Collina-järgne ajastu
Collina oli ikoon. Esimene kohtunik, keda teadis iga laps. Teadsid needki, kelle huvi jalgpalli vastu piirdus David Beckhami armuseiklustest pajatavate uudistega. Esimene vilemees, kelle nägu ehtis videomängu karpi. Esimene õigusemõistja, kellelt küsiti autogramme, kes esines modellina telereklaamis, sõlmis ilmatu sponsorlepingu ja kes – olgu see siis halb või hea – kujunes rohelisel laval sageli publiku lemmikuks, solistiks, kes jättis varju ülejäänud 22 orkestranti.
Muide, ligi miljonidollariline sponsorleping Saksa autogigandiga Opel saigi Collina karjäärile saatuslikuks. Kuna Opel on ka AC Milani peasponsor, nähti selles võimalikku huvide konflikti ja Itaalia jalgpalliliit nõudis, et Collina taanduks vilistama Serie B ehk Itaalia teise liiga mänge. Tema aga loobus üldse, öeldes: “Serie B-s vilistamine poleks probleem. Küsimus on usalduses. Kui kohtunikku ühel hetkel enam ei usaldata, on aeg loobuda.”
Viimast korda lippas Bolognast pärit kullipilguga staar, vile suus, murul ringi tänavu mais. Ent see ei olnud enam ametlik mäng, vaid show – UNICEFi toetuseks peetud heategevusmäng Soccer Aid Inglismaa ja Maailma koondiste vahel Manchesteris Old Traffordil.
Rekordilised kuus korda järjest aasta parimaks kohtunikuks valitud Collina viimaseks MM-mänguks jäi 2002. aasta finaal Yokohamas Brasiilia ja Saksamaa vahel.
Skandinaavlaste rasked ajad
Lisaks Collinale on suurest mängust taandunud mitu itaallase kiiluvees suure tuntuse saavutanud kohtunikku. Näiteks puuduvad MMilt rootslane Anders Frisk, norralane Terje Hauge ja ligemale kahemeetrine taanlane Kim Milton Nielsen. Frisk pani ameti maha juba mullu märtsis. Mängus Chelsea-Barcelona eemaldas ta Londoni klubi ründaja Didier Drogba, millele järgnesid tapmisähvardused Friski perekonna aadressil.
Veidral kombel tabas norralast Hauget sarnane saatus. Ka temale lubati ots peale teha seoses sama võitluspaari mänguga, ainult et aasta hiljem. Haugega juhtus “kohtuniku hirmuunenägu” tänavu veebruaris, pärast punase kaardi näitamist Chelsea kaitsjale Asier Del Hornole. Tõsi küll, ähvardus piirdus fännide mõttevahetusega interneti jututoas. Erinevalt Friskist ei pannud Hauge ametit maha, vaid vilistas tänavu kevadel koguni Meistrite Liiga finaali.
Miks Hauget MMile ei kutsutud, pole teada. Võimalik, et just sellesama finaali pärast, kus ta eemaldas sakslasest väravavahi Jens Lehmanni, mistõttu polnud ehk mõistlik teda Saksa publiku ette saata. Mine tea.
Mis siis alles jääb?
Esiteks terve plejaad kõrgel tasemel, kuid enamasti vähetuntud kohtunikke. Neist vaid kaheksa tegid kaasa ka 2002. aastal. Kuulsaim vilemees sel turniiril on sakslane Markus Merk, kes kahel viimasel aastal on tunnistatud maailma parimaks. Kuigi Merk paistab silma veatu vilistamise poolest ja tema sportlikust vormist räägitakse väga lugupidavalt (mehe rekord maratonis pidavat olema 2 tundi ja 42 minutit!), pole tal kaugeltki Collina ja Friskiga võrreldavat karismat.
Seda ei saa sugugi pahaks panna. Vastupidi. Kuni Collina ajastuni oli tuntud tõde – kohtunik peab platsil jääma nähtamatuks. Õigemini, mida vähem teda näha on, seda parem. Ja FIFA soov on, et see põhimõte tõuseks uuesti au sisse. Seni on käimasoleval MMil kohtunikke üsna vähe näha olnud. Siiski, juba on tehtud ja ka tunnistatud üsna suuri vigu. Näiteks tavaelus lenduri ametit pidav Egiptusest pärit Essam Abd el Fatah tunnistas, et eksis, andes Jaapani kasuks Austraalia vastu karistuslöögi, millest sündis ka värav.
Teiseks jääb alles rida uuendusi. Alustame n-ö kosmeetilistest. Näiteks alates sellest MMist ei nimetata mööda platsi serva jooksvaid kohtunikke enam “joonekohtunikeks”, vaid “abikohtunikeks”. Teiseks – kui varem vudis kohtunik mööda väljakut nagu vares, üleni musta riietatud, siis tänavu on kohtunikud neoonrohelised, erepunased, tibukollased...!
Ka tehniliselt poolelt on huvitavaid uuendusi. Näiteks on abikohtuniku lipu küljes nupp, mida ta vajutab “viimses hädas” ehk juhul, kui peakohtunik suluseisu või vea märgiks üles tõstetud lippu ei märka. Samuti on kohtunike “peade küljes” näha juuspeeneid mikrofone. See tähendab, et peakohtunik saab oma abilistega vajaduse korral ka raadiosidet pidada. MMil peaks toimuma uue süsteemi esmaesitlus, juba alates sügisest hakatakse süsteemi kasutama ka riikide meistrivõistlustel.
Esimene viga jääb viimaseks
Olulisimaks uuenduseks on aga see, et FIFA on kohtunikele esitanud mitte pelgalt kõigi aegade kõige karmimad nõuded, vaid lausa ultimaatumid – ühtki viga ei andestata! Nagu ütles tuntud Inglise kohtunik Graham Poll BBC-le: “Kui sa teed oma esimeses mängus suure vea, jääb see mäng sul viimaseks.” Vabandusega stiilis “kohtunik on ka inimene” ei ole mõtet lagedale tulla!
Millest selline rangus? Ei millestki muust kui eelmise MMi vilekvaliteedist. FIFA president Sepp Blatter on ju avalikult välja öelnud, et eelmisel MMil oli kohtunike töö kohutav, kuigi Itaalia ja Hispaania fännidele on see tagantjärele kehv lohutus…
Kõigile MM-kandidaatidele tehti karmid katsed nii sprindis kui ka pikamaajooksus, aga ka inglise keele suulised ja kirjalikud testid. Uuendus on seegi, et iga mängu kohtuniketrio on pärit samast riigist või vähemalt samast konföderatsioonist (teisisõnu – maailmajaost), et tagada parem teineteisemõistmine.
Mõistagi kiirgavad kohtunikud rangust edasi. Kohtunikud on teinud teatavaks, et väga karmilt suhtutakse igasse määruserikkumisse ja teesklemisse, eriti aga tähtmängijatele vigastuseohu tekitamisse. Juba peetud mängudest paistab vilemeeste sallimatus ajavenitamise vastu. Graham Poll on öelnud sedagi, et karistab kollase kaardiga mängijat, kes kannab ehteid – isegi abielusõrmus on tabu.
Et kohtunike suhtes kasvanud nõudeid tasakaalustada, on nende tasustamises tehtud suur samm edasi. Nelja aasta taguse turniiriga võrreldes saavad kohtunikud kaks korda suurema honorari, s.o 40 000 dollarit kuu aega kestva turniiri eest. Seda sõltumata aukraadist (peakohtunik, abikohtunik või varukohtunik) ja sõltumata sellest, kas näiteks reservi arvatud kohtunikul üldse õnnestub platsile pääseda. Veel eelmisel MMil ei makstud reservi jäänutele pennigi.
FIFA peasekretär šveitslane Urs Linsi ütles, et kõik MMile kvalifitseerunud on selle nimel ränka vaeva näinud ja peavad saama väärika tasu. Nii et kuupalgaks pool miljonit krooni – see on suurem palk kui paljudel MMil osalevatel mängijatel. Kokku kulutab FIFA kohtunike honoraridele 4,4 miljonit dollarit.
Kohtunike palganumbrit ei ole mõtet kadestada, sest kogu ülejäänud aasta vilistavad nad kas tasuta või sümboolse tasu eest ehk n-ö hobi korras. Peaaegu kõigil kohtunikel on olemas oma põhitöö, kusjuures tihtipeale üsna üllatav. Egiptuse kohtuniku lenduriametit sai juba mainitud. Lisaks on MMile pääsenud 78 kohtuniku seas terve vutimeeskonnajagu pedagooge (ja mitte ainult kehalise kasvatuse õpetajad, vaid ka kaks maateaduse õpetajat!), arvult teisel kohal on – üllatus, üllatus – elektrikud! Neid on neli (pärit Beninist, Senegalist, Paraguayst ja Mehhikost).
Sellesse kirjusse seltskonda kuuluvad veel näiteks Tai spordiajakirjanik, Brasiilia politseinik, Slovakkia veresoontekirurg, Mehhiko jurist, USA kujundusgraafik, Ghana evangelist ja Kameruni vangivalvur, rääkimata sellestsamast Markus Merkist, kes töötas aastaid hambaarstina. Nii et kes tahab MMil mängijate asemel kohtunikke fännata, võib endale vabalt leida huvitava taustaga lemmiku…
