Catwalk Eesti moodi
Individuaaltellimustega tootmisele spetsialiseerunud disainerid reeglina ei tegele. Vabariigi aastapäev ja üleöö kasvanud nõudlus haute couture´i järele ei muuda Vildersoni, Pilveti ega Pääro tavapärast töötempot. Ka Ivo Nikkolo tõmbab individuaaltöö ja tootmise vahele punase joone. Sel aastal oleks Helle Meri meelsasti soovinud presidendi vastuvõtule tellida Nikkololt peokleiti, kuid koormus ei võimalda Eesti tuntuimal moemehel eksklusiivkliente teenindada. Tuled ühele vastu, hakkavad teisedki tahtma, jääb Nikkolo põhimõttele truuks.
Lihtne ja lööv Arne Niit
Küll aga on Arne Niidul tavaks vabariigi aastapäeva tualetipannoole lisada oma kunstnikuäega pintslilööke. Põhitöö ei võimalda suurt klientuuri pidada, kuid mõned õhtukleidid on igal aastal tegemisel. Mis hoopis olulisem – Arne kleidid jäävad meelde, sest tema juurde on leidnud tee koloriitseimad daamid. Kes ei mäletaks Kristiina Ojulandi 2001. aastal Chanel-tüüpi peokleidis? Kui palju komplimente on kogunud vastuvõttudel jätkuvalt stiilne Maarja Neivelt!
“Vabariigi aastapäev on Eesti ainuke kaalukas moeshow,” naerab Arne hoogsalt. Vaatamata hilisele õhtutunnile on tal proov pooleli ja nõelad peos. Pole kahtlust, et individuaaltööga haakub positiivne hasart – suhtlemine värvikate tegelastega sütitab.
Populaarseim on Pohjanheimo
“Alati võiks paremini minna,” nendib Ülle asjalikult, “kuigi tööpuuduse üle oleks patt kurta.” Vabariigi aastapäevaks on Pohjanheimo moemajast tellitud ligi kakskümmend kleiti – seega on Ülle looming presidendi vastuvõtul Eesti moedisainerite arvestuses esikohal. Ülle on seda kuuldes hetkeks hämmingus – “Ah tõesti?” – sest mitte kvantiteet pole see, millele tal on tavaks mõelda. “Sel aastal ei tule meie majast mitte ühtki musta kleiti, juba möödunud aastal ei olnud!” teatab ta võidukalt, ning jutt tüürib eestlannade tagasihoidlikkusest kaugemale. “Möödunud aastal ei olnud vastuvõtul näha sädelevaid kleite – üldmulje oli kammitsetud. Tänavu on seis teine – naised on valmis suuremaks väljakutseks!” Ülle jutustab, kuidas talle helistas klient, et öelda – ta soovib šikki, silmatorkavat kleiti, sest tahab olla ilus. “Olin nii õnnelik.” Kleit valmib ebaharilikust kangast, lõige on küll lihtne, kuid lahenduses on konstruktsiooniline point. Ülle usub, et see rüü jõuab õhtu kaunimate hulka. “Kleidi tehniline pool on äärmiselt oluline,” rõhutab ta korduvalt ning tunnistab, et õmbleb keerulisema lõikega kleitidele algselt valmis odavast kangast proovivariandi, mulaaži. Kogu vastuvõtutseremoonia on tal jäädvustatud videosse, et oleks võimalik tehtust õppida. “Sel aastal väldin kõiki pisidetaile,” teatab Ülle, “mul pole tehtud ühtegi asja pitsist – pits on end ammendanud!”
Ülle Suurhans-Pohjanheimo usub, et kleitides peegeldub disaineri meeleolu ja hetkeseis. Ülle kleidid mõjuvad kergelt, samuti on neis võimalik aimata iseloomulikku käekirja tänu ebaproportsionaalsetele detailidele. Pikad sabad, rõhukalt välja mängitud šifoon on need, mis temaga seostuvad. “Eesti vastuvõtu probleem on istumiskortsud – näiteks soomlastel kontserti vastuvõtu alguses pole ja see suur häbi on välistatud.”
Ülle tuntud kliendid on Annely Peebo, peaminister Juhan Partsi kaaslane Daisy Tauk jpt. “Mind ei huvita naise vanus,” võtab ta klientuuri julgelt kokku. “Suurem jagu inimesi on hingelt nooremad kui passi järgi. Kui dekoltee on paljastamiskõlbulik, tuleb seda näidata!”
Tikkimismeister Kai Saar
Kai Saarel on au õmmelda rõivaid proua Ingrid Rüütlile, Kristi Kallasele jt kõrgesse seltskonda kuuluvatele daamidele, kes vastuvõtul esireas. Kliente, kes tänavu vabariigi aastapäevaks Kai Saare ateljeest peokleidi tellivad, on üle kümne. Enamjaolt valmivad tualetid kuu aja jooksul, kui kutsed käes. Presidendiproua kleidiga on aga teine lugu: alustamise aja dikteerib idee. Läinud aastal oli proua Rüütli tume ja vaoshoitud peotualett õmmeldud erilisest pärltikanditega Prantsuse kangast – öösinist kleiti kaunistas pronksikarva pärlpits.
“Värvivalik otsustatakse kandjaga koos,” annab Kai Saar keerulisele teemale lihtsa lahenduse. “Iga kandja on isiksus, just tema peab end hästi tundma.” Kai Saare trumbiks on ikka olnud tikand – filigraanselt peen käsitöö, mis ehib laitmatut õmbluskunsti. Kai Saare kleite peaks hoolikalt valgustatud klaasvitriinis põhjalikult silmitsema, neisse on pandud rohkem meistrikätt, kui vaataja kiiruga näha taipab.
Romantiline Tiina Talumees
Tiina Talumehel on viimasel ajal olnud tohutult tööd – ükski aasta pole olnud nii hull. Kohe kättejõudvaks aastapäevaks on vaja valmis õmmelda tosin kleiti, presidendi vastuvõtt on toonud Tiina ateljeesse hulga uusi tellijaid – peamiselt kutsutute abikaasasid. Tiina on naiselik romantik, õrnad šifoonkangad ja pehme joon on teemad, millega talle meeldib tegelda. Täpsemalt meeldib Tiinale teha kleite, mida ta ka ise meelsasti kannaks ja “need on sellised, mis teevad naise ilusamaks”. P>
“Kliendid ei pruugi tahta musta, kuid ikka valitakse tumedaid värve – tumepunane, sinine, pooltoonid on esikohal. Õrnu materjale ja lahtist lõiget kardetakse – on hirm, et see mõjub suviselt. Tippnaistel on harjutamisvõimalusi rohkem, nendega on lihtne. Kes elab muidu tagasihoidlikult, peab end suures seltskonnas ületama.” Tiina leiab, et suhtumine rõivaste eelarvesse on muutunud – kui veel paar aastat tagasi olid naised valmis üheks õhtuks heldelt investeerima, siis nüüd suhtutakse summadesse kriitilisemalt. “Mõni ütleb, et oleks veel juubelikleit, ei hakkaks rahast kahju.”
Intellektuaalne Zoja Järg
Suurte kogemustega Zoja Järgil on kombeks oma töös süvitsi minna. “Oskan igale naisele poeklieiti õmmelda,” arvab Zoja. Seejuures tean, et pükskostüümilembese naisena pole tal endal ühtki peokleiti. Tänavu valmistab Zoja presidendi vastuvõtuks kuus kleiti, stammkunde on Raine-Lea Vähi ning uute tellijate seas on näiteks Carmen Palts. “Ega mood pidevalt lakooniline olla ei luba – siis jääb mulje, et mõte on kinni jooksnud. Üle pakkuda mulle ei meeldi – see pole üritus, kus end julgelt paljastada.”
Noor kaardivägi
Noored moedisainerid suhtuvad presidendiballi tagasihoidliku respektiga. Šiki loomingu poolest hinnatud Riina Põldroosil on käsil vaid üks pidukleit, minimalismiprintsess Marju Tammik eelistab tänavu olla melust kõrval, Eve Hanson ei jõua põhitöö kõrvalt muu peale mõelda. Väikse Kuldnõelaga auhinnatud Hula stiilimeister Anu Lensment riietab Kadi Pärnitsat ja veel kaht daami, olles seega nõutuim noor disainer.
“Noorte juurde ei tulda, noori ei teata,” arvab glamuuri armastav Gerly Tinn, “kuigi noored teeksid panuse just kleidi ideele ning suudaksid eelarvet mõistuse piirides hoida. Aga eks head ideed suuda välja käia ka ainult lahedad naised, koduperenaised jäävad vabatahtlikult abikaasade varju, suurem osa inimestest on ju nagu puuslikud!”
Kuraasikas Katrin Kuldma
Kuldma, kes paari aasta eest omanimelise moemaja eesotsas õukonnadisaineri tiitlit kandis, jõuab Klementi vabrikutöö kõrvalt valmis vihtuda samuti vaid paar-kolm tualetti. “Klientide” asemel on Katrini sõnavaras olulisel kohal “koosolekud”. Rõivad – näiteks Helle Meri tänavuse vabariigi aastapäeva õhtutualett – valmivad külalisdisainerina Pohjanheimo Moemajas, mis on Katrini hinnangul ainus arvestatav kõrgmoele spetsialiseerunud moemaja Eestis. Kuigi uued kliendid suunab Katrin meelsasti Ülle juurde, on tal stammkundede usaldus endiselt olemas: “Kui mul esimene kleit tehtud, on edasi lihtne,” ei jäta enesekindlus Kuldmat kunagi maha. “10 000 krooni on miinimum, alla selle ei saa midagi.”
Et kõik nõutumad moemeistrid on presidendiballiks glamuursed padrunid välja tulistanud, tõotab galatseremoonia pakkuda nauditavat visuaalset vaatemängu. Siiski on hea teada, et Eesti tippdisainile lisab värske panuse noorte tegijate entusiasm – mitte küll kleitide rohkuse, vaid üksikute arrogantsete akordidena. On küllalt tõenäoline, et Aldo Järvsoo jõuab rekordimeeste ridadesse õhtu kõige eredamalt leegitseva kleidiga - avangardi visiitkaart on ju ikka olnud pulbitsev punane.
*Äriregistri andmed
Et äriregister 2003. majandusaasta tulemusi veel ei kajasta, saab strateegilistele numbritele pilku heita 2002 aasta põhjal. Ivo Nikkolole kuuluva OÜ Zik-Zak ärikasum oli 561 000 krooni, käive 20, 6 miljonit. Tallinna Moemaja tegevjuhil Kairi Vildersonil õnnestus 2002. aasta käivet võrreldes eelmise aastaga suurendada 40 protsenti - kasuminäit oli 212 399 krooni, käive 21, 8 miljonit krooni. Arne Niidule kuuluva kaubamärgi Arne netokäive oli 681 000 krooni, kasum 174 320 krooni. Bastionil ja Altheal 2002. aastal kasumit teenida ei õnnestunud.
Hiilguse hind
Individuaaltöö puhul on võtmesõnaks hind. Kui palju kulutavad presidendipeole kutsutud daamid galatualetile raha?
Ülle Suurhans-Pohjanheimo: “6000 krooni võiks olla alumine piir, selle raha eest saab korralikust siidkrepist maani musta kleidi. Paremast kangast kleidid maksavad 10 000 – 15 000 krooni. Pidulikel rõivastel on lage võimatu nimetada, seda pole.”
Tiina Talumees: “Umbes 10 000 krooni on eksklusiivdisaini töö keskmine hind.”
Zoja Järg: “10 000 on paljuvõitu, kuid kui kanga meeter on väga kallis, pole imestada. Ilusa kleidi saab ka 5000-6000 krooniga. Kui kanga meeter on näiteks 500 ja tööraha umbes neli-viis tuhat.”
Kai Saar: “Kindel on see, et alla 3000 krooni pole efektset õhtutualetti kindlasti võimalik teha juba ainuüksi materjali pärast. Kuid iga kleidi puhul loevad ka muud asjad – tööaeg jne. Tuleb leida kompromiss, ka 5000 krooni on ühe rõiva kohta väga suur raha, peole ei kutsuta ainult rikkurite abikaasasid. Lõpliku summa määrab iga rõivas eraldi.”
Anu Lensment ja Aldo Järvsoo:”Õhtukleit maksab 5000-6000 krooni.”
Arne Niit: “Hinnad on individuaalsed, kuid 10 000 kroonini keskmine hind ei küüni. Mis seal siis ikka nii väga keerulist on - tegu on ju klassikaliste õhtukleitidega!”
PILDIALLKIRJAD:
- KINGITUS ROOTSI SÕBRANNALT: Ain-Elmar kaasiku abikaasa Taie Kaasiku kimonokleit on saadud kingituseks Rootsis elavalt sõbrannalt, kes käis sellega ka Rootsi kuninga vastuvõtul.
- ERI KLASI ABIKAASA ARIEL KLAS: Eelistab eriti auväärsete pidustuste puhul tagasihoidlikku elegantsi. Kuldsel põhjal mustadest pärlitest koosnev kleit pärineb Prantsuse käsitöömeistritelt.
- SELTSKONNADAAM IVI EENMAA: Sündinud kõndima punastel vaipadel. Kleidi disainer Arne Niit.
- LIINA TÕNISSON: Isikupärase õhtukleidi autor Arne Niit. Pilkupüüdvad ehted kunstnik Kaie Partsilt.
- SIIM KALLASE ABIKAASA KRISTI KALLAS: Kai Saare glamuurses pärltikandiga õhtukleidis.
- KERTTU MÕIS: Ülle Suurhans–Pohjanheimo pärlhallis korsetis ja ülipikas seelikus. Seelik on konstrueeritud õmblusteta, ühes tükis voogavana.
- HANS H. LUIGE ABIKAASA SELLE: Trendikas toore õuna värvi pükskostüüm on tellitud Pohjanheiomo moemajast pulmade afterparty'ks. “Ta ei oleks pidanud sellega vastuvõtule minema!” arvab kostüümi autor naerdes, kuid et Hans H. Luik pole kunagi hoolinud etiketist, on valik õigustatud ja üldmulje väga värske.
- VIOLETNE JA VÕIMUKAS: Värvilembeline Siiri Oviir Tiina Talumehe erklillas tualetis esindab eestlannade kirglikku koloriidihuvi.
- ISE ILU TEGIJA SIGNE KIVI: Ise disainitud kleidis. Signe suudab igal aastal furoori tekitada kleidi selge ideega.
- PROUA GLAASE: Valge on pretensioonikaim värv. Vahur Glaase abikaasa kannab valge kleidi laitmatult välja.
