Muu hulgas esitles ta ühes oma ettekandes fotosid rahandusministrist, kes peesitas Monacos luksusjahil, mis kuulus kahtlase mainega bulgaarlasest ärimehele. Ettekande järel kaotas Borisov koha, hiljem lahkus ka minister.

Linnapea kuulivestist räägib Ekspressile kohalik ajakirjanik, kes osutab musta värvi Subarule, mis seisab otse linnavalitsuse ukse ees. Selliseid tumedate klaasidega ja sümmeetrilise numbrikombinatsiooniga masinaid tarvitavad tihti allilmategelased. Konkreetset eksemplari kasutab aga härra linnapea. Ajakirjanikud selgitasid välja, et masina andis meerile tasuta “testida” kohalik Subaru importöör.

Arvate, et see on korruptsioon? Bulgaaria mõõtudes on see kerge nohu. Tõsine tegija on Sofia eelmine meer, kes parseldas odavalt laiali linna vara ja sõlmis ühe ettevõtjaga nii hea prügikoristamise lepingu, et too kärutab nüüd ringi miljoneid maksva Bugattiga.

Riigi jõukaim pankur lasti mullu maha. Nüüd kuuluvat esikröösuse tiitel kohalikule ärimehele, kes ajas varanduse kokku mängupõrgute ja riigipiirile ehitatud tax-free poodide abiga.

Surve Läänest

Bulgaaria peaprokuröri Boris Veltševi kabineti aknasse vaatab vastasmaja katuselt sisse sinine tulikiri Samsung. Süüdistaja lahinguid korruptsiooni ja maffiaga innustavadki rahvusvahelised äriettevõtted ja Euroopa Liit. Võitlus korruptsiooniga on saanud riigis üheks peateemaks, sest jamad segavad ühinemist Euroliiduga.

“Me peame näitama Euroopa Liidule, et ehitame üles moodsa õigussüsteemi. Me peame näitama, et meil on kompetentsi,” räägib peaprokurör. “Me paneksime mõned tegelased kohe kinni, aga me ei saa neid vahistada ainult maine pärast – demokraatlikus ühiskonnas peavad olema kõvad tõendid.”

Rahvuskogu 240 liikmest 10 on kaotanud saadikupuutumatuse, kuid see on ilmselt vaid jäämäe veepealne osa. “Olen imestanud, et kuidas on võimalik, et varem ei olnud meil korrumpeerunud saadikuid, et alles nüüd on hakanud asi muutuma,” räägib Veltšev. “Inimesed kardavad kaevata, pigem on nad valmis maksma.”

Riigi suuruselt teise linna Plovdivi linnapea Ivan Tšomakovi kohtumisel Eesti ajakirjanikega ilmneb aga “mis te õige hüppate” tüüpi suhtumine. Seda on bulgaarlastega asja ajades tunda saanud ka Lääne ametnikud. Linnapea esineb tiraadiga, et korruptsiooni teema on ülehinnatud. Euroopa Liidus on ju ka korruptsiooni. Küsimus on, mis on selle tase. Kõike, mis tuleb Euroopa Liidu poolt, ei tasu võtta sõna-sõnalt.

Kontrastide maa

Tšomakov räägib kõlavalt, majesteetliku maneeriga. Ta teab Eestit. Kohtus Arnold Rüütliga, kui meie president Bulgaarias käis. Plovdivil on ühistranspordi osas ühisprojekt Tallinnaga.

Linnapea ootab Euroliidust miljardeid. Küsimuse peale, mida võiks Bulgaaria anda Euroliidule, läheb käima tavaline plaat à la “meid on nii vähe, vaid alla kaheksa miljoni...”.

Linnapea esitleb end moodsa ajastu inimesena. Näitab linna kohta powerpointi slaide ning jagab ajakirjanikele laserplaate.

Aga linnavalitsuse tualett haiseb nagu nõukaaegne raudteepeldik ning kui sisse astuda, selgub, et stiil ongi “sada protsenti sovett”. WC-poti asemel haigutab põrandas kükitamisauk.

Sofia tänavatel kohtab luksuslikku Maybachi ja politseivärvides kabriolett-Porschet (!). Maal sõidavad talumehed kummiratastega hobuvankrites.

Äärelinnades töötavad esimesed moodsad supermarketid ja Sofia kesklinnas on oma butiikidega esindatud peaaegu kõik tuntud rõiva- ja jalatsimargid, kuid üldiselt lokkab putkamajandus. Mõnes kioskis võtab kauba väljapanek enda alla koguni kümmekond meetrit, kuid luuk, kust kaupa osta saab, on tilluke nagu koerakuudi uks ja asub kõnniteega samal tasapinnal.

Riigi SKT elaniku kohta moodustab vaid 32 protsenti Euroopa Liidu omast. Isegi eestlane on bulgaarlasega võrreldes ligi kaks korda jõukam. Aga inimesed on seal sõbralikud ja maa ise ilus.

Kõikjal räägitakse kinnisvarabuumist, mis pärast Euroliitu astumist peaks eriti suure hoo sisse saama. Sofia kesklinnas maksab elamu ruutmeeter juba praegu 1000 eurot.

Rahvaarv väheneb

Bulgaarias töötab ligi 40 telejaama. Kohal on ka välismaine trükipress ning bulgaaria keeles ei ilmu mitte ainult Playboy, vaid ka nii lugupeetud väljaanne nagu Foreign Policy. Selle viimase numbri üks peateemasid on demograafia. Aastaks 2025 kahaneb riigi elanikkond eeldatavalt ligi kuuendiku võrra. Bulgaarlased sünnitavad üha hiljem, sigivad vähem ja paljud tahavad välismaale tööle minna. Eestlastele tuttavad probleemid, kuid selle olulise vahega, et bulgaarlasi ei ähvarda rahvusena väljasuremise oht.

See on pikaajaline teema. Hoopis selgem on Euroliitu pääsemine, mis peaks toimuma 1. jaanuaril 2007. Kuigi rahvas ei tea täpselt, kas Euroliidu puhul on tegemist ÜRO Euroopa versiooniga või majandusliiduga või millegi muuga.

Riigi ladvik ootab ühinemist ja Sofia linna volikogu esimees Vladimir Kisjov ütleb otse välja: “See on suur viga Euroopa Liidu poolt, kui Bulgaariat ei võeta 2007. aastal Euroopa Liitu. Viga on veel suurem, kui ühinemine lükatakse edasi kauem kui üks aasta.”