Kivisaar oli juhatuse esimees firmas Küprian, mis vahendab Halensi kataloogikaubamaja. Niinepuu töötas samas raamatupidajana. Ettevõttest kadus 5,2 miljonit krooni.

Naine võttis uurimisel süü vabatahtlikult enda peale. Vaidles vastu vaid mõnesajakroonistele summadele, öeldes, et nii väikese rahaga ta ei tegelenud.

Väitis, et ostis riisutud raha eest korteri. Tegi seal euroremondi. Soetas BMW. Käis sõbrannadega Saksamaal. Lasi teha plastilise operatsiooni. Ostis riideid. Kulutas niisama.

Firmajuht ei tundnud raamatupidamist

Kohe pärast trellide taha sattumist sai Niinepuu nagu nõiaväel paremad elutingimused kui teised Rummu naistevangla asukad. Ta käis päeviti Tallinna südalinnas tööl. Soodusrežiim lõppes alles pärast asja avalikustamist Ekspressis.

Kalev Kivisaar jäi miljonite kadumisel puhtaks poisiks, kuigi vastutas firmajuhina toimunu eest. Uurimismaterjalid kirjeldasid teda mehena, kel "puudusid igasugused teadmised raamatupidamisest" ja kes "ei tundnud huvi Niinepuu tegevuse vastu".

Kriminaalpolitsei on Kivisaare tegevust uurinud seoses narkokaubandusega. Viimati esines tema nimi uudistes talvel, kui politsei teatas, et peab tapetuks ühe spordiklubi omanikku, kelle auto leiti mahajäetuna Tallinnast Lasnamäelt. Pätid üritasid spordiklubi üle võtta. Nende seas oli ka Kivisaar.

Seltskonna lemmikut ootab vangla

Kolme kuni seitsme aasta pikkune vanglakaristus ähvardab Hüvitusfondi endist sekretäri Annaliisa Vinnalit.

Viis aastat tagasi kirjutas Kroonika: "Ühispanga vastuvõtu soosituimaks kleidivärviks oli must, lisanditena eelistati suleboad, karusnahkseid ääriseid ja pitsi. Hüvitusfondi juhatuse esimehe Arle Mölderi ja tema kaaslanna, Concordia ülikooli üliõpilase Annaliisa Vinnali garderoob oli kui konsistents valitsevatest trendidest."

Nüüd ootab võluvat blondiini 5,5 miljoni krooni suuruse tulu varjamise tõttu kohtu alla minek.

Vinnal esindas maksuvaba firmat Brilliant Holdings, mis tegi Hüvitusfondiga aktsiatehinguid. "Tõenäoliselt on selle firma taga Hüvitusfondi juht ise," kirjutas Ekspress juba 1998. Arvasime tookord, et tüdruku nimi läks käiku vaid seetõttu, et Mölder ei saanud fondi juhina lepinguid ise viseerida.

Sularaha 900 000 krooni kuus

Arle Mölder on tõelise džentelmenina oma elukaaslast alati kaitsnud. Palunud Ekspressil tema nime mitte kasutada või siis võimalikult vähe mainida. Annaliisa ei ole selles jamas süüdi, põhjendab noorhärra.

Politsei ja maksuameti uurimistöö näitab aga, et praegu Inglismaal õppiva Vinnali roll oli märksa suurem kui pelk mõne allkirja andmine. Näitsik kasutas hoogsalt maksuvaba kompanii arvet Tallinna Pangas. Ostis endale ja mehele puhkusereisi Lõuna-Aafrikasse ning teatripiletid Londonisse. Liisis BMW. Ostis skuutri, mobiiltelefoni jpm. Võttis välja ka sularaha. Kõige suurema summa – 900 000 krooni – juulis 1997.

Saatus pole hellitanud ka Arle Mölderit. Ta istub samuti kohtupingis, süüdistatuna korruptsioonis ning tulude varjamises. Esimene istung pidi toimuma tänavu kevadel, kuid lükkus edasi, sest kohtunik Merle Parts sai kaela haavata ning pidi kohtumõistmise asemel end ravima.

Pangajuht Bergmanni juristist õde

Politsei annab tuld veel ühe kena naise, jurist Aet Bergmanni pihta. Tema on kõrvuni pigis oma venna, ERA Panga omaniku Andres Bergmanni afääride tõttu.

Keskkriminaalpolitsei süüdistab naist riisumises suures ulatuses. Asjaga tegeleb Tartu prokuratuur. Süüdistuse täpsemat sisu ei oska Ekspress esitleda, sest:

- Aet Bergmann ei vastanud Ekspressi küsimustele;

- prokurör Kaire Hänilene puhkab;

- uurija Eero Ergma ei tohi oma töö tulemusi avalikustada.

Ekspressi teada süüdistatakse Aet Bergmanni asjades, mida ta tegi üliõpilasena oma venna juures pangas praktikal olles. Väidetavalt esindas naine firmat, mis müüs ERA Pangale nelja miljoni krooni eest tarkvara. Hiljem selgus, et sellist tarkvara pangas pole.

Aet Bergmann on õppinud Helsingi ülikoolis soomeugri keeli ning Tartus juurat. Valdab viit keelt. Tema eriala on äriõigus ja lepingud.

Seoses süüdistusega on peatatud Bergmanni advokaadiõigused.

Isegi esirikas kasutas oma naist

Ekspress tuvastas beibetankistide kasutamise juba 1992. aastal, kui Hansapanga asutajaliikmed võtsid Tartu Kommertspangast riiulifirmade nimel suuri laene, et osta sellesama TKP aktsiaid.

Kahe riiulifirma juhtideks märgiti naised, kes ei teadnud asjast mitte kui midagi. Üks neist oli Rain Lõhmuse elukaaslane Inga Kolk. Teine Hannes Tamjärve naine Pille Pihlamägi.

Jumekas ülevõtmiskatse jooksis kokku TKP likviidsusraskuste tõttu. "See oli rahatu tehing," väitis Tamjärv paar aastat tagasi.

Oma naist kasutas tankistina veel üks äärmiselt mõjukas äritegelane – Anatoli Kanajev, kes on Eesti üks jõukamaid, kui mitte kõige jõukam inimene.

Kanajev juhtis 90ndate alguses riigile kuuluvat Muuga sadamat ega saanud avalikult näidata, et omab suurt osalust eraäris, millel on tõsised huvid tema juhitavas Muuga sadamas. Seetõttu esines naftafirma N-Terminaal aktsionäride nimekirjas hoopis direktori abikaasa Alla Kanajeva.


Valitsuspartei tankist vabanes vanglast

Samalaadne varjamine käis koguni kõige kõrgemal, valitsuse ja Riigikogu tasandil. Tankistidena ei tegutsenud seal mitte beibed ega pereemad, vaid hästi makstud valgekraed.

Kehtiva korra kohaselt peavad parteid teatama avalikult, kes on nende sponsorid. Reformierakond läks viimastel valimistel sellest seadustähest mööda varifirma R-Hoolduse OÜ abil. Firma asutajad olid peaminister Siim Kallas, justiitsminister Märt Rask ning Riigikogu liige Andres Lipstok.

Ettevõte andis parteile 2,1 miljonit krooni. Missugustest allikatest raha saadi, pole Reformierakond kunagi avalikustanud. Vaid keskkonnaminister Heiki Kranich väitis pärast valimisi, et firma tegutseb reaalselt ja maksab käibemaksu.

Täna on R-Hooldus registreeritud Tallinnast ümber Tartusse Kabeli tänavale. Tema tegevusaladele lisandus kinnisvarahoolduse ja seminaride korraldamise kõrval toor- ja parknaha hulgimüük.

Firma andsid Kallas, Rask ja Lipstok üle Ahto Peetsole, kellest avalikkus ei teadnud suurt midagi. Kuni Ekspress teatas mõned nädalad tagasi, et see mees veetis maksupettuse korraldamise kahtluse tõttu 12 päeva Patarei vanglas.


Presidendi sisenõunik süüdistusest prii

Kolm aastat tagasi viibis maksuameti tugeva surve all president Arnold Rüütli sisenõunik Jüri Kaljuvee. Kaljuvee on mööblivabriku Standard endine peadirektor ja aktsionär. Ta müüs 1996. aastal oma osaluse mööblitööstuses maha ja pidi maksma suure tulumaksu. Teatas aga maksuametile, et tegi tol aastal veel aktsiatehinguid, mis tõid talle kuus miljonit krooni kahju ja õgisid kogu tulu ära.

Maksuamet seda ei uskunud, sest Kaljuvee tegi kahjulikke aktsiatehinguid maksuvaba firmaga Bergson Group, mille asutajad ning tõenäolised omanikud olid ta oma pojad Jürgen (New Yorgi investeerimispankur) ja Oliver.

Pojad olid isa tankistid, arvasid maksuametnikud. Kohus otsustas, et poegade firma ei ole tulumaksuseaduse mõistes isaga seotud isik. Maksuamet sai ka edasikaebamisel tappa.

Varidirektorid välismaalt

Kõige tuntum varidirektorite pakkuja Eestis oli loomulikult riiulifirmade müüja Divec. Kusjuures tankistideks polnud ainult eestlased, vaid ka näiteks Inglise Kanalis asuva Sarki saare elanikud. Seetõttu esinevadki mitmes suures afääris (Eriõli pankrot, Arle Mölderi kohtuasi jt) britipärased nimed Julie Louise Elmont, Stephanie Louise Guille ja Sarah Louise Petre-Mears.

Välismaalase pani oma firma etteotsa ka Leonid Apananski, kes müüs krahhi eel oma kindlustusfirmade aktsiaid hinnaga 0,0001 krooni tükk Rootsi aferistile Kjell Anders Jonssonile.

Daiwa afäärist tuntud Marcel Vichmann palkas tankistiks koguni Briti lugupeetud börsiettevõtte GB Railways. Eestlased teadsid aasta jagu, et Edelaraudtee on brittide oma, kuni Vichmann ütles mullu suvel välja, et nalja teete või – Edelaraudtee on minu pärusmaa ja asi vask.

B-sotsiaalid

Tüüpiline Eesti tankist on endiselt siiski B-sotsiaal. See on asotsiaalne kodanik, kes on kantud B-kaardile. Või siis keegi töötu.

Allpool mõned näited.

Kütusefirma Eriõli juhiks sai enne pankrotti 19aastane töötu Kristjan Müürsepp. Tema ülesanne oli firma dokumentatsioon ära kaotada. Ta sai sellega hakkama, kuid Eriõli pangaarve väljavõtted jäid uurijatele siiski alles.

Valga ärimees Raivo Paala, kes viis maksuameti tagakiusamise tõttu Toompeale pärja , et Eestis pole enam õiglust, palkas oma kaubandusfirma juhiks Valga töötu Riho Kitsniku. Mitmemiljonilisi tehinguid tehti bussijaamas.

Bussifirmasid omav Osula perekond palkas oma huve esindama 23aastase töötu tallinlase Sergei Vahnovitši, kes sai töö eest 500 krooni.

Optiva Pangas püüdis suurpettust korraldada ametlikult süüdimatuks tunnistatud endine relvaärimees Tiit Kuusik.

Nn jalgpallurite salakütuseäris (vt 9. mai Ekspress) osteti tankistiks Ida-Viru töötu Aare Must, kes sai bussipileti Tallinna ja tagasi, paar võileiba ja lubaduse paremale töökohale.

Eraldi kategooria tankistide seas moodustavad vangid, kes teatavad äriregistrile, et nemad ei tea mingi firma juhtimisest midagi, sest istuvad juba tükk aega kinni.


Tankistide arv enam ei kasva

Tankistide kasutamine on Eestis viimasel ajal tõenäoliselt stabiliseerunud.

Kahtlemata aitab sellele kaasa maksuameti ja politsei jõuline käitumine. Riik jõuab üha tihedamini välja skeemide tõeliste autoriteni. See peaks pettuste hoogu maha võtma.

Karistused on päris karmid. Nii näiteks mõistis Pärnu Maakohus märtsis kolmeks aastaks vangi ärimees Tarvo Tamme, kes pettis arvutite müümisega riigilt välja ligi kaks miljonit krooni käibemaksu. Tema tankist Enn Lont pääses kahe aastaga tingimisi.

Et ka ülejäänud võlausaldajad lähevad tankistidest mööda, näitab ilmekalt Talinvesti juhtum. Kunagine suurfirma registreeriti enne pankrotti minekut ümber Kõrvekülla Tartu lähistel. Ettevõte läks tankisti käe alla.

Kuid pankrotihaldur ei tegele külamehega üldse. Nõuab hiiglaslikku, 82 miljoni krooni suurust kahjutasu hoopis firma endiselt omanikult Jaak Roosipuult ning tema kompanjonidelt.

See on järjekordne märk muutustest Eesti ärisuhetes.

Millega riskivad tankistid ja nende peremehed?
  • Saad rahatrahvi või aresti või kuni ühe aasta türmi, kui jätad maksudokumendid õigeks ajaks esitamata.
  • Saad rahatrahvi või aresti või kuni kolm aastat türmis, kui:

- annad maksuhaldurile valeinfot või esitad valedokumendid:

- jätad täitamata ettekirjutuse või teed seda nõuete vastaselt,

- takistad maksukontrolli;

- jätad maksusumma õigel ajal maksmata või maksad vähem,

- jätad end õigel ajal maksuametis arvele võtmata või varjad elu-, töö- või tegevuskohta või hävitad dokumente, et maksude sissenõudmine oleks võimatu või raske.

  • Kõik eeltoodud tegevused peavad olema tahtlikud. Karistused kehtivad ka siis, kui süüdlase suhtes on samasuguse asja eest kohaldatud halduskaristust.
  • Saad 1-5 aastat türmi, kui oled eelnevate asjade eest juba karistatud, kuid karistuse tähtaeg ei ole möödunud.
  • Saad 3-7 aastat türmi, kui maksudena jäi laekumata üks miljon krooni või üle selle.

Kes on kes kuritöös?

  • Täideviija paneb kuriteo vahetult toime.
  • Organisaator organiseerib või juhib kuriteo toimepanemist.
  • Kihutaja kallutab kuritegu toime panema.
  • Kaasaaitaja aitab kaasa kuriteole oma nõuande, juhatuse, vahendi või riista andmisega, takistuse kõrvaldamisega või muul viisil soodusolukorra loomisega. Või siis lubab eelnevalt varjata kurjategijat või kuritöö jälgi ja tema sooritamise vahendeid või saaki.
  • Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama kuriteost osavõtnud isikute osavõtu astet ja iseloomu.

allikas: kriminaalkoodeks