi vastandlik käitumine üleüldisele maailmale. Midagi pungilikku, mingi fuck-off,” meenutab Critikal. “Lisaks attitude’ile veel üleüldine muusikakooslus rütmiehitused, breigid, tugev bassinätakas, sõnad ja riimid.Sõnumitest ma siis veel päris täpselt aru ei saanud – ei osanud nii hästi inglise keelt, veel vähem totaalset slängi. Päris huvitav on võrrelda, mida ma mõtlesin mõnd lugu kuulates aastal ’94 ja mida mõtlen loost nüüd, kui kõik selge.”
Critikalil on umbes 4000 plaati. Pluss Melodia väljalasete hunnikud.
Kuidas ta DJks sattus
Critikali klassivend elas puust kortermajas. Puumaja all olid keldriboksid. Klassivend, Critikal ja sõbrad võtsid ette keldri n-ö korrastamise – viskasid ebaolulise välja, katsid seinad maalingutega, tassisid sisse kõlarid ja muu tehnika ja hakkasid enda lõbuks plaate mängima.
“Korraldasime oma väikseid Warehouse Groove’e, mis oli sel ajal kõva teema,” ütleb Critikal.
Sõpruskonnale korraldatud keldripeod meelitasid varsti kohale tuttavate tuttavad, tuttavate tuttavate tuttavad ja peatselt mängis Critikal plaate koolipidudel ning “mis-iganes sisseastumistel ja väljakukkumistel”. Ja varsti, eriti pärast päris peo korraldamise ja seal esinemise klubis Bel-Air – peaosas uustulnuk Toe Tag ja kassaks maja rekord – oli Critikal DJ-ametile ohverdatud mees. Loominguliste kalduvustega sõpruskonnast tema ümber sai legendaarne North Crew-jõuk, kelle peod legendaarses gay-baaris Kastan tähendasid alati kokku täismaja.
Viimase aja viis parimat hip-hop-plaati on Critikali arvates Maspyke’i “Static”, Madlibi “Beatcundacta”, Giant Panda “Fly School Reunion”, Jurassic 5 “RedHot” (singel) ja Blade’i “Mumps” (samuti singel).
Valveskrätsija
Kuigi omamoodi katalüüsisid Critikali mainet ööprofessionaalide seas helitehnikust vanaisalt saadud kaks, tollases Tallinnas veel võrdlemisi haruldast, mikserpulti – üks väike, teine eriti jurakas –, mida talt alalõpmata laenati, räägiti Critikalist varsti kui tehniliselt kõige andekamast ja osavamast DJst.
Ta oli ka üks esimesi, kes võttis nõuks skrätsida. Ehk plaate nõela all edasi-tagasi krabistada. Skrätsima õppis ta räpivideotelt. “Panin videomakil pausi peale ja lasin still-nupuga kaader kaadri haaval, et näha, mis protsessid seal toimuvad. Ja siis katsetasin,” ütleb ta. Ja varsti: kui kellelgi oli vaja skrätsimist, helistas ta Critikalile.
Critikal on ära kulutanud umbes 17
Elu ühes päevas
Critikal ei pea end varem voodist üles ajama, kui uni ära läheb. See juhtub harilikult lõuna ajal. Kui päevane aeg kulub asjaajamistele – kõned, meilid, kokkusaamised –, siis õhtul läheb asjaks. “Põhimõtteliselt” – nagu ta ütleb – igal õhtul asub ta masinate taha muusikat tegema. “Või kui ma biite parasjagu ei tee, siis miksin plaate. Kella viieni olen raudpolt üleval. Öösel, kui keegi ei sega, tulevad kõige paremad lood,” räägib Critikal.
Vahetevahel täidab ta öisel ajal ka tellimusi reklaamidele või telesaadetele. Näiteks drum’n’bass’ist signatuur, mis tudiseb Kanal 2 uue krimisaate kõllis, on tema tehtud.
„Teinekord tundub reklaamide tegemine või mõni bändiprojekt väga huvitav,” lausub Critikal. „Elad asja sisse ja teed hoopis midagi muud – teiste pillidega, teiste rütmidega.”
Critikal sai äsja uue ja võimsama arvuti. Masin on teda sedavõrd inspireerinud, et tal on plaanis taas ka
Mindnote Records
Critikali asutatud plaadifirma Mindnote on tänaseks välja andnud mitu heldelt vastu võetud heliplaati – Cool D, Noizmakaz ja kaks tulist “Volüüm”-kogumikku. Tegelikult käivitas ta Mindnote’i just selleks, et välja anda sooloplaat. Seesamune “Chapter One”, mille kallal nokitsemist alustas ta A-Rühma teise albumi ilmumise igavese ootamise (miks see tänaseni ilmunud ei ole, on üks Eesti popmuusika suurimaid 21. sajandi müsteeriume) ajal tekkinud tühimikus.
Selle aasta sees on Mindnote väljalasete plaanides “Volüüm vol 3” ja uus Cool D-ga. Aastal 2006 kauaoodatud debüüt lauljatar Hannaliisalt ja vokaalidega kaetud Critikali “Chapter Two”.
