CeBIT 2009 – väiksem, kuid mitte sugugi kehvem

Umbes 4300 firmat 69 riigist ja 400 000 külastajat – nii saab kokku võtta info- ja kommunikatsioonitehnoloogia messi CeBIT, mis toimus Hannoveris 3.-8. märtsini.

Statistikanumbrid olid võrreldes möödunud aastaga ligi 20% kahanenud, kuid sellegipoolest kuulub CeBITile maailma suurima IKT-­messi tiitel. Messi avamisel võtsid sõna Angela Merkel ning “kubernaator” Arnold Schwarzenegger isiklikult – viimane põhjusel, et ametlikuks CeBITi partnermaaks polnud esimest korda mitte riik (nagu varasemail aastail), vaid hoopiski USA osariik, California.

California majandus on maailmas kaheksandal kohal ning sealseid firmasid osales messil üle saja – kas teadsite näiteks, et Hewlett-Packard, NVIDIA ja Adobe on just California firmad?

Schwarzeneggeri jõuline persoon mõjus igatahes innustavalt ning tema entusiastlik sõnavõtt lubas uusi värve praegusele nii kahvatule majanduspildile.

Taandunud Aasia

Kui varasematel aastatel olid Aasia firmad sõna otseses mõttes vallutanud hiigelhallid kirjute letirividega, siis nüüd olid just Hiina, Taiwani ja Hongkongi pisemad tegijad Euroopa rahule jätnud.

Toodetelt on rõhk järjest enam kandumas lahenduste poole, seda kinnitas ka uus ühisstend nimega Webciety – sümbioos sõnadest World Wide Web (WWW) ja Society. Üha enam teenuseid on seotud veebiga ja nii oli selline samm igati ootuspärane.

Webcietyle sekundeerisid moodsad terminid Web 2.0 ning IPv6. IPv6-s ehk Interneti Protokolli kuuendas versioonis nähakse ülemaailmse arvutivõrgu päästjat – praegu levinud IPv4 võimaldatav eri võrguaadresside hulk (232) arvatakse ammenduvat lähiaastatel, kuid IPv6 võimaldab kasutada kuni 2128 kordumatut IP-aadressi. See tähendab, et näiteks iga mobiil või mis tahes netiseade saaks probleemideta omada unikaalset aadressi, mis omakorda avaks uusi dimensioone netirakendustele.

Terve hall oli pühendatud netiturvalisusele – vaatamata näiteks Saksa suhteliselt “olematule” veebipangandusele on rikka riigi heausksed alamad kuidagiviisi järeldusele jõudnud, et virtuaalsed pangaröövlid on neile juba tekitanud ligi 300 miljoni krooni ulatuses kahjusid! Igatahes oli netiturvalisus väga aktuaalne teema ning muu hulgas manitseti kodanikke ettevaatlikkusele koguni mälupulkade kasutamisel.

Eesti ühisstendi polnud

Eelnevail aastail on Eesti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) korraldanud CeBITil Eesti ühisstendi, kus kohalikel firmadel on olnud soodne võimalus oma tooteid tutvustada. Seekord aga Eesti “ametlikult” ei osalenud.

Üks Eestis resideeruv firma, Vepamon OÜ, oli siiski CeBITit oluliseks pidanud ja pakkus väikeses boksis lahendust veokite kütusekulu mõõtmiseks. Vepamon Telematicsi seotust Eestiga ei reetnud aga miski – kui just firma andmetesse ei süvenenud. Küll aga olid riiginimelises boksis esindatud näiteks meie lõunanaabrid.

Leidus ka õitsvaid valdkondi

Kui enamikus näitasid statistikanumbrid vähenemismärke, siis leidus ka valdkondi, mis võrreldes möödunud aastaga olid hoopis kasvanud. Nendeks olid Future Parc, Green IT, Public Sector Parc ning eespool mainitud e-lahendused koondnimetusega Webciety.

“Tuleviku Pargis” jagus materialiseerunud visioone tänavu tõepoolest rohkelt – lisaks kuulsale Fraunhoferi Instituudile olid kohal mitmed Saksa ülikoolid ning ­uurimisasutused. Üks paljudest Fraunhoferi eksponaatidest oli Intelligentne Kodu ehk iKodu.

Seda luues peeti silmas just vanemaid ja abivajavaid kodanikke – tänase seisuga on Euroopas üle 65aastaseid inimesi rohkem kui 40 miljonit ning see arv arvatakse kahekordistuvat aastaks 2050. iKodu oskab oma asukatel diskreet selt silma peal hoida – süüdata-kustutada tulesid, anda vannitoas nõu eri toimingute tegemise kohta, jälgida, et vesi ei jääks jooksma, ning muidugi kutsuda kohe abi, kui miskit peaks juhtuma.

Saksa Tehisintellekti Arenduskeskus ­presenteeris huvitavat kontseptsiooni – n-ö intelligentseid ­asju. See tähendab, et toodetel on mälu, kuhu salvestub nende tootmistsükkel alates “sünnist”. Nii oskab asi “öelda”, milline on olnud tema “ajalugu”, ning samu­ti anda detailset informatsiooni oma koostise kohta. Näiteks lihtsalt karbipealse E306 asemel näitab i-toode vastava lugeja abil, et temas on peidus E-vitamiin, ning oskab kohe hoiatada, kui tegemist peaks olema näiteks allergiat tekitava komponendiga vms.

Järgmine CeBIT toimub Hannoveris 2.–6. märtsini 2010.

Targad rattad

Saksa Tehisintellekti Arenduskeskuse loomingu hulka kuulus ka see autonoomne ratastool. Puutetundlikul ekraanil on näha 9. halli plaan ning kübertool oskas valitud boksi ise kohale vurada – loomulikult ei sõitnud ta otsa inimestele ega muudele takistustele oma teel.

Kelner nimega Justin

Saksa Robootika ja Mehhatroonika Instituudi boksis toimetas Justin – “mobiilne robootiline süsteem”, tsiteerides tema loojaid. Justin on tegelikult eri lahenduste katseplatvorm, mitte veel valmis “toode”. Hetkel on ta ametis lahustuvast pulbrist joogi valmistamisega ning serveerib seda peatselt. Rattaid saab Justin vajadusel keskele koomale tõmmata ja mahub niiviisi läbi ka kitsamatest kohtadest. Mikrofoni abil jagas Justinile korraldusi valvas härra tagaplaanil. 

Fraunhoferi küberkaal

Sellised Fraunhoferi Instituudi poolt “järe­le aidatud” küberkaalud on Euroopa supermarketites testimisel – kaameramooduli ja aruka tarkvara abil saab kaal aru, mis liiki viljaga on tegu, ning pakub kasutajale valikut ainult selle variatsioonide vahel (nagu eri õunasordid jne). Tegelikult pole pealtnäha lihtsat ideed üldse nii lihtne teostada, sest näiteks samad puuviljad võivad olla väga mitmesugust värvi ja eri kujuga. CeBITil oli huvilistel võimalus kaalude oskused proovile panna.

Green IT endiselt in

öko-väljapanek hõivas suurema pinna kui mullu. Saksa uurimisasutuste kõrval oli rohelises hallis võimsalt esindatud Fujitsu Siemens. Üks firma uudistest on ooterežiimis 0 vatti tarbiv monitor, samuti esitleti analoogseid arvuteid. Müügile peaks Esprimo E- ja P7935 0-watt jõudma selle aasta suvel.

Uudsed sisendseadmed

See laes asuv seade registreerib laseri ning kaamerate abil isegi sõrmeliigutused. Nii saab juhtida 3D-ekraanil asuvaid infomenüüsid või näiteks mängida ruumilist kübertennist – nagu parajasti teoksil. 3D-kujutise nägemiseks spetsiaal­seid prille pole vaja, piisab ekraani ees seismisest. 

Igamehe kolmedimensionaalne skänner

Just nii reklaamis oma leiutist firma David Laserscanner. 360 eurot maksvasse täiskomplektki kuulub kõrgresolutsiooniga veebikaamera, joonlaser, statiiv, mõõtkavatahvel ning tarkvara. Kui aga pealehakkamist jagub, võib komplekti ise kokku panna ning osta ainult tarkvara. Skännimiseks piisab laserjoonega üle objekti libistamisest selle eri külgedelt ning tarkvara modelleerib eri vaadetest ühe ruumilise kujutise.