“Kas Eesti riigi solvamine on seadusega keelatud?” küsis Soome publitsist Johan Bäckman kohtuistungil. Pärast ligi kaks aastat kestnud protsessimist saavutas ta tänavu võidu Eesti siseministeeriumi üle.

2009. aastal kehtestas siseminister Jüri Pihl soomlasele 25. aprillist kuni 10. maini Eestisse sissesõidu keelu. Kui Bäckman laevaga Tallinna saabus, peeti ta sadamas kinni ja saadeti kodumaale tagasi.

Pihl oli kuulutanud Bäckmani ohuks Eesti julgeolekule. Eesmärk oli takistada tema osalemist aprillirahutuste aastapäevale ja Vene võidupühale pühendatud Notšnoi Dozori miitingutel.

Pihl lähtus sissesõidukeelu kehtestamisel kohati sõna-sõnalt kaitsepolitsei peadirektori Raivo Aegi esitatud mitteavalikust taotlusest. Selle kohaselt laimas Bäckman Eesti riiki ja süüdistas
meid apartheidilikus režiimis.

Aeg kirjutas: “Poliitilise vihkamise õhutamist võimendab Bäckman avalikkusele vägivalla ja verevalamise ähvardamisega.”

Asitõenditena viitas Aeg tosinale blogi- ja ajaleheartiklile. Neist kolm oli ilmunud Eesti Päevalehes ja kaks Postimehes.

Eesti Televisioon maksis Bäckmani reisi kinni

Soomlane ja tema kaitsja Irja Tähismaa vaidlustasid sissesõidukeelu kohtus. Bäckman rääkis, et meedia on tema arvamusi liialdanud: “Tegu on eesti ajakirjanduse poliitiliste mängudega. Tõendite
hulgas on blogitekste, mis pole minu kirjutatud.”

Muuhulgas ütles Bäckman, et Eesti Televisioon kutsus ta Tallinna intervjuud andma ja maksis isegi tema sõidu kinni.

Tallinna halduskohus jättis sissesõidukeelu jõusse, ent ringkonnakohus otsustas teisiti.
Esiteks: siseministeerium ei esitanud kohtule tõendeid, mille kohaselt oleks Bäckman kunagi “esinenud vägivalla või verevalamise ähvardustega või kutsunud üles teisi seda tegema”.
Teiseks: Bäckman polnud varem vihkamisele üles kutsunud. Seega ei pidanud kohus põhjendatuks arvata, et ta oleks teinud seda ka Eestisse saabudes.
Kolmandaks: siseministeerium kinnitas, et Bäckman pidi osalema Eestis avalikult lubatud üritustel. Kohus leidis, et kui üritusedŒoleksid kujutanud ohtu Eesti julgeolekule, siis oleks tulnud need
ära keelata. Seda ei tehtud.

Seetõttu ei pidanud kohus usutavaks, et Bäckmani kaasalöömine oleks muutnud Notšnoi Dozori ettevõtmised ohuks Eesti julgeolekule. Nii läkski sissesõidukeeld tagantjärele tühistamisele.

Kokkuvõttes lõppes Bäckmani ja Eesti riigi vaidlus omapärase viigiga. Soomlane sai moraalse võidu. Kapo sai oma tahtmise juba kaks aastat tagasi, kui Bäckman ei pääsenud soovitud päevil Eestisse.Œ