Uuringust võib järeldada, et hiidsisalikud ei valitsenud kümneid miljoneid aastaid maailma seetõttu, et nad oleksid teistest loomarühmadest sedavõrd üle olnud, vaid lihtsalt tänu sellele, et piltlikult öeldes oli evolutsioonijumalanna neile naeratada otsustanud.

Teadlased on kaua nuputanud, mis põhjusel dinosaurused omal ajal nii arvukaks said ja seejärel nii arvukana ka kujuteldamatult pikka aega püsisid. On oletatud, et saurused saavutasid maismaaloomade seas valitseva seisundi mõne erilise omaduse abil, mis andis neile evolutsioonilisi eeliseid. Sellisteks omadusteks on pakutud püsisoojasust, väledust ja paljudesse erisugustesse elupaikadesse sobitumist.

Uus uurimistöö esitab olemasolevate fossiilsete materjalide uue matemaatilise analüüsi, millest järeldub, et tõenäoliselt ei olnud saurused evolutsioonilises mõttes sugugi rohkem kohastunud kui nendega miljoneid aastaid kõrvuti elutsenud võistlev roomajarühm, tänapäevaste krokodillide esivanemad.

Mike Benton Bristoli ülikoolist ja Stephen Brusatte Columbia ülikoolist uurisid koos kolleegidega võrdlevalt saurusi ja loomarühma, kelle nimeks nende kasutatud liigitussüsteemis on Crurotarsi. (Nimetagem neid siin edaspidi lihtsuse mõttes mõnevõrra mitteteaduslikult eelkrokodillideks.)

Mõlemad loomarühmad elasid edukalt üle umbes 225 miljoni aasta eest Maa elustikku laastanud väljasuremiste laine. Kuid järgmise massilise väljasuremise ajastust, 200 miljonit aastat tagasi, tulid eelkrokodillidest elusana välja vaid vähesed. Teadlased koostasid enam kui 60 sauruse ja eelkrokodilli skeletitunnuste andmebaasi ja arendasid välja mõlema loomarühma uue sugupuu. Analüüs näitas, et krokodilli eellaste skeletid erinesid üksteisest märgatavalt rohkem kui sauruste omad üksteisest. Evolutsiooniteaduses eeldatakse, et mida mitmekesisemad on kehavormid, seda mitmekesisemad on ka loomarühma eri liikide harrastatavad elulaadid. Nii võib järeldada, et eelkrokodillide eluasemed ja toidusedelid varieerusid palju enam kui saurustel - nad olid võimelised täitma rohkem ökoloogilisi nišše. Niisiis pidanuksid just nemad olema kahest rühmast edukam.

Fakt on aga, et triiase ajastu lõppedes ja juura ajastu tulles jõudis lõpule ka suurema osa eelkrokodillide evolutsiooniline teekond Maal, samas kui saurused jäid ellu. Pärast võistlejate kadumist avanes saurustele lõpuks võimalus saada miljoneiks aastaiks tõelisteks maailmavalitsejateks. Benton ja Brusatte väidavad, et tõenäoliselt pidi suurtel sisalikel lihtsalt hullupööra vedama.

"Kui minevikku hoolega uurida, saab selgeks, et lihtlabasel vedamisel võib olla evolutsiooni käigu määramisel oluline osa," ütles Brusatte.
Uuringu autorid kinnitavad, et kuna hiidsisalikud ja eelkrokodillid elasid pikka aega üheskoos, ei ole mingit põhjust arvata, et saurused olid domineerivam rühm.

Brusatte arvab, et kui teadlasest ajarändur sõidaks triiasesse, tuleks tal oletada, et eelkrokodillid jäävad peale: "Ei ole mingit alust väita, et saurused olid neist paremad."