Beebiga inglise keele tundi
„Tänane tund oli mulle päris raske,” räägib õpetaja Veronika Kolessova, kelle juhendamisel alustas Viimisse rajatud huvikoolis sel sügisel uus rühm pisikesi keeleõppureid. Viiest keeletunnis osalenud lapsest vanemal juhtus olema paha tuju, mis muutis tunni segavalt lärmakaks. „Ega me ei sunni lapsi paigal istuma ja kaasa tegema,” ei lase Veronika end sellest heidutada ja lisab „isegi kui laps on tunnis passiivne ja ainult jälgib, salvestab ta toimuva.”
Õpetaja soe ja kaasakiskuv mänguga pooleks õpe aga maandab osavalt jonnituju ning tund jätkub lõbusa laulu ja tantsuga. Algatuseks lendame mängult Inglismaale ja maandume. Edasine jutt toimub juba inglise keeles. Koos nimetame esemeid ja pilte ning selgitame oma tegevust. Kauem osalenud lapsed püüdlevad ise pakutava uue ja huvitava poole ning kordavad inglise keeles suure rõõmuga. Vanemad kinnitavad, et kodus keeletundi toetavat plaati kuulates ja raamatut lehitsedes on pisikestel laulud ja õpitud sõnad üllatavalt hästi meeles.
Lapsega tundi minnes kahtlesin, kas pooleteise-aastasega ikka on tark tegu ingliskeelses tunnis aega viita. Lapsega maailmas ringi rännates on sellel kindlasti mõte olemas ja kooli minnes annab keeletunnis kogetu eelise. Samas on õigus logopeedidel, kes soovitavad lapsele võõrkeeli õpetada siis, kui emakeelne kõne on grammatiliselt ja häälduslikult õige. Kõne areng jõuab keskmiselt sellesse etappi umbes nelja-aastaselt. Väikelastel on võime omandada suurel hulgal uut informatsiooni just esimestel eluaastatel. Võõrkeelt saab õppida sarnaselt emakeele omandamisele, aga nagu emakeelse kõne arengu puhul on iga lapse areng siin individuaalne.
Pärast esimest proovitundi oli pisikesel palju positiivseid emotsioone ja otsustasime siiski katsetada, kuidas pooleteise-aastasel keeleomandamine sujub. „Keeletund on kord nädalas, aga kodus kuulame plaate ja vaatame pilte kaasa antud õppematerjalide hulgast ikka iga päev pisut. See on selline mõnus koostegemise rutiin,” kiidab Marika ema, kes käib juba teist aastat lapsega Kristiine huvikoolis Helen Doroni inglise keele tundides.
Unikaalne metoodika
Briti keeleteadlase Helen Doroni loodud kontseptsiooni HDEE ( Helen Doron Early English) kohaselt toimub õppimine mängides, mille käigus minnakse sujuvalt üle inglise keelele. Selline õppevorm on loodud lastele võõrkeele õpetamiseks vanuses 3 kuud kuni 14 aastat.
Eestis on noorimad alustajad pooleteise-aastased. Kuna keeleõpperühmad on pisikesed, on tasu üsnagi soolane. Kõige rohkem on rühmas kaheksa last, ikka selleks et kõik saaksid võimaluse enese väljendamiseks ja individuaalse tähelepanu osaliseks.
Beebide rühm alles kogub huvilisi ja ootab koolituse läbinud õpetajat. „Võtmeküsimuseks ongi leida õige õpetaja,” räägib Helen Doron Eesti juhataja Kati Grüner. Selleks et õpetada Helen Doroni meetodil, peab õpetaja olema sobivate isikuomadustega, musikaalne ja võimeline lastega lihtsalt kontakti saavutama. Esimese aasta jõnglased on kõik usinasti ka teist aastat kaasa tegemas. See näitab, et tulemusega ollakse rahul.
Helen Doron järgib emakeele loomuliku omandamise jäljendamist. Esimene Eestis tegutsev õpetaja Liis Helena Mühlbach teab, et kuulamise, pideva kordamise ja positiivse juhendamise abil omandavad lapsed kergesti võõrkeele, ja lisab, et tähtis on selle käigus pisikest tunnustada. Lapsi julgustades ja kiites annab õpetaja neile enesekindluse ja tekitab tunnis positiivse õhkkonna.
Keeleõppes ei tohi kohe edusamme oodata. Vaimsed võimed on lastel väga erinevad. Tajudes sagedast ebaedu, võib tekkida kõnehirm ja lõbusast keeletunnist saab hoopis stressiallikas. Tuleb varuda kannatust ja tunda õppimisest rõõmu. Õppides ei tõlgita siin lastele sõnu, vaid lapsed kogevad neid samamoodi nagu emakeele puhul. Teemad on: mina ise, pere, loomad, autod jpm. Igas tunnis värvitakse sama teema kohta töövihikust pilt, mida saab mõistagi kodus edasi värvida.
Maailmas on selline metoodika olnud kasutusel juba 25 aastat ja esindatud 30 riigis. Eestis tegutseb teist aastat Hele Doroni metoodikat kasutades mitmes vanuses laste rühmi Kristiines, Viimsis ning Ema ja Lapse keskuses.
