SOOME PANEB EESTI POPMUUSIKALE PIKA PUUGA: Varem olid neil Hurriganes ja Dingo. Nüüd Rasmus, HIM, Darude, Apocalyptica (esines ka Viinis EL tippkohtumise ajal), Nightwish ja loomulikult pildil olev Lordi, mis tõi tänavu naabritele ajaloolise võidu Eurovisionil. PRIIT SIMSON / EPL

Põhjamaises räniorus Oulus sõidab ringi mikrobussist ehitatud karaoketakso, mille juht hoiab ühe käega rooli ja teisega mikrofoni, lauldes kõvasti ja valesti Soome igihaljaid lööklaule. Pärast kolmandat hitti möirgavad taksos sõitjad juba kaasa laulda ning viienda-kuuenda laulu ajal haaravad reisijad mikrofoni oma kätte.

Oulus asub Soome tõenäoliselt rahvusvahelisim lasteaed: läinud aastal käisid seal lapsed, kellel kokku 17 eri emakeelt.

Maailma demokraatiaauditi andmetel (http://www.worldaudit.org/countries/finland.htm) on Soome maailma kõige vähem korrumpeerunud ja kõige demokraatlikum riik.

Soome president Tarja Halonen kõneleb soome, rootsi, inglise, saksa, prantsuse ja eesti keelt.

Ikka viin-viin-viin. Viinakohvri leiutasid Eesti ärimehed Soome turistide tarbeks.

Soomes tegutseb maailma ainus teadaolev long-dringi-selts (http://www.lonkeroliitto.fi), kes korraldab Oulu lähedal Pyhäsalmis igasuvist longerofestivali.

Helsingi sündroom - jah, isegi Fox Mulder eksib. Tegelikult on krimisõnavaras käibel Stockholmi sündroom, iseloomustamaks olukorda, kus pantvang oma röövijasse kiindub ja temaga kaasa töötama hakkab. Aga Hollywoodi jaoks sobib Rootsi pealinnaks ka Helsingi, vahet pole. Tihtipeale kasutusel ka teadlikult, heanaaberliku iroonia mõttes.

Muumid. Karjala pirukad. Kirkko vene. Alvar Aalto. Marimekko. Carl Danhammer. Joodikuhuumor: mustade hammaste ja võrksärgiga Uuno Turhapuro seiklused unes ja ilmsi. Jõuluvana. Pikku-Kakkonen. Kalevipoeg ja Soome sepp.

Nokia. Kummikufirma, mis hakkas tootma mobiiltelefone ja muutus Soome edu sümboliks. Nokia hüüdlause “Connecting people” võiks vabalt olla Soome riigi slogan nagu meie “Welcome to Estonia”.

Anu Saagim võttis Risto-Matti Ratia ära. Ly Jürgenson võttis kuulsa jalgpalluri Jari Litmaneni ära.

Soome andis meile hümni. Ja vist ka kelgu. Ja KUMU. Ja Kekkose-nimelise suusaraja Käärikul.

Lapsepõlve jõulud. Soome raadio oli ainus kanal, kust tuli jõulumuusikat, ja nii ta siis vanas lampvastuvõtjas kesklainealas mängis. Soome televisoon ju Lõuna-Eestisse ei ulatunud. Vana-aasta õhtul mängis Soome raadio ka Eesti hümni :)

Soome TV. “Dünastia” sari ja muidugi “Emmanuelle’i” eetrisolekuaeg ning tühjad Tallinna tänavad.

Kaubamärgist Karhu inspireerituna kanti “Kitsa kinga” saates mütsi kirjaga Jänhes. “Kõige suurema sõbra” Postikanal oli müts kirjaga Kanha.

Kui tänapäeval lähevad Eesti ehitajad kõva palka jahtides Soome, siis 80. aastate lõpul tulid Soome ehitajad Eestisse. Tänapäeval Soome omanikele kuuluva Rakvere Lihakombinaadi uue tehase ehitasid omal ajal “põdrad”. Ja toona Rakveres kasvanutele meenuvad Soomega seoses paratamatult tühjad õllepurgid, mida Soome ehitajate asualadelt leida võis ning mis olid koolipoiste seas kõva valuuta. Kõvem kui Jenkki näts. Toyota Hiace kaubabuss tundus olevat soomlaste rahvaauto ja kui hiljem ka mõni Soome vahet käiv eestlane sarnase kaubikuga sõitis, peeti tedagi automaatselt soomlaseks.

1989. aastal toimus Soomes esimene ametlik Eesti moodsa kunsti näitus välismaal pärast Teist maailmasõda –“Struktuur/Metafüüsika”: Poris, Helsingis, Rovaniemis.

Kui valged laevad juba tihedalt Eesti ja Soome vahet sõitsid, nühkisid koduperenaised seda liini mitu korda päevas, ikka lubatud arv viinapudeleid kaasas, et vahetada viin Soome pool kalliks rahaks markadeks ja kodus tagasi.

Ivar Vigla kuulus nali sajamargalistega, milles osales ka (hilisem) Eesti suursaadik NATO juures Harri Tiido.

Mehukatti (koos hollandi Royal piiritusega) hiilgeajad 90ndate alguse Eestis ;)

Eesti mees Hans Laidwa lõi Silja Line’i logo, millest sai Soome laevanduse au ja uhkus. Nüüd ostab teine eestlane Enn Pant kogu firma ära.

Soome Vabariik

Riigikeeled: soome ja rootsi
Pealinn: Helsingi
President: Tarja Halonen
Peaminister: Matti Vanhanen
Pindala: 338 145 km2
Rahvaarv: 5 223 442 (2005)
Iseseisvus: 6. detsember 1917
Riigihümn: “Maamme” (soome keeles) ja
“Vårt land” (rootsi keeles)