Beebidena lahutatud kaksikud leidsid teineteist 76 aastat hiljem
Harjumaal Nõrava külas läheb Leeni (77) postkasti juurde. Ta läheb varem kui tavaliselt, sest ootab kirja.
Kreegimoos tahab keetmist, aga Leeni käib kiirelt ära. Ta ootab kirja kaugelt Ameerikast ja kirjutaja peaks olema tema kaksikvend Rudolf, kellega Leeni pole suhelnud 76 aastat.
1932. aasta 25. jaanuaril sünnitab Läänemaa naine Juuli kaksikud, poisi ja tüdruku. Poiss saab nimeks Rudolf, tüdruk Leeni (passi järgi Leena). Lapsed on terved ja tugevad, söövad hästi ja teevad elujõulist kisa, aga Juuli annab oma kaksikud lastekodusse.
Juuli on üksik naine ja kaksikutega ei tuleks ta toime. Juba varem on tal kaks tütart, Adele ja Miralda.
Ämmaemand korraldab asja nii, et Rudolfi ja Leeni koduks saab Hiiu rinna laste kodu.
1933. aastal lapsendab Rudolfi perekond Pilder, kes elab Nõmmel Metsa tänaval. Aasta hiljem lapsendatakse ka Leeni. Perekond Kotkas, Leeni kasupere, elab samas kandis - Kivimäel.
Leeni mäletab, kuidas ta rongiga linna ja Kivimäe vahet sõites alatasa Voldemar Pansot nägi. ("Panso luges rongis alati pakse osaraamatuid!"). Aga vend Rudolfit Leeni enam ei näe.
1941. aastal emigreerub perekond Pilder välismaale ning jõuab 18. mail 1941 Seattle'i linna.
Rudolf on ärasõidu hetkel üheksa aastat ja neli kuud vana. reisidokumentides on kirjas, et ta on "heledanahaline, bondide juuste ja siniste silmadega ja neli jalga 1 toll pikk, ja omab 17. juunil 1938 Washingtonis välja antud viisat".
Leeni saab juba kümneaastaselt teada, et ta on lastekodulaps ja tal on kuskil kaksikvend. Aga kus vend elab, sellest ei tea Leeni kaua aega midagi.
Võib-olla ei saakski Leeni oma vennast ja tema välismaale sattumisest midagi teada, aga ühes Tallinna ajalehes ilmub 1941. aastal kuulutus, et "välismaale asus teele perekond Pilder".
Leeni tädi paneb seda kuulutust tähele, lõikab välja, hoiab hoolikalt üle kahekümne aasta ja annab siis kunagi Leenile.
Leeni on 23 aastat vana, kui kolib elama Harjumaale Kose valda Nõrava külla. Sellessamas majas on ta tänaseks elanud juba 54 aastat. Leeni kasuvanemad ei olnud rikkad. Isa töötas raudteel, ema oli kodune. Leeni ise on teinud kolhoositöid, töötanud sigalas.
Kuuekümnendatel hakkab Leeni mehe Kanadas elav koolivend Heino Kannel vaikselt Leeni kaksikvenna Rudolfi kohta teateid otsima. Ta leiab Rudolfi kasuvanemate kontakti, kirjutab neile kirja.
Ja 13. mail 1960 kirjutab Rudolfi kasuema talle vastu ning teatab, et Eestis elava Leeniga nad mingeid kontakte ei soovi. Ta palub Heino Kannelil Leenile Rudolfist mitte midagi rääkida.
Ajad on sellised. Heino Kannel on aumees ja peab sõna ligikaudu pool sajandit!
Ta käib 1969. aastal Tallinnas laulupeol, poolsalaja põikab öövarjus kodukanti Harjumaale Nõrava külla. Kohtub ka Leeniga, aga ütleb, et vend Rudolfist ei ole midagi täpsemalt teada.
Tänavu (2009) suvel sõidab Kanada mees Heino Kannel jälle lapsepõlvemaile Nõrava külla ja käib Oru kooli 370. sünnipäeval. Ta on 83 aastat vana ja lumivalge peaga, vanim vilistlane kogu seltskonnas. Kooli mälestuskivi avamise juures saab Heino Kannel kokku Leeniga. Nüüd räägib Heino Leenile, mida ta teab Leeni kaksikvennast Rudolfist.
Rudolfi kasuvanemad on surnud ja Heino Kannel leiab, et on aeg õde ja vend kokku viia.
Heino sõidab tagasi Kanadasse ja saadab väliseesti ajalehte Vaba Eesti Sõna kuulutuse: "Sugulane Eestis otsib Rudolf Pilderit ja palub teatada Kanadasse Heino Kannelile."
Kuulutuses pole sõnagi, et Rudolfit otsib kaksikõde Eestist. Selle põneva uudise teatavaks tegemise jätab ta Leenile endale.
Rudolf Pilder eestikeelseid lehti ei loe. Aga tema sõprade-tuttavate hulgas on eestlasi, kes loevad. Ja nii saadetaksegi Rudolfile Vaba Eesti Sõna 6. augusti number, kus kuulutus sees. Ja Rudolf, kes pole eriline kirjamees, võtab sulepea ja kirjutab Heino Kannelile vastuse.
"Armas hr Kannel. Mina olen see Rudolf Pilder. Minu aadress Eestis oli metsa 7 Nõmmel. Ma lahkusin vanalt maalt 1941, kui olin 9 aastane." Juurde lisab Rudolf oma aadressi, tänab huvi tundmise eest, ja kirjutab allkirja.
Hr Kannel saadab Rudolfi vastuse omakorda Leenile Eestisse.
Nüüd on Nõrava külas Harjumaal käes ärevad hetked. Leeni tütar Leili koostab kohalikke pedagooge kaasates Rudolfile kirja, pöördub parimate kohalike inglise keele oskajate poole, ja kiri tõlgitakse ära, sest Rudolf enam eesti keelt ei mäleta. Leeni kiri Rudolfile saab lühike, asjalik ja peenetundeline ühtaegu.
Leeni teatab, et ei taha olla pealetükkiv, aga on Rudolfi kaksikõde Leeni Lehtmets, ja uurib, kas vennal oleks huvi temaga kontakti luua.
"Mis kuupäev see oli, kui me kirja posti panime?" vaatab Leeni kalendrit köögiseinal. "Oli see reedene päev?"
Ei. See oli kolmapäevane päev. Sest Rudolf loeb Louisiana osariigis Alexandria linnas oma õelt saadud kirja, millel on Eesti postitempel 9. septembri kuupäevaga.
Juba on Rudolfi juures platsis kohaliku ajalehe The TownTalk reporter. Juba välgub fotoaparaat. Ja Rudolf räägib ajalehele, kuidas ta sai kirja Eestist kaksikõelt, kellega tal pole olnud kontakti 76 aastat.
Rudolf Pilder (keda nüüd kutsutakse teise eesnimega Fred) kasvas üles New Yorgis, teenis Ameerika õhujõududes, käis Korea sõjas, reisis läbi terve Euroopa ja Ida-Aasia. Rohkem kui 40 aastat tagasi tuli Louisianasse, töötas Inglise õhujõudude baasis. Seal kohtas oma tulevast naist, kes praeguseks on kahjuks surnud.
Viimased 30 töist aastat veetis Rudolf veteranide meditsiinikeskuses Pineville'is. Praegu elab pensionäri vaikset elu ja vaatab, mida Jumalal talle pakkuda on.
Umbes 60 aastat tagasi kuulis Rudolf kasuemalt, et tal on kaksikõde, aga võimalus õde üles leida ei tundunud Rudolfile kuigi tõenäoline. Nüüd uurib Rudolf juba tuttavatelt, kas Eestisse sõitmine on kallis.
Leeni lükkab kreegimoosikausi köögilaual veidi eemale, vaatab internetist välja trükitud pilti kaksikvend Rudolfist, ja imestab, missuguseid käänakuid võib teha inimese elu.
Ja Leeni tütar Leili hüüatab: "Vaata - nina on samasugune ümmargune! Just samasugune nagu sul ja tädi Miraldal! Ja see põsejoon!..."
