Noh… (mõtleb pikalt) eks see tuli endalegi nagu vähe üllatusena. See paneb mind mõtlema eelkõige sellele, et kõik need päevad, mis ma olen trennis veetnud ja vaeva näinud, ei ole luhta läinud ega asjata olnud.
Eestlased ilmselt ei oska ette kujutada, mida sellise suure turniiri võit Jaapanis tähendab. Kas oskate tuua mõnd analoogiat?
Ausalt öeldes ei oskagi tuua. Ei oska seda millegagi hästi võrrelda. Teist sellist spordiala ju maailmas ei olegi. Aga muidugi on see siin väga tähtis.
Võidukarika tseremoonia oli üpris emotsionaalne. Teil tulid intervjuud andes lausa pisarad silma.
Usun, et siin on ikka tegemist ka sellega, et mu ema ja abikaasa olid siinsamas kohal ja vaatasid. See muutis mind natuke härdaks. Ja muidugi, eks see kommentaator esitas ka just selliseid küsimusi, et kes on mulle toeks olnud. See mõjus muidugi. Mu pere on mulle kogu aeg suureks abiks olnud – ema, õde ja vend. Ja siis muidugi ka abikaasa, kellega oleme juba kuus aastat siin Jaapanis koos olnud ja vaeva näinud. Ilma temata ja oma pereta ei oleks ma siin hakkama saanud ega ka seda turniirivõitu saavutanud.