RAHVAAUTO: Sakslased on loonud auto, mis läheb hästi kaubaks kõigil mandritel. Vallo Kruuser

Mais 1974 esitles Volkswagen Golfi esimest põlvkonda. Tippdisainer Giorgetto Giugiaro kujustatud autole oli esitatud tõsine väljakutse - Golfist sai ühe maailma populaarseima auto, Volkswagen Põrnika järeltulija. Kui Põrnikal oli õhkjahutusega tagamootor ja tagavedu, siis Golfi vesijahutusega mootor asetses ees ning selle veojõud kanti esiratastele.

Volkswagenil oli hädasti tarvis oma toodangut kaasajastada. Põrnikas oli oma tehnoloogiaga 1930. aastates, konkureerida aga tuli niisuguste sõidukitega nagu Renault 5 ja Peugeot 104. Rahvaauto tarbija ootas lihtsat, praktilist, töökindlat sõidukit - täpselt nagu kunagi Põrnika puhul. Õnnestunud välimusega Golf osutus uskumatult populaarseks, esimese miljoni valmistamiseks kulus vähem kui kolm aastat ja kokku toodeti esimese põlve Golfi umbes kuus miljonit, kirjutab entsüklopeedia "Klassikalised autod". Muide, USA turule tuli Golf aasta hiljem ja hakkas seal miskipärast kandma nime Rabbit (Küülik). Alg-Golfi valmistatakse veel praegugi Citi Golfi nime all Lõuna-Aafrikas.

Väljast väike, seest suur

3,7 meetrit pikk Golf oli väike auto ka tollaste Euroopa standardite järgi. Samas on tema teljevahe, 2393 mm, küllaltki pikk ja võimaldab rattad paigutada auto nurkadesse. Golf tehti oma aja kohta ka üsna lai, 1613 mm. Näiteks tolleaegne Toyota Corolla oli tervelt 91 mm kitsam! Tulemuseks oli konkurentidega võrreldes väga ruumikas kabiin ühes mugava interjööriga. Golfi valmistati nii 3- kui 5ukselisena. 1979. aastal tuli välja veel Giugaro kujustatud Jetta, Golfi sedaanvariant.

Mootoritest olid esmalt saadaval 1,1-, 1,3- ja 1,5-­liitrised. Kui kapoti alla tõsteti mehaanilise sissepritsega 1,6-liitrine, sai valmis "rahvasportlane" Golf GTi. Teistest Golfidest erines ta veel tahhomeetri ja 175/70 R13 rehvide poolest.

110 hobujõudu nii väikses autos oli 1976. aastal ennekuulmatu ning selliseid autosid hakati kutsuma hot hatch'ideks ehk "kuumadeks luukpäradeks". Tekkis eraldi turusegment ja 1980. aastatel ilmus selliseid sõidukeid ridamisi nii tänavatele kui ka võistlusradadele: Peugeot 205 GTi, Ford Escort XR3, Lancia Delta HF jt.

Diisel, kabriolett, sportkupee...

1977. aastal sai Golf diiselmootori. Üsna tagasihoidliku, 48 hobujõudu arendava, millel ka kütusetarve oli äärmiselt väike. Isegi tänapäeva mõistes. Eestis 1990. aastatel esimese põlvkonna diisel-Golfi soetanud autoremondifirma omanik ütles hakkama saavat vähem kui nelja liitriga saja kilomeetri kohta.

1980. aastal võeti tootmisest maha kabriolett-Põrnikas. Selle asemele tuli kerefirmaga Karmann kahasse loodud Golf Cabrio. Praegu saab neid kandilisi, kuid kena välimusega autosid osta Saksa automüügiportaalist mobile.de hinnaga alates 1000 eurost. Koos lisakuludega on niisiis võimalik omandada alla 50 000 kroonine hobiauto - tõeline klassik.

Golfi kere projekteerimisel mõeldi ka sellele, et väikese luukpäraga pereauto kõrvale võiks sündida 2+2 sportkupee. Volkswagen ei olnud sellest esiti eriti huvitatud ja Giugiaro pöördus otse Karmanni poole, mis koos Italdesigniga algataski projekti Scirocco. Hiljem lõi ka Volkswagen kampa ja tänaseks on Sciroccosid valmistatud kolm põlvkonda (kui Corrado sisse arvata, siis isegi neli).

Sarnaste motiividega, ent veidi pontsakamate vormidega Golf II tuli välja 1984. aastal. 2002. aastal möödus Golf tootmisarvudelt Põrnikast. Praegu tuleb vooluliinidelt juba kuuenda põlve Golf ning kogutoodang ületab 25 miljonit!

Pärandus Rootsist

Homme leidis esimese põlvkonna Golfi Keila lähedalt Ohtust vanast aidast, kus auto- ja muusika­mees Henry Tiisma oma punast 1980. aasta Golf GLi ja Volvo Amazoni hoiab. Auto on pärit Rootsist ja selle Eestisse sattumisel on Tiisma sõnul mängus "natuke juhust ja natuke jumala sõrme". Henry abikaasa sai Golfi päranduseks oma Rootsis elanud vanatädilt. Esiti oldi kahevahel, kas auto Eestisse tuua või Rootsis oksjonikorras maha müüa. Lõpuks rändas alg-Golf siiski üle Läänemere.

"Super töökindlus, iga ilmaga käivitub, ja keskmisi bemmimehi saab ka loputada," kiidab Tiisma oma sõidukit ja palub end kutsuda hobi-diletandist automeheks. Golfi pruugib ta suveautona.

Autol on paremal tiival ka ajalooline mõlk. Nimelt käis 85aastane rootsi vanaproua viimastel aastatel Golfiga vaid tehnoülevaatusel ja päris viimaseks jäänud sõidul tuli ka tankida. Just tanklast pärinebki auto seni viimane mõlk.