Bossiks saamise kunst
Kohe näha, et vanad sõbrad!
Kommivabriku Kalev nõukogu koosolek 8. veebruaril 2000. Juhataja Heino Priimägi. Osalesid Guido Gritsenko, Oliver Kruuda, Jaak Roosipuu ja Henn Ruubel.
1. Juhataja värbamise konkursi tulemused.
Jaak Roosipuu: Jään eriarvamusele – mul ei ole olnud piisavalt aega konkursi materjalidega tutvumiseks. Soovin materjalid läbi töötada, kandidaatidega tutvuda ja tulla uuesti kokku otsustamiseks reedel. Soovin kindlasti kohtuda Olle Hormiga. Soovitan ka teistel nõukogu liikmetele Ariko ReServi poolt väljapakutud kandidaatidega kohtuda. Ma ei ole täna otsustamiseks valmis.
Otsustati:
1.1 Muuta nõukogu 25. jaanuari koosoleku otsust 4.2, pidada mittevajalikuks kohtumisi kandidaatidega ja tunnistada parimaks kandidaadiks Oliver Kruuda.
1.2 Kutsuda tagasi juhatuse liige Üllar Udras alates Oliver Kruuda nõukogu liikme volituste lõppemise päevast.
1.3 Määrata juhatuse liikmeks Oliver Kruuda alates nõukogu liikme volituse lõppemisele järgnevast päevast.
1.4 Volitada nõukogu esimeest sõlmitavale juhatuse liikme ametilepingule alla kirjutama.
Poolt 3 häält, vastu Jaak Roosipuu (eriarvamus protokollitud), Oliver Kruuda ei hääletanud.
Kommivabriku suuromanike Roosipuu ja Kruuda tüli jätkub seniajani.
Tänu Roosipuu survele käib Kalevis erikontroll. Sellest hoolimata
pikendas nõukogu sel nädalal Kruuda volitusi juhatajana veel kolme
aasta võrra.
Hamburgerimüüja pääseb suurfirma juhatusse
Tallinna Sadama nõukogu koosolek 4. mail 1999. Osalesid Kristiina Ojuland, Indrek Prank, Andrus Villem, Vallo Toomet, Tarmo Ruben, Eero Vaarmann, Mati Paljasma ja Toivo Ninnas.
Ruben: Teen ettepaneku valida aktsiaseltsi juhatuse liikmeks Mati Senkel. Isik on olnud ka riigitööl.
Ojuland: Kas meil ei peaks ka juhatuse liikme kandidaatide CVd laua peal olema?
Ruben: Loen ette Senkeli kohta andmed. Loeb ette.
Prank: Millised on Senkeli sidemed merendusega?
Ruben: Kutsun Senkeli isiklikult välja. Teen 3 minutit vaheaega.
Vaheaeg. Senkel saabub.
Prank: Milline on Teie seotus merendusega?
Senkel: Kokkupuude merendusega on mul minimaalne. Olin Nehatu kiirtoitlustusketi jurist, asutaja ja nõukogu esimees.
Ojuland: Kas olete valmis kolmeks aastaks jääma aktsiaseltsi juhatuse liikmeks?
Senkel: Olen valmis.
Prank: Kas näete endal ka teisi funktsioone aktsiaseltsis?
Senkel: Pole sellele mõelnud.
Ojuland: Milline on teie visioon AS Tallinna Sadama edaspidisest arengust?
Senkel: Hetkel pole Tallinna Sadamas tegu demokraatliku töökorraldusega. Üks mees otsustab seal praegu väga suurte summade üle. Olukord pole normaalne.
Prank: Kas teie meelest on Tallinna Sadam töötanud senini hästi?
Senkel: Tallinna Sadam peab hästi töötama.
Toomet: Kas olete sellega arvestanud, et aktsiaseltsi võib tulla uus esimees, kes võib teha ettepaneku vahetada välja praegu valitavad juhatuse liikmed?
Senkel: Pole probleem.
Ruben: Paneme Senkeli kandidatuuri hääletusele.
Päevakorra punkt 1.7 täiendava küsimuse osas otsustati:
valida aktsiaseltsi juhatuse uueks liikmeks
- Mati Senkel, isikukood 35502280301, elukoht: Tallinn.
Otsuse poolt 7 (seitse) aktsiaseltsi nõukogu liiget, vastu 1 (üks) nõukogu liige.
Senkel lahkus Tallinna Sadamast oma avalduse põhjal veidi rohkem kui nelja kuu pärast.
Vibraatori-Vilba ei talu kriitikat
Tallinna Sadama nõukogu koosolek 14. juulil 1999. Osalesid Tarmo Ruben (nõukogu esimees), Toivo Ninnas, Kristiina Ojuland, Vallo Toomet,Eero Vaarmann, Mati Polli, Koit Uus, Taavi Veskimägi ning personaliotsingu firma Fontes esindajad Külli Lilleorg ja Irja Rae.
Päevakord:
/... / 2. AS Tallinna Sadam juhatuse esimehe konkursi lõppkandidaatide esitlemine, juhatuse esimehe valimine ja määramine. /.../
Veskimägi: Mille pärast kaks kandidaati kuuest välja kukkusid?
Lilleorg: Rein Talvik – tema olulised nõrgad küljed on äriettevõttes töötamise vähene kogemus ja inglise keele oskuse puudumine. Priit Vilba – tema kohta on kolm seisukohta, mis tegid P. Vilba soovitamise Tallinna sadama juhatuse esimehe kohale lubamatuks:
1. tausta uuringul selgus, et P. Vilba nõrgaks küljeks on toimetulek kahe erineva rolliga: olla äriettevõtte juht ja samas kanda ka ühiskondlikku rolli. P. Vilba on ise samuti enda suhtes kriitiline ja öelnud, et tal on olnud raske mõlemat rolli vastu võtta ja kanda;
2. äriline reputatsioon ei ole laitmatu;
3. võrreldes hindamisetulemusi teiste lõppkandidaatidega, on P. Vilba omad tagasihoidlikumad kui teistel.
Ojuland: Siit võib järeldada, et P. Vilba on üks kaunis nõrk kandidaat. Kuidas ta pääses kuue lõppkandidaadi hulka?
Lilleorg: Mingis teises kontekstis on ta kindlasti suurepärane juht, kuid Tallinna Sadama juhatuse esimehe ametikohale mitte.
Ojuland: Miks ta just sadama juhiks ei sobi?
Lilleorg: Ka sadama partnerid võivad olla tema suhtes kriitilised. Äriline reputatsioon pole puhas ja ta ei suuda ärilist ja ühiskondlikku rolli jagada.
Ojuland: Kuidas ta kuue hulka pääses?
Ruben: Fontes võttis endale õiguse otsustada, et P. Vilba jääb antud valikust välja. Kokkulepe oli, et Fontes soovitab kolm kuni viis parimat kandidaati ning kuna soovitati neli, täitis Fontes kokkulepet.
Ojuland: See on juba teine aste, mina räägin esimesest valikust. Näen, et P. Vilba poleks sel juhul sobinud ka 15 hulka.
Ruben: Kõiki 55 kandidaati ei hinnatud nii põhjalikult kui 15-t. /.../
Vilbast sai Tallinna abilinnapea ja ta paistis tõesti silma nadi ühiskondliku närviga. Solvas ühel pressikonverentsil naisajakirjanikku ning sai hüüdnimeks Vibraatori-Vilba.
Kes küll kontrollib isand Hormi tausta?
Sadamajuhi valimisel pääsesid lõppvooru Tõnu Laak, Erik Laidvee, Riho Rasmann ja Olle Horm. /../
Rae: Olle Horm – on lõpetanud Tehnikaülikooli. Tööalane karjäär on firmast EK, kus ta alustas spetsialistina juhtides erinevaid funktsioone ning jõudis 1997. aastal juhatuse esimehe positsioonini. Nimetamist väärivad tema osalemine projektide saneerimisel, protsesside reorganiseerimisel ning tema edukad otsused ettevõtte rahvusvahelises konkurentsis püsima jäämiseks. O. Horm on pidanud juhtima müügimeeskonda olukorras, kus puudub motivatsioon tulenevalt ettevõtte tulevikuperspektiivide ebaselgusest. O. Horm on pidanud langetama ebapopulaarseid otsuseid ning on sellega alati toime tulnud. Viimased aastad on ta olnud seotud EMVga eesmärgiga tõsta ettevõtte väärtust. O. Hormi eeliseks ja ka miinuseks on tema tundmatus avalikkusele, eelisena on seejuures see, et teda ei ole võimalik seostada erinevate huvigruppidega. Meeskonna juhtimisel on tema jaoks oluline olla konkreetne, selge ja aus. Nimetatud kandidaati iseloomustab jõuline ja agressiivne suhtlemisstiil. O. Hormile sobivad kiired muutused.
Polli: Kas O. Hormi kohta on tehtud taustauuring Henn Pärnalt?
Lilleorg: Ei ole.
Uus: Aga EMVst?
Lilleorg: Ei ole, kuna O. Horm töötab seal.
Rae: EK on O. Hormi jaoks olulisim periood. Estonian Oil Servicest lahkus ta, kuna ei soovinud ainult esindusfunktsioonis jätkata.
Ruben: EKs oli tol perioodil olukord kriitiline.
Veskimägi: Kui EK oli tema jaoks kõige olulisem periood, miks ei ole sealt tausta uuringut tehtud?
Lilleorg: Põhjus on vaid selles, et Henn Pärna ei ole meil õnnestunud kätte saada. Püüame seda täna lõunal veel teha.
Sadama direktoriks sai Rasmann. Horm juhatab praegu Rakvere Lihakombinaati.
