DELFI VIDEO: Rahvaloendusel loendati 1 294 236 Eesti püsielanikku
Rahvaloenduse metoodikajuht professor Ene-Margit Tiit lausus täna loenduse tulemusi tutvustanud pressikonverentsil, et alakaetus on vähemalt üks protsent rahvaarvust. Tegemist on inimestega, kes jäid loendamata ning järgnevate kuude jooksul kasutatakse erinevaid Eesti andmebaase, et tuvastada, kas nad elavad Eestis.
Täna välja öeldud number pole Eesti rahvaarv, vaid rahvaloendusel loendatud inimeste arv. Täpsustatud rahvaarv koos rahvastiku maakondliku jaotusega avaldatakse detsembris 2012, kui sinna on lisatud ka need inimesed, kes erinevate riiklike registrite andmetel elavad Eestis.
Viimase rahvaloendusega võrreldes on Eesti loendatud püsielanike arv vähenenud 75 816 ehk 5,5 protsendi võrra.
Eestlasena määratles end 68,7, venelasena 24,8 ja muu rahvusena 4,9 protsenti loendatud püsielanikest. 1,5 protsenti jättis oma rahvuse määratlemata.
Nooremaid vähem ja vanemaid rohkem
Kahe rahvaloenduse vahel on muutunud rahvastiku vanuseline koosseis. “Esialgsed loendustulemused kinnitavad taasiseseisvumisajale omaste muutuste jätkumist Eesti rahvastikus,” rääkis Tiit.
Kui 2000. aastal moodustasid kuni 14-aastased rahvastikust 18 protsenti, siis 2011. aastal oli nende osatähtsus langenud 15 protsendile.
Samas oli 65-aastaste ja vanemate osatähtsus tõusnud 18 protsendini (2000. aastal oli neid 15%). Tööealiste (vanus 15–65) osatähtsus oli jäänud 2000. aasta tasemele (67%).
Püsielanikuks loetakse vastavalt rahvusvahelisele definitsioonile inimest, kes on enne loendusmomenti (31.12.2011) elanud riigis vähemalt aasta või kavatseb seda teha.
Eesti 11. rahva ja eluruumide loendus algas 31. detsembril 2011 ja lõppes 31. märtsi keskööl.
