Corsa läks lõbusaks
Väikeautode turul on viimase paari aasta jooksul toimunud põhjapanevad muutused. Neid saab üsna täpselt numbritega väljendada. Nimelt - korralike väikeautode (õieti peaks neid ingliskeelse autoajakirjanduse eeskujul nimetama superminideks) pikkus ulatub nüüd nelja meetri kanti. Mõnel veidi üle, mõnel jääb pisut alla. Muidugi pole see norm, näiteks Toyota Yaris saab väga hästi hakkama 375 sentimeetriga. Vastse Opel Corsa loojad suhtusid nelja meetri piiri äärmise delikaatsusega. Või on see hoopis marketingiosakonna salaplaan? Igatahes antakse tehnoandmetes auto üldpikkuseks 3999 millimeetrit. Alati saab öelda, et meie sõiduki pikkus jääb alla nelja meetri, aga mahtuvuse poolest ei jää ta suurematele alla. Sulatõsi, eks ole ju?
Tegelikult ei vaja Corsa mingeid kaheldava väärtusega trikke oma väärtuse ülesupitamiseks. Konkurentidel on põhjust muretseda.
Disain peab olema lõbus!
Väikeautod on alati silma paistnud keskmisest julgema disainiga. Ühest küljest tundub see igati loogiline: väiksemaid (ja odavamaid) sõidukeid ostavad rohkem nooremad ja uuendustealtimad inimesed. Samuti sobivad väikeautod omadustelt rohkem suurlinna lühikesteks otsteks kui pikkadeks maanteesõitudeks, ning tüüpilise city-elaniku maitse on kõike muud kui konservatiivne.
Corsa jätkab Astraga alguse saanud disainisuunda. Eelmise kümnendi Opeleid iseloomustanud igavus ja poliitkorrektsus lendasid teenitult ajaloo prügikasti. Nüüd ruulivad seksikus ja väline efekt!
Kuid disainerite elu pole tänapäeval meelakkumine. Kõikvõimalikud piirangud seovad fantaasiale ränkrasked tinapommid jalgu ja kärbivad tublisti mõttelendu. Peamiseks disaini nurgakiviks on mõistagi kasutada olev tehniline baas: autopõhjad, mootorid, jõuülekanded. Turvanõuete mõju jääb esmapilgul vähem märgatavaks, ent nendestki ei saa üle ega ümbert.
Tegelikult dikteerib väikeautode mõõtmeid suuresti vajadus sõiduk turvaliseks teha. Jah, sõitjaid osatakse üsna hästi kaitsta ka pisemates liikurites. Ent kaitsta tuleb ka näiteks jalakäijaid, kes auto ette võivad jääda.
Kui auto peaks jalakäijale otsa sõitma, kukub too kapotile. Turvalisuse tõhustamine tähendab eelkõige seda, et jalakäija pea ei tohi põrgata vastu esiklaasi või muud kõva pinda. Mis omakorda nõuab esiosa pikendamist. Samuti tuleb kapotti kõrgemale kergitada, et see muljuda saades ei ulatuks kere kandekonstruktsioonide või mootorini. Kui aga kapotti tõsteti, tuleb ülespoole upitada ka juhiistet - muidu ei näe ju sohver välja. See nõuab aga taas katuse ülespoole nihutamist, et pea vastu lage ei käiks.
Disainerite õnneks kasvavad pikkus ja kõrgus enam-vähem samas taktis, muidu kisuksid proportsioonid vägisi kiiva. Corsa puhul õnnestus igatahes auto mõõtmeid (eriti 149 sentimeetrini ulatuvat kõrgust) edukalt varjata.
Mis on Flex-Fix?
Kolme- ja viieukseline kere said täpselt ühepikkused (ka teljevahe on võrdne) ja -kõrgused, vaid laius erineb 24 millimeetri võrra. Viieukseline on loomulikult laiem, ka väliskuju peab pigem silmas praktilisi väärtusi - avaramat pakiruumi ja mugavamat äraolemist tagaistmel. Kolmeukselise Corsa efektne siluett meenutab aga pigem kupeed. Katusejoon langeb tunduvalt järsemalt ning kolmnurksed tagaaknad said üsna ahtakesed. Seda kummalisem, et ei pakiruumi ega ka tagaistme mõõtmed praktiliselt üldse ei kannatanud. Läbisin taga istudes sadakond kilomeetrit üsna kurvilisi teid ja ei tundnud end kordagi ahistatuna. Vaid aken oleks võinud suurem olla.
Corsa interjöörgi kujundati tuntud stiilis, kuid disaineritel lubati rangest geomeetrilisest korrapärast üsna palju kõrvale kalduda. Armatuurlaua põhielementideks tõusevad neli suurt ümmargust õhuava, ka mujal juhi ees kasutatakse igal võimalikul juhul ringimotiivi. Teistelt autodelt tulijaid vihastavad "opelismid" on (loodetavasti lõplikult) kadunud, isegi suunatule ja kojameeste lüliti töötavad mõistuspäraselt. Küll aga hiilgab Corsa - sõna otseses mõttes - poolläbipaistvate lülititega. Pimedas näevad need kollaka taustvalgusega tõesti efektsed välja. Veel rõhutatakse pressimaterjalides, et keskkonsooli saab tellida musta klaverilakiga kaetult. Pidada maru popp ja efektne olema. No ei tea... Minu meelest lihtsalt maotu, umbes nagu puiduparoodia mõnes odavas Kaug-Ida sõidukis. Ja küll jäävad seal musta laki peal sõrmejäljed hästi näha.
Zafiralt või Merivalt tuttavat imetabase mehaanikaga tagaistmesüsteemi Corsast ei leia. Muidugi saab tagumisi seljatugesid maha keerata ning seeläbi tekitada mahuka siledapõhjalise koormaruumi. Suur uudis peidab end aga hoopis põhja all. Nimelt: Corsale saab tellida Flex-Fixi nime kandva jalgrattahoidja. Kes mäletavad näituseautot Trixx, neile peaks süsteem olema tuttav. Põhimõtteliselt on tegu suure sahtliga, mis vajaduse korral auto pakiruumi alt välja sõidab. Flex-Fixi töövalmis seadmine nõuab küll omajagu operatsioone, kuid ka esimesel korral saab vabalt ilma kasutusjuhendita hakkama. Ning arvake ära, kui palju raha selle imeteo eest küsitakse? Opeli hinnapoliitikat teades kippusin ma esialgu pakkuma paarikümmet tuhandet. Tegelikult maksab Flex-Fix pisut alla 11 000 krooni. Mitte just võileivahind. Ent kas te olete kunagi püüdnud katusele kinnitatud jalgrattaga parkimismajja sisse sõita? Mina olen. Kulusid kokku arvestades paistab Flex-Fix igati soodsa investeeringuna.
Igaühele midagi
Corsa mootori- ja jõuülekandevalik on tavakohaselt lai nagu Vaikne ookean. Ja laieneb tulevikus kindlasti veelgi. Esialgu on saadaval kolm bensiini- ja kolm diiselmootorit võimsusevahemikus 60 kuni 125 hobujõudu. Eestis kujuneb neist eelistatuimaks ilmselt 1,2-liitrine bensiini põletav jõuallikas. See pakub enam-vähem mõistliku optimumi hinna, kiiruse ja kütusekulu vahel. Säästurežiimil saab hakkama ka üheliitrise kolmesilindrilisega, selle "hind algab" jääb 150 000 krooni piirist allapoole. Kiirema sõidu huvilistel tasub aga pigem kiigata diislite poole. Tõsi, ühtegi neist ei saa just sportlikuks pidada. Isegi võimsaim, 1,7-liitrine kiirendab paigalt "sajani" keskpärase 10,1 sekundiga. Ka kuuekäigulise kasti iseloom soosib pigem ühtlast kõrget tempot kui pidevaid käiguvahetusi nõudvat nikerdamist kurvide vahel. Veermiku taha küll midagi pidama ei jää, Corsa hoiab teed kui valatult ning isegi 17tollised rehvid ei häiri mugavat kulgemist. Aga jah, "spordihuvilised" peavad neile sobivaid jõuallikaid ootama. Või isegi Corsa OPCd, millest tõotab tulla vägagi põnev sõiduk.
Käegakatsutavatest asjadest veel niipalju, et kõik bensiinimootorid ning nõrgim diisel (1,3 l, 75 hj) tulevad tehasest vaikimisi koos viiekäigulise kastiga, tugevamad diislid kuuekäigulisega. Lisana võib 1,2-liitrisele Corsale tellida robotiseeritud käigukasti Easytronic, 1,4-liitrisele aga tavalise neljaastmelise automaadi.
Opel Corsa 1.2 5u
Mootor | R4 1229 cm3 |
Võimsus | 80 hj |
Tippkiirus | 168 km/h |
Aeg 0-100 km/h | 13,9 s |
Tühimass | 1160 kg |
Pikkus/teljevahe | 3999/2511 mm |
Pakiruum | 285-1100 l |
Kütusekulu | 5,8 l/100 km (B) |
CO2 pääst | 139 g/km |
Hind alates | 159 450 kr |
Konkurendid
Peugeot 207 1.4 8V 5u (75 hj, 170 km/h, 173 900 kr)
Renault Clio 1.2 16V 5u (75 hj, 167 km/h, 159 900 kr)
Škoda Fabia 1.4 16V 5u (75 hj, 167 km/h, 158 900 kr)
