25.04.2008, 00:00
Birgitta festival – üllatused Pirita kloostris
Kolme aasta jooksul nii kodupubliku kui turistide üha suuremasse
huviorbiiti tõusnud Birgitta festival toimub eeloleval suvel
8.–17.augustini kümne eriilmelise etendusega.
Festivali
märksõna on muusikateater, mis sel festivalil mitme lavastuse puhul
on pigem teatraliseeritud muusika.
Millised uued küljed
avanevad muusikateatris kui žanris eeloleval suvel Pirita kloostris, vastab
produtsent Heili Vaus-Tamm.
“Tahame laieneda selle sõna
raames ja näidata, milliseid võimalusi see žanr pakub.
Võtame riski näidata julgeid lavastuskontseptsioone ja kindlasti ka
seda laia ampluaad, mis maailmas selles vallas toimub.
Täiesti
uue žanrina on sel festivalil muusikaline nali. Nadja Malehi lavastuse pealkiri
on “Suur õudusunenägu” ja alapealkiri “Muusiku
tõus ja langus”. See on maailmakuulsa viiuldaja Gidon Kremeri
elujuhtumitel põhinev komöödiaetendus, kus laval on
muusikutest komöödianäitlejad Aleksei Igudesman ja Richard
Hung-Ki Joo (fotol), kes huumori prisma läbi näitavad neid
õudusunenäolisi juhtumeid, mis ühe muusiku eluga kaasnevad.
See, et Kremer toob sellise etenduse lavale ja ise seal kaasa mängib,
näitab, kuivõrd tema on võimeline enda üle naerma ja on
üle sellistest juhtumitest, mis nõrgema närviga muusikule
võivad teinekord fataalselt mõjuda.
Teise uue žanrina
saab näha Don Juani teemat flamenkoteatri käsitluses. Don Juan kui
hispaania aadlik on hispaania mehe kvintessents. Tema mehelikkuse, probleemide
ja saatuse fenomeni üle vaieldakse siiamaani. Donžuanlus kui nähtus
on tänapäeva psühhoanalüütikutel oluline teema. Selle
avamine hispaania kultuurile iseloomulikus flamenko keeles, fantaasia Don Juani
kui nähtuse teemal, peaks olema elamuslik ja midagi väga erilist.
Idee autorid on koreograaf Catarina Mora ja lavastaja Cornelius Dane.
Juba traditsiooniks on saanud näidata ka ühte 20. sajandi ooperit.
Seekord toome publiku ette inglise klassiku Benjamin Britteni kammerooperi
“Kruvipööre”. Lavastaja kutsusime Tšehhimaalt.
Ji?í Nekvasili lavastajahaare on lai, ulatudes Prahast naaberriikidesse
Euroopas, Balti- ja Põhjamaadesse, aga ka USAsse ja Argentinasse.
Britteni ooperi on ta varem lavastanud Prahas ja Riias. Kuna süžee on
filosoofiline, inimhinge hämarates tagamaades kaevav, on tšehhi
lavastaja vahendid keerulised, aga huvitavad jälgida. Tegemist on
avangardse lavastusega, lavakujunduse põhikomponendiks on tohutu hulk
õhupalle.
Üllatusi on ka traditsiooniliste ooperite
lavastustes. Soome lavastaja Kari Heiskanen on toonud Leoncavallo
“Pajatsite” tegevuse tänapäeva seebiooperi filmi
võtteplatsile, suletud ja kirgedest üles köetud
õhkkonda, kus palju sünnib. Sisuliselt on see väga
põhjendatud.
Tegemist on tänapäeva teatri tasemele
küündiva lavastusega.
Vokaalkultuuri tippsaavutuste vallas
tahaksin tähelepanu pöörata primadonnale, kelletaolisi lauljaid
kuuleb Eestis harva – Moskva Suure Teatri juhtivale solistile Jelena
Zelenskajale, kes laulab Santuzza osa Mascagni ooperis “Talupoja
au” ja kuninganna Elizabethi rolli Donizetti bel canto ooperis
“Maria Stuart”.
Koostöös tantsuteatriga FINE 5
(koreograafid Rene Nõmmik ja Tiina Olesk) esitame taas eelmiste aastate
menuteosed Verdi “Reekviem” ja Orffi “Carmina burana”.
Seekord aga musitseerivad Eri Klasi käe all segakoor Latvia ja ERSO.
Verdi teoses on solistideks väljaspool Eestit tegutsevad eesti lauljad
Aile Asszonyi, Annely Peebo, Juhan Tralla ja esimest korda tuleb meie
festivalile V
iini Riigiooperi solist Ain Anger.”