Esimesena teatas pidulikult oma uue kontori avamisest City Plazas advokaadibüroo Mody & Hääl Glimstedt. Uue büroopinnale kolivad kohe-kohe Tallinna börs, personaliotsingufirma Fontes, investeerimispank LHV ja trobikond teisi mainekaid ettevõtteid.

Läikivasse kõrghoonesse kolivad eelkõige need firmad, mis seni asunud ebamugavatel pindadel vanalinnas või sootuks kesklinnast eemal.

Suhtekorraldusbüroo Hill & Knowlton juht Daniel Vaarik seletab Piritalt uude majja kolimist vajadusega olla klientidele kiiresti ja lihtsalt kättesaadav. “Tänase liiklusega kaotame päris palju aega. Kesklinnas on parem olla, sest seal saab vähemalt jala käia, paned auto ühte kohta ära ja käid mitmes kohas. Paradoksaalselt viib suurem autostumine selleni, et kesklinnas (aga mitte vanalinnas) on lihtsam tegutseda. Vaatasime juba mõnda aega ringi sellise pinna otsingul. Ses mõttes on City Plaza tõesti õigel ajal õiges kohas.”

Kaubamaja asemel kõrghoone

Estconde ostis City Plaza krundi linnalt 2001. aastal ning esialgu taheti sinna rajada kaubamaja. Aga juba siis oli selge, et kui ka Viru väljak kaubanduskeskuseks ümber ehitatakse, pole sel plaanil erilist jumet.

Järgmisena võeti plaani hotell. "Pidasime ka mitmete suurte lääne hotellikettide operaatoritega läbirääkimisi," ütleb Estconde-E osanik ja tegevdirektor Angel Aldna. “Aga hotelli äriplaan ei leidnud meil juhatuses kinnitamist.” Nüüd rihib kuuldavasti mõne suure keti lepingut Stockmanni kaubamaja taha suvest rajatav uus kaksiktorn.

Lõpuks otsustas Estconde teha kontormaja, milles kasulikku pinda üle 13 000 ruutmeetri. Ehituseks võetud laenu. Maksmiseks on aega 7-8 aastat. Millega on kaetud riskid? “Tuleb ise teha nii hästi, et keegi teine ei tee paremini,” ütleb Aldna. Ümber kerkiv city on tema sõnul nende rendipindade ärile ainult kasuks. Plussiks on ka see, et majast vanalinna poole ehitama ja vaadet varjutama ei pääse keegi.

Tallinna äripindade pakkumine ja eeldatavasti nõudlus ei ole kindlasti lõppenud. Otse uue torni kõrval seisab ribideni paljaks võetud endine Ametiühingute maja, kuhu peaks juba tükk aega väldanud ümberehituse samuti tulema kontorid.

Estconde 23korruselise hoone kõrgus on Tallinna oludes üsna piiri lähedal. Kui linnaplaneerijate arvamus kõrvale jätta, siis 25-30 korrust on majanduslikus mõttes maksimum. Jutt kilukarbi-vaate rikkumisest arendajaid teadagi ei meelita. “Samal põhimõttel võiksime ju Tallinna sadamas kõik kraanad maha võtta ja suured merelaevad põhja lasta, sest need rikuvad siluetti,” arvab Estconde-E finantsdirektor Matti Karumaa. “Tallinnas on ka teisi väärtusi peale kilukarbi silueti. Me ei leia, et kõik uus, mis tehakse, oleks väärtusetu.”

Põhjatu kullaauk Venemaal

Estconde alustas juba kooperatiivide ajal. 1989. aastal moodustatud ühisettevõte EstConDe (Estonian Construction Development) hakkas Aseri katusekive tootma. Korduvalt omanikke vahetanud kivitehas kuulub nüüd Soome firmale Wiekor.

1992. aastal loodi ehitusfirma Estconde-E, mis tegi korraga töid nii Eestis kui Venemaal. Hiljem lisandus kinnisvaraarendus ja –haldus. Põhiline sissetulek tuleb siiski ehitustöödest. Arenduse osas on ülekaalus büroohooned, aga on ka üks kaubamaja (De la Gardie) ja korterelamu.

2002. aastal teenis ehitusüksus Estconde-E 415 miljoni kroonise käibe juures pea 33 miljonit kasumit. Käibest alla kolmandiku andsid tööd Eestis, ülejäänu tuli Venemaalt. Tänaseks on suhe Eesti ja Vene tööde vahel pea 50/50.

Venemaal tehakse samuti põhiliselt büroohooneid, aga ka elumaju. Eestlastel on Venemaal juba nõukogude ajast hea maine. “Meil on siiski ka oma referents olemas Moskvast ja mujalt Venemaalt,” nendib Karumaa. Allhanget teevad Estcondele Venemaa tütarfirmad. Kogemus ütleb, et Eesti firmad on usaldusväärsemad. Peavad kinni tähtaegadest ja lubadustest.

Tegelikult pole asjad Venemaal üldse nii hullud kui Eestist vaadates paistab. “Eestlased müstifitseerivad Venemaad üle,” leiab Karumaa. “Venemaast on siin loodud pilt kui kurjast riigist. Ma ei arva, et kogu Venemaa on mingi maffia totaalse kontrolli all. Muidugi on ta väga raske riik, väga kontrolliv ja mitte usaldav.” Vene turg on liiga suur, et seda saaks kellegi vahel kuidagi ära jagada.

Töö eest saadavat tasu Eestis ja Venemaal ei anna võrrelda, sest Eestis ei ehitagi keegi selliseid maju nagu Venemaal. Eesti rendihindade juures väga eksklusiivset asja teha ei saa. Ilusad fassaadid ja topeltklaasid jäävad jõukamate turgude jaoks.

Venemaal läheb hästi kaubaks Prantsuse ja Itaalia mõjudega rikkalik stiil, mida Eestis peaaegu ei tehta. Venelased armastavad kalleid materjale, palju nõutakse naturaalpuitu, looduslikke kivisorte. Eestlaste stiil on põhjamaiselt minimalistlik.

Erilisi raskusi klientidega, kes maksta ei taha, pole Estcondel väidetavalt olnud.  Venemaal reguleerib seda ka teatud “ühiskondlik kontroll” - maksmata jätmine on riskantne, teab Karumaa. “Me ei ole küll isiklikult kuhugi pöördunud. Eestis ei juhtu mittemaksjatega midagi, meie kohtusüsteem on selles osas viljatu.”

Kahtlus rahapesus

1999. aastal kirjutas Ekspress kaks aastat varem toimunud rahatehingutest Hansapangas. Estconde Venemaa partner East Construction and Engineering kandis panka 700 miljonit krooni ning tehingu vormistamine meenutas kangesti rahapesu. “See põhineb jällegi müüdil, et kõik raha, mis on Venemaaga seotud, on must raha,” on Karumaa siiani ärritunud.

Vene riigis oli tol ajal väliskrediitide võtmine väga keeruline ja ega ta väga lihtne pole ka täna. Vene partneril oli võimalik saada välislaenu, kuigi küll röövellikel tingimustel, siis see raha lihtsalt hoiustati Hansapanka, seletab Karumaa. “Ma ei hakka siin rohkem väitlema. Selle tegid kindlaks Hansapank ja Eesti Pank.”

Estconde ise finantseerib oma projekte Eesti pankade laenurahaga ja on praeguse nelja protsendise intressiga igati rahul. Kõigest seitse-kaheksa aastat tagasi suhtusid pangad lapsekingades kinnisvaraarendusse väga skeptiliselt ja intress saadi suure õiendamisega 16 protsendi peale. Krediidipank pakkus aga silmagi pilgutamata koguni 23 protsenti.

Uus võimalus kortermajades

Milliseid aga on Estconde järgmised projektid, mille ehitamist soodsa laenuraha abil finantseerida? Igal juhul mitte kaubanduspinnad. Juba praegu on uued mammutid tõmmanud vanadelt ostjad-kauplejad ära. “Ma ei tooks siia turule enam sellise kvaliteediga asju nagu on Ülemiste keskus,” ütleb Karumaa. “Lubatud unistuste poe asemel tehti täiesti tavaline kaubanduskeskus.”

Seni järjekindlalt eelkõige kallemaid büroomaju rajanud Estconde on pärast pikka kaalumist otsustanud asuda konkureerima korterelamute ehituses. “Müts maha Kogeri ees, ta on julgelt tulnud sellele turule,” nimetab Karumaa Koger & Partnerite poolt seatud eeskuju.

Siin on vaba ruumi kõige mõõtmatum hulk. Esialgu ehitatakse täis vabad tühermaad linnaservas, siis käiakse uuesti üle olemasolev linnaruum. Lasnamäe lammutatakse maha 20-30 aasta pärast, prognoosib Karumaa. “Siis kui riik on piisavalt rikas. Keskkond peab muutuma nii talumatuks, kus inimesed enam ei osta kortereid ja muud ei jää üle,” arvab 15 aastat Lasnamäel elanud Karumaa.

Hinnad ehitusturul tõusevad veel kindlasti, peamiselt palgatõusu survel. Üle lahe Soomes on ehitajate palgad kordades kobedamad, lisaks toetavad neid tugevad ametiühingud. Paljud ehitustöölised liikusid ära piiride taha juba enne 1. maid ja mitte ainult Soome.

Millega tegeleb Estconde?

Estconde grupp asutati 1992. aastal. Firma kuulub Eesti eraisikutele (Rein Tallermo 50protsenti ning Matti Karumaa ja Rein Kvell kumbki 25protsenti).

Gruppi kuuluvad:
*ehitusettevõte Estconde-E (ehitanud ja renoveerinud mitmeid büroo- ja ühiskondlikke hooneid Tallinnas ja mujal Eestis, Venemaal teinud suuremaid töid Moskva Hoiupangale, McDonaldsile ja kütusefirmale Lukoil);

*kinnisvara arenduse ja haldusega tegelev Estconde Kinnisvara
*kinnisvarainvesteeringutega tegelev Estconde Invest (Estconde Ärikeskus Pärnu maanteel, De la Gardie kaubamaja Viru tänaval, Toompuiestee Büroohoone);

*sisekujunduse projekteerimisega tegelev Estconde Interior (Draamateatri interjööri renoveerimine)