Kui ma lugesin sinu kohta kirjutatut, siis mind hämmastas kõige rohkem artikkel, milles öeldakse, et sinu arvates sind Eestis ei usaldata. Kas sa arvad tõesti, et Eestis ei suhtuta sinusse hästi? Mina sellest ei räägi. Ma üldiselt ei mõtle selle peale. Võib-olla siis, kui noorem olin. Siis oled ebakindlam ja muretsed rohkem teiste inimeste arvamuse pärast. Ma arvan, et tegelikult enamik Eesti inimesi ei teagi mind. Ja et nad saaksid minu kohta isiklikult kommentaare jagada, siis peaks olema isiklik suhe... Kui nad tahavad rääkida minu imagost, siis see on teine lugu, ja neil on täielik vabadus öelda oma arvamus. Mul on hea meel, et ma ei meeldi kõigile.

Miks hea meel? 

Sellepärast, et siin ilmas oleks väga jube elada, kui sa oleksid kõikidele meelepärane. Ma arvan, et see oleks hirmutav.

Kas töö mängib sinu elus kõige tähtsamat rolli? 

Modellindus on töö, ja selge see, et kui sul on karjäär või töö, siis sa pead seda tõsiselt võtma. Aga ütleme, et kui mul peaks elus tekkima situatsioon, kus mul on vaja leida sisemist rahu, ja ma pean valima, millised on minu prioriteedid, ei jääks kindlasti töö esikohale. Esikohal on sisemine rahu. Seda on raske öelda, kust see tuleb... See tulebki iseenese seest.

Carmen Kassi elu - meedia jaoks on see tõeline kullaauk. Kas sinu elus juhtub tõesti kogu aeg midagi või ajakirjandus liialdab?

Mu elu on kindlasti huvitavam kui paljudel teistel - lihtsalt selle tõttu, et ma reisin nii palju ja tutvun iga päev erinevate inimestega üle maailma. Võib-olla see teeb minu elu kirevamaks, aga ma arvan, et on ka hästi palju inimesi, kes sellist elu ei tahaks.

Malest ei saa üle ega ümber. Mängisid malet juba lapsena?

Jah, mu isa õpetas Paides malet ja päris pisikesest peale, ma mäletan, me õe-vennaga tegime kodus turniire. Meil oli turniiritabel ja pidime õigel ajal kodus olema, et mängida.

Mis auhinnaks oli?

Seda ma ei mäleta. Ma jäin alati auhinnast ilma nii või naa. Ma kaotasin alati.

Kas Eestis on palju häid mängijaid? 

On mõned. Noh, meie riik iseenesest on nii pisike ja meie rahvaarv on nii väike, et ma arvan, et selle rahvaarvu kohta on piisavalt.

Järgmine märksõna: poliitika. Mida see sinu jaoks tähendas? 

Kindlasti oli see suur ettevõtmine ja väljakutse... See oli üks etapp minu elus, kus mul tekkis võimalus teha midagi, mida ma elus ei oleks arvanud, et ma teen. See oli huvitav.

Tahaksid meie riigis midagi muuta?

Ma arvan, et kui ma sellega alustasin, siis oli mul kogu poliitilise süsteemi osas siiski võrdlemisi vähe oma ideid välja kujunenud. Aga ma arvan, et isegi siis oli mul teadmine, et eriti noorsugu, meie uus põlvkond, võtab väga vähe aktiivselt osa sellest, mis juhtub meie riigis edasi. Ja minu jaoks on kõige olulisem, et uus põlvkond oleks alati asjaga kursis ja võtaks kõigest osa. Et ta püüaks oma arvamust läbi suruda. Ja kuna me ehit ame riiki tuleviku jaoks, aga laseme seda ehitada ainult nendel, kes on seda juba 20 aastat teinud, siis jäävad meie noored millestki ilma. Ajad muutuvad.

Palun konkreetselt. Mis oli sinu roll? 

Minu roll oli kandideerida Euroopa parlamenti.

Mis sa tahtsid sellega saavutada? 

Väga keeruline öelda, sest isegi kui sa lähed Euroopasse, ei saa sul olla ainult üht suunitlust. Poliitika on nii lai väli ja sa pead tegema nii palju erinevaid asju. See ei olnud ilmtingimata üks suunitlus ja... ma ei arvanud, et see juhtub.

Kas poliitika sind enam ei huvita?

Hetkel kindlasti mitte. Tulevikus võib-olla. Ma ei taha kunagi millelegi ei öelda. Kes teab, mis elu toob.

Kui sa hakkasid tegelema 2004. aastal Eestis, Lätis ja Leedus kinnisvaraga, kas sinu peamine soov oli teenida tõusvate hindade pealt raha või oli see lihtsalt Carmeni uus mäng?

Mul on elus nii, et kui mul tekivad võimalused, siis ma püüan nendest kinni haarata. Ja ma arvan, et üks tugev punkt on see, et ma ei karda kaotada, sest igas kaotuses on isiklik võit. Kinnisvaraga sai see täpselt samamoodi alguse - oli võimalus, tehti ettepanek, ja ma ei näinud põhjust keelduda. Ideed tulid vanadelt sõpradelt-tuttavatelt, minul oli võimalus finantsiliselt kaasa aidata. See oli kindlasti uus mängumaa. Eks näe, mis edasi saab.

Kui palju kinnisvara praegu sinu käsutuses on? 

Arvestades maailma mastaabiga?

Ei, arvestades Eesti omaga.

Ma arvan, et kuna ma ei ole üksinda, ma ei tee seda isiklikult, vaid partneritega, siis me seisame heal kohal.

Mis sa arvad, milline maatükk on Tallinnas kõige magusam?

Ma arvan, et kõige magusamad maatükid on juba laiali jagatud. Keegi sõi ära.

Näitlejatööst ka. Kriitikud võtsid Taska "Täna öösel me ei maga" põhjalikult ja viimase pulgani koost. Tuntuks sai Arvo Kukumägi kriitiline fraas "Filmi ei päästa ka Carmen Kassi jalad". Kas sina arvad ka, et film oli nii halb? 

Ma ei arva, et ta oli halb, aga ma arvan, et ta oli osas asjades kindlasti puudulik. Kui ma lugesin seda script'is, siis ta tuli palju tundlikumalt ja sügavamalt välja kui pildis. Kindlasti ei olnud see töö tehtud sellisena, nagu ma vaatajana oleksin tahtnud näha.

Palju kordi sa oled seda vaadanud? 

Kaks. Mulle ei meeldi iseennast ekraanil vaadata.

Tõesti? Kas sa Fashion TVd ei vaata? 

Fashion TVd... Ei, esiteks ma ei vaata üldse televiisorit, mul ei ole televiisorit. Sest seal on liiga palju advertisement'i ja liiga palju jama ja mul ei ole seda ellu vaja. Kui ma tahan uudiseid, siis ma saan need internetist, ajalehtedest. Elulistest asjadest on kindlasti arvuti väga tähtsal kohal tänapäeva maailmaga ühenduse pidamises ja... arvuti lihtsalt annab nii palju võimalusi.

Millised saidid sulle meeldivad, kust sa infot hangid? 

CNN, Reuters. Delfit ma vaatan ka, aga... Delfi idee on hea:  k õ i k  üheskoos, aga nad peaksid natukene rohkem rõhku panema, et kõik oleks korrektne ja õige.

Tuleme tagasi Taska filmi juurde. Kas sulle meeldis filmis mängida? 

Mulle meeldib väga näitlemine - kui kunst. Miks ma olen otsustanud sellelt teelt ära astuda, on see elu, mis seal ümber käib. Ma elasin kaks aastat LAs puhtalt selle mõttega, et seda karjääri edasi viia. Ja õnneks on mul väga head inimesed ümber, ja kindlasti oli mu tee peal näha võimalusi, loomulikult töö tulemusena...

Aga olnud seal kaks aastat, istusin maha ja mõtlesin, kas ma sellist elu tahan. Ja ma otsustasin, et ei. Sel põhjusel kolisin ära. Ma tahan lihtsalt õnnelikku elu, without pretensions. Ma ei taha kõiki neid inimesi enda ümber. Mulle ei meeldi inimesega suhelda, kui ta ei ole minu jaoks meeldiv inimene. Selles maailmas pead sa seda hästi palju tegema.

Kui käis kohus sinu õe Victoria üle, jälgis ajakirjandus üsna valvsalt ka sinu reaktsiooni. Näiteks kirjutati, et teie omavahelised suhted ei ole kuigi head. Kuidas on lood praegu?

Meil on enam-vähem alati head suhted olnud.  

Tol ajal räägiti palju ka kautsjonist. Jutt oli 650 000st. Ja seda aastal 2004. Siis käisid jutud, et sa abistasid õde materiaalselt.

Keda see huvitab? See on mõttetu, kes andis, kes ei andnud... See on peresisene asi, ja ennekõike just tema enda asi - kust, kelle kaudu, kas jah või ei. Ma ei näe, et Eesti rahval oleks oluline teada, kas mina andsin talle raha või ei andnud.

Kuidas sa tunned, kas õde on ise selles süüdi, mis temaga juhtus?

Ma arvan, et elus me oleme suured sepad iseenda teel. Ja sellepärast me teeme kindlasti kõik vigu - suuremaid või väiksemaid. Ja kindlasti on nendes vigades alati ka meie enda panus, kas me ei ole olnud piisavalt nutikad või me ei ole oma silmi või kõrvu korralikult lahti hoidnud.

Aga samas, hakata kellegi peale näpuga näitama, et see on süüdi või see on süüdi... Ja lõppkokkuvõttes on kohus selleks, et otsustada, kellel on süü ja kellel mitte. Isiklikke arvamusi võib olla väga palju, aga kogu tõde asjast teavad ainult asjaosalised ise.

Kas sinult võib küsida sinu perekonna kohta?

Pere on selline huvitav asi, et on nad, mis nad on - olgu nad kõige paremad, olgu nad kõige halvemad -, aga nad jäävad su pereks, neist lahti ei saa. Ütleme nii, et jah, sa võid selja keerata ja öelda, et neist saab lahti, aga mis sa siis ise sisemiselt... Sa võtad iseendalt tüki küljest ära.

Maailmas on nii palju head ja halba, tuleb lihtsalt olla tolerantne nende väheste inimeste vastu, kes on sinuga põhimõtteliselt sünnist saati.

Jõulud on traditsiooniliselt perekeskne püha - palju see sulle tähendab? 

Nii palju tähendab, et olen ainult ühe aasta sel ajal oma perest eemal olnud. See on väga peresisene asi ja me oleme otsustanud juba paar aastat, et me kingitusi ei tee. Sest see on minu jaoks - ja ma arvan, et mu pere liikmed üha rohkem ja rohkem nõustuvad sellega - mõttetu raharaiskamine, mõttetu vidinate ja asjade ostmine.

Kinke võib teha igal ajal ja kingid peaksid tulema südamest, mitte kiiruga poest otsides. Minu jaoks, kui ma käin kusagil ringi ja näen mingisugust asja, ma ütlen "oh, mul on emal seda vaja" või "oh, mul on õel seda vaja", "oi, mul on vennad", siis ma ostan selle ja ma kingin selle. See ei pea olema jõulude ajal. Lastele jõulukingid, see on midagi muud.

Pead sa mingisugust dieeti? 

Ei.

Šokolaadi sööd ikka? 

Ikka. Ma ei ole kunagi olnud suur magusasööja, aga šokolaadi ma aeg-ajalt söön. Ja mulle meeldib näiteks ananass. OK, see ei tee paksuks. Aga mulle meeldib chocolate mousse. See on üks mu lemmikutest.

Hamburgereid...? 

Hamburgereid ma söön päris palju.

Palju sa magad? Suur töökoormus... magad ikka piisavalt?

Magamine on minu jaoks väga tähtsal kohal. Mulle meeldib magada väga-väga ja püüan öösel ikka seitse tundi magada.

On sul lemmikraamatuid? 

Lemmikraamatuid ei ole. Aga mulle meeldis hirmsasti ja siiamaani mõlgub meeles raamat "Sophie's world", mida ma mõnda aega tagasi lugesin. On väga palju raamatuid, mis meeldivad. "Short History Of Everything".

Kas sa kirikus käid?

Käin, sest maailmas on nii palju ilusaid kirikuid. Aga mitte religioosses mõttes.

Kas jumal on olemas? 

Jumal... Ma ei ole näinud. Ei ole kirjutanud... Ei ole kirjutanud, ei ole näinud... Ma usun, et on olemas mingi suurem jõud.

Kas sul on nii palju riideid, et ei ole enam kuhugi panna? 

On küll jah.

Mis brändi sa eelistad?

Ma ei eelista absoluutselt mingisugust brändi, ma eelistan mugavust. Mul ei ole mitte ühtki kosmeetikaasja. Kui ma pean kuskile üritusele minema ja ma mõtlen et oi, et võib-olla nüüd võiks midagi olla, siis ma jooksen bensiinijaamast läbi ja ostan ripsmetuši ja kogu lugu.

Kui ma olin kusagil 19 või 22 - siis on rohkem see aeg, kus tahaks ennast vanemana tunda ja seksikamana ja nii edasi -, siis ma pöörasin tõesti rohkem tähelepanu nii riietele kui meigile. Ja ma olin ju ka selles äris sees nii palju.

Aga mida edasi... Ma ei hinda inimesi, kes pööravad sellele liiga palju tähelepanu, sest ma tahan teada, mis on su sees. Ja kui sa esitled mind kellenagi, siis mul on juba arvamus sinust olemas... Aga see paneb kile ette sellele, kes sa tegelikult oled.

Ja viimane küsimus. Mis on Carmen Kassi saladus? Miks ta on nii populaarne, miks ta on muutunud sümboliks?

Ma tõesti ei tea. Ma võin ainult öelda, et ma ei ole absoluutselt seda püüdnud saavutada, vaid ma olen lihtsalt teinud oma tööd, ja ma olen teinud seda iseenda jaoks nii hästi kui vähegi võimalik.

Ma lugesin kusagilt Hedvig Hansonist, kus ta ütles, et ei saa olla egoist, tuleb mõelda... Ei tohi teistele haiget teha. Ma nõustun, et ei tohi teistele haiget teha, aga nii sa saad teha ainult egoistina. Sest selleks, et olla egoist - sa pead iseennast väga hästi tundma, ja seeläbi sa oskad ka kaalutleda, mis on õige ja mis on vale. Ma arvan, et sul peab olema ego, et elus armastada, et elus tunda...