Barbinarkomaani juhtum
"Tüdruk oli pärit vaesest perest ja tal oli unistus: ta tahtis väga-väga endale barbit saada. Väikesepalgalisel emal ja töötul isal selle tarvis raha polnud," jutustab kiirabivelsker Margit Levit (29) 21. mai SL Õhtulehes. "Ühel päeval, kui tüdruk tuli koolist välja, ootas teda värava juures kena noor naine, kes lausus naeratades: "Ma olen hea haldjas! Ma tean, et sa tahad endale barbit. Sa saad selle! Aga on üks tingimus. Me teeme ühe väikse katse - teeme sulle kolm süsti.""
Politsei ei tea midagi. Arstid ka mitte
Lapsevanemate hulgas põhjustas artikkel paanikat. Ja mitte põhjuseta: nimelt süstinud "haldjas" seitsmeaastasele heroiini, misjärel sõltuvusse jäänud laps hakkas narkoainet ostma ("esialgu poole, siis juba täishinnaga"). Umbes poole aasta pärast saabus kurbmängu lõpp - tüdruku väikevend leidis õe teadvuseta olekus diivanilt. Üledoosiga laps viidud haiglasse, kuid arstid ei suutnud teda enam aidata.
Levit oletab kirjutises, et heroiinisse võis olla lisatud tsementi ning rõhutab eraldi, et tegemist ei ole muinasjutu ega linnalegendiga. Aastaid narkoteemaga tegelenud Nelli Kalikova arvab aga teisti: "Minu esimene mõte oli, et see on luul! No misjaoks oleks vaja värvata üht seitsmeaastast last heroiiniturule, kui seal on juba ees sadu 13-14aastaseid? See, mis ta neile varastaks, oleks ju naeruväärne."
Kui kiirabi toimetaks haiglasse heroiinimürgitusega esimese klassi õpilase, tuleks juhtunust kindlasti teavitatada politseid. Lapseealise uimastitele kallutamine oli Kriminaalkoodeksi § 2022 järgi tõsine kuritegu. Paraku pole politseil ühtki vihjet nii noore heroiiniohvri kohta. "Teadaolevalt ei ole Eestis sellist lugu juhtunud," tõdeb Politseiameti pressiesindaja Indrek Raudjalg. Ka päästeameti pressiesindaja Mari Tikan ei suuda hädakõnesid vastu võtva Häirekeskuse andmebaasist leida ühtki jälge niisugusest väljakutsest.
Kui Ekspress Margit Levitile helistab, ei taha meedik juhtumit kommenteerida. Ta soostub ütlema ainult seda, et asi leidis aset "kolme aasta eest" ja Põhja-Eestis. Täpsemaid andmeid pole võimalik anda seoses vajadusega kaitsta ohvri omakseid. "Katsuge aru saada, seal peres oli hiljem palju suitsiide, suitsiidikatseid," hüüatab meedik. "See ema on praeguseni invaliid, ta oli tükk aega vaimuhaiglas!"
16. mai AKs, kus noort heroiiniohvrit esimest korda mainiti, lipsas siiski läbi linnanimi: Maardu. Paraku ei mäleta Maardu kiirabi taolist väljakutset. Sama ütleb Tallinna lastehaigla juhatuse esimees Merike Martinson: "Lugesin ja imestasin. Kurb lugu, kui see tõesti nii oleks."
Ka Ida-Tallinna keskhaiglas kuuldi tragöödiast kõigepealt lehe kaudu ("See oleks selline juhus, millest oleks vähemasti kuluaarides räägitud."). Siseministeeriumi rahvastikutoimingute osakonna juhataja Enel Pungas ütleb, et aastatel 1999-2000 pole Maardus registreeritud ühegi nii noore lapse surma.
Tallinna Politseiprefektuuri narkokuritegude vastase talituse komissar Erik Heldna on kokku puutunud hulga skandaalsete kuulujuttudega. Näiteks leidis üks kodanik, et R-kioskis müüakse narkootikume sisaldavaid viltpliiatseid (kahtlust äratas fakt, et lapsed ostavad vildikaid väga sageli). Mõni aeg tagasi laekus aga väide, et Saaremaal asub maa-alune mõis, kus Regina Baltica küljelaudadesse kokaiini lastitakse. Detailitäpne vihjaja teadis lisada, et narkovahendusega olla seotud "Vilsandi pensioniameti peadirektor" isiklikult.
Viiendik narkovihjetest on legendid
80 protsenti vihjetelefonil saabunud infost on adekvaatne, kuid siiski on komissar Heldna veendunud, et jutt nuku abil heroiini süstima meelitatud tüdrukust kuulub ülejäänud 20 protsendi ehk muinasjuttude valdkonda. "Mõelge nüüd ise: raha sellisel lapsel ei ole ning lisaks armastab narkodiiler anonüümsust. Nii noore lapse puhul tuleks asi aga kiiresti välja," ütleb ta.
Helistame uuesti Margit Levitile, kes süüdistab ajalehte ohvri omaste südamehaava lahtirebimises. Kui siiski küsida, kuidas võivad politsei, päästeamet ja haiglatöötajad nii ðokeeriva juhtumiga mitte kursis olla, asub Levit vasturünnakule: "Kas te arvate, et politsei annab Eesti Ekspressile infot!? Kui te nii arvate, siis olete rängalt eksinud!"
Lõpuks soostub Levit ütlema, et kuulis lugu oma kolleegi Mare Liigeri (45) suust. Kiirabiarstina töötav Liiger kuulnud lugu omakorda ühelt kolleegilt (kelle nime ei tohi öelda), kuid kes olla lugu kuulnud otse hukkunud tüdruku kuueaastaselt vennalt, kes olevat ðokiseisundis olles nutnud ja heast haldjast rääkinud.
See, mismoodi muutus ðokis lapse jutt loogiliseks ja detailirohkeks kirjelduseks barbiga süstima meelitamisest, on sama selgusetu kui see, miks tüdruku surmast ei teavitatud politseid. Liiger oletab, et ehk väikesele ohvrile ei tehtudki kohtumeditsiinilist analüüsi. Kas pooleaastase süstimise jäljed poleks pidanud selleks alust andma? "Aga äkki süstis ta keele alla," pakub Liiger kohe.
Levitit ja Liigerit tuntakse pühendunud kiirabimeedikutena, kes juhivad öistest valvetest vabal ajal koolides narkovastast propagandat tegelevat MTÜd Elu. Võimatu on siiski mitte meenutada, et kaks aastat tagasi avaldas Ekspress loo "Saladuslik skalpeerimine Laulasmaal", milles dr Liiger rääkis verdtarretava detailsusega, kuidas Laulasmaal olla ära skalpeeritud kaks purupurjus meest. Kõlas oletus, et küllap oli skalpeerija narkootikumide mõju all. Kui ajakirjanik ühe ohvriga kohtus, väitis too siiski, et tegemist oli tavalise kõrtsikaklusega. Ning juuste keskelt vaatas palja kolba asemel vastu ainult vaevumärgatav kaarjas arm.
Pole kahtlust, et kiirabiarsti töö on pingeline, tänamatu ja puudutab tihti elu tumedamat poolt. Siiski sunnivad need juhtumid mõtlema Martin Scorsese draamale "Viimse vindi peal", milles kolmes vahetuses töötav parameedik Frank püüab päästa Hell’s Kitcheni narkomaane ning peab samal ajal võitlema omaenda hingelise tasakaalu eest.
Nelli Kalikova aga tõdeb: "Need luulud on tekkinud soovist pälvida tähelepanu huvitava ja põneva looga ja selleks kõlbavad ka liialdused ja fantaasiad. Meie valulävi on ületatud. Ja see on kohutav. Tavalise narkomaani lugu tundub meile tavalise ja igavana, ehkki absoluutselt iga narkomaani lugu on tragöödia."
