Kui palju olete Eestisse investeerinud?
Praegu mul Eestis investeeringuid pole, kuid varasemalt olen päris palju Eestisse raha paigutanud. 1990. aastatel olin üks esimene välisinvestor Eestis. Mul oli raha Hansapanga, Saku õlletehase, Tallinna farmaatsiatehase, Merko, Harju Elektri ja teiste firmade aktsiates.
Kaks aastat tagasi tegin Tallinna börsiga lõpparve, sest aktsiad olid läinud liiga kalliks. Siis tõmbasin oma raha välja ka Lätist ja Leedust. Aga praegu vaatan, et võib-olla oleks aeg Baltikumi naasta, sest hinnad on läinud heaks.

Tallinna börs on vaikne, kuid Soome väärtpaberiturg kriisist hoolimata võrdlemisi aktiivne. Mis on selle põhjus?
Madalad intressimäärad ja finantsturgude järsk kukkumine on investeerimise paljude jaoks taas huvitavaks teinud. Investorid tunnetavad, et noteeritud ettevõtted muutuvad kord taas kasumlikeks. Pangadeposiidid ei paku huvi oma madala intressi tõttu.
Lisaks voolab välisraha taas Soome avalikesse ettevõtetesse. Helsingi börsil noteeritud ligi 30 ettevõtet on müünud uusi aktsiaid või muid finantsinstrumente,et oma kahjusid katta.

Miks soovivad Soome firmad börsile minna?
Põhjused on klassikalised: saada aktsiale hind ja likviidsus, leida uusi investoreid, katta kapitalivajadused, tõsta ettevõtte usaldusväärsust.

Millist rolli mängib Soomes börs?
Helsingi börsi tähtsus on kasvanud, sest kasvanud on ka börsifirmade roll Soome majanduses. Soome börsifirmade koguväärtus on umbes sama suur kui riigi sisemajanduse kogutoodang. Aga ei saa unustada, et suuremalt jaolt tegutsevad need firmad välisturgudel ja teenivad mujal ka lõviosa müügitulust. Samuti domineerivad Soome börsifirmade aktsionäride ringis välisinvestorid.

Milline võiks teie arvates olla ideaalse investorsuhtega ettevõte?
Investorsuhted sujuvad lihtsalt, kui ettevõte areneb ning kasvatab kasumit ja dividende. Halbadel aegadel on kõige tähtsam edastada olulist infot ausalt ja kiirelt. Finantsringkondades kulub usalduse saavutamiseks aastaid, kuid selle kaotamine on minutite küsimus. 
Soome on pidanud viimase paarikümne aastaga tunduvalt täiustama finantsturvalisuse reegleid. Investorsuhted on muutunud olulisemaks, sest suured välisinvestorid on võtnud Soome
firmad luubi alla.

Kuidas on Nasdaqi tulek Skandinaaviasse mõjutanud Põhjala börse?
Aastad on näidanud, et Nasdaqi börsid on pälvinud rohkem uute välisinvestorite tähelepanu ja see on turu likviidsuse seisukohast väga hea. Välisinvestorid tulevad suure rahaga Helsingi börsile ja firmade aktsiate hinnad kerkivad tublisti. Ent kui see investor otsustab kord börsilt lahkuda ja oma aktsiad müüa, kukuvad hinnad tugevalt.
Kodumaiste investorite hulk ja võimalused on üsna väikesed võrreldes välisinvestoritega. Nüüd on näha, et Nasdaqil võib Põhja-Euroopas tekkida ka tugevaid konkurente, näiteks Burgundy ja Turquoise.

Kuidas hindad Tallinna börsi väljavaateid ning ühendatud Balti börsi loomise ideed?
Need sõltuvad päris palju Eesti majanduse käekäigust. Ja sellest, kuidas Eesti firmadel läheb. Kui on olemas tugevate toodete või teenustega ettevõtted, millel hea kasvupotentsiaal, leiavad investorid need üles.
Investorite jaoks pole suurt vahet, kas Baltikumis on üks või kolm börsikeskkonda. Ma ei usu, et Balti börside liitmise plaan võiks lähiajal teostuda, sest paljud noteeritud ettevõtted paeluvad vaid kohalikke investoreid. Ja kui mõelda, et Eestis, Lätis ja Leedus räägitakse eri keeli, poleks börside liitmise mõttel erilist jumet.

Mida peaks tegema, et Soome investorid hakkaksid rohkem Tallinna börsile raha paigutama?
Eesti firmade jaoks on päris keeruline suuri Soome otseinvesteeringuid saada. Hansapank paelus paljusid soomlasi
1996.-1999. aastail. See oli midagi uut ja ühtlasi ka noteeritud Helsingis.
Äsja lugesin ühest artiklist, et Soome investorid on raha paigutanud küll Stockholmi, kuid mitte eriti palju Oslosse või Kopenhaagenisse. Norralased seevastu on investeerinud Rootsi, aga mitte eriti Helsingisse või Kopenhaagenisse. Taani investorid aga vaatavad Norra ja Rootsi, aga mitte Soome poole. Seega võib öelda, et otseinvesteeringud
liiguvad pigem kodumaiselt või äärmisel juhul naaberriiki, kui seal on mõni huvitav ettevõte, mille sarnast kodubörsilt
ei leia.
Need eraisikud ja äriühingud, kes kaugemalt välismaale investeerivad, kasutavad selleks turul kaubeldavaid fonde (ETF - Exchange Traded Funds).

Kas midagi saaks ka valitsus teha, et Tallinna börsi välisinvestorite silmis atraktiivsemaks muuta?
Peamine on saada majandusele uus hoog sisse. Kui majandus hakkab kasvama ja valitsus hoiab eelarve tasakaalus, paraneb olukord ka börsil. Praegu on selle ootuses nii Soome, Rootsi, Saksamaa kui ka paljud teised riigid.

Aga kuidas on lood tulude maksustamisega?
Soomes on maksud ühed kõrgemad. Vaid Rootsis ja Norras on veel kõrgemad. Selles osas on Eestis kõik juba palju valutum.

Kuidas suhtud alternatiivturgudesse, nagu First North?

Kui majandus uuesti kasvule pöörab, näeme seal palju uusi tegijaid. Praegu elab see rohkem vaikelu. First North on parim väiksematele ettevõtetele, kes ei taha maksta hullu hinda raportite, avalike suhete ja investorsuhete eest.

Kuidas hindate Põhjala majanduskliimat - kas kriis on läbi ja edasi järgneb tõus?
Hetkeolukord on hea, kuid seda vaid tänu madalatele intressimääradele ja suurele likviidsusele. Põhjala majandused taastuvad mõnevõrra, kuid suuremat kasvu lähiaastatelt ei ootaks. 
Globaalses majanduselus hakkavad aina suuremat rolli mängima Hiina, India ja Venemaa. Seevastu USA majandus on ebakindel. Föderaalreserv trükib liiga suure hooga raha juurde, mis tähendab lisafinantsšoki ohtu USA poolt.

Milline on teie investeerimisportfell?
Seal on umbes 50 firmat. Viimasel ajal olen aktsiaturgudelt rohkem eemale hoidnud ja paigutanud raha näiteks kinnisvarasse, sest aktsiaturgudel võib üks hoop olla veel ees - USAs nimelt trükitakse liiga palju uut raha.
Eelistan raha paigutada turul kaubeldavatesse fondidesse. 

Milline on sinu elu parim investeering?
Ma ei ole sellise pilguga ajalugu vaadanud. Kuid head investeeringud on Soomes näiteks Nokia ja YIT.

Börsiguru Seppo Saario

Sündinud 10. mail 1938 Helsingis.
Tunnustatud investor, ettevõtete juht, aga ka kirjanik - mitme menuka finantsturge käsitleva raamatu autor. Pälvinud nende kirjutistega ka Soome majandusliidu SEFE 20 000eurose preemia. Tema teosed räägivad säästmisest, aktsiatesse investeerimisest, börside pikast perspektiivist jmt.
Sai majandushariduse 1961. aastal Helsingi kõrgemast kommertskoolist ning pälvis magistrikraadi 1966. aastal
USAst Columbia ülikoolist.
Töötanud juhtivatel kohtadel sellistes Soome ettevõtetes nagu Huhtamäki, Kansallis-Osake-Pankki, Weilin+Göösin,
Amer-yhtymä ja Kouri Capital.
Tallinna börs toetas sel aastal 2007. aasta oktoobris Soomes WSOY kirjastuse välja antud raamatu „Saarion sijoituskirja - Miten sijoitan pörssiosakkeisiin" tõlkimist eesti keelde: „Saario investeerimisraamat. Kuidas ma investeerisin börsiaktsiatesse".

NASDAQ OMX Tallinna börs annab investorharidusprogrammi raames välja ajalehte "Väärt Paber". Koos turuosalistega koostatav väljaanne jõuab lugejateni kaks korda aastas, andes näpunäiteid säästmiseks ja investeerimise alustamiseks.
15. oktoobril 2009 ilmus Eesti Ekspressi vahel NASDAQ OMX Tallinn infoleht väikeinvestorile nimega Väärt Paber.