03.04.2009, 00:00
Diskofanatt Sei Takano lihtne elu Tallinnas
Jaapanlane Sei Takano (44) on Tallinna ööklubide tantsupõrandate legend. Aga ühtlasi on ta kirjanik, pühendunud šopahoolik ja tubli investor. Aga. Armastuses tal ei vea.;Sei räägib südamelt ära, millised on tema elu eri tahud.
Sei Takanot teab enamik Tallinna ööklubides plaate mängivatest
DJdest. Tegelikult oleks neil isegi raske olnud teda mitte
märgata, sest Sei on kümmekonna aasta jooksul olnud peaaegu igal
nädalalõpul diskosaalide staar. Tantsib diskoripuldi ees,
üksipäini. Samal ajal alatasa laialt naeratades, jaapanlastele
omaselt.
Sei on välja arvutanud, et kui veel ööklubi
Spirit oli avatud, käis ta kaheksa kuu jooksul kohal 96 protsendil seal
toimunud pidudest. “Kui see kinni pandi, olin ma väga kurb. Mul oli
tunne, nagu ma oleksin kodutu!” naerab ta ise. Siis hakkas sagedamini
külastama ööklubisid Privé ja Hollywood.
Pühendunud diskokülastaja peopäevad kulgevad väga kindla
rutiini järgi. Esiteks, pärast kella kaht ei söö Sei noil
päevil ealeski. Samuti peab ta kindlasti tegema
lõunauinaku.
Siis valib Sei oma 70 diskosärgi seast
välja selleks õhtuks sobiliku ning viib ellu triikimisrituaali.
“Mulle meeldib triikimine väga! Ühel päeval ma
tahaksin endale üht mu unistuste triikrauda, mis maksab umbes 30 000
krooni.”
Kell 20.30 algab füüsiline ettevalmistus.
“Täpselt sel kellaajal hakkan ma kodus venitusi tegema. Võtan
tantsimist väga tõsiselt: sel sekundil, mil ma astun
tantsupõrandale, pean olema sada protsenti valmis tantsima! See on ju
nagu sport!” Venitustele kulub umbes üks tund, taustaks
kõlavad CNNi uudised.
Seejärel asub Sei õhtuks
vaimu valmis seadma. Kohustuslik abiline on lauljatar Beyoncé. Sei
kuulab tema laivesinemise DVD-lt ära palad “Crazy in Love”,
“Sugar Mama” ning “Upgrade U”.
Just
täpselt sellises järjekorras.
Millisele peole aga
üleüldse õhtul minna, selle otsustamiseks on Seil välja
kujunenud konkreetsed kriteeriumid. Esiteks DJ nimi (tema lemmik on hetkel
Hollywoodis esinev Bad J) ning teiseks – tantsupõranda materjal.
Parim on parkett.
Tipp-põrandate edetabeli
esikohal ongi tänu parketile BonBon, teisel kohal Hollywood (hea libe)
ning kolmandaks jääb Privé põrand (mõnikord ei
libise nii hästi).
Tantsu õnnestumiseks on
Seil isegi oma spetstantsutossude mark, Nike Kikuni. “Enam neid ei
toodeta, aga mul on varuks ostetud seitse paari. Ma kasutan hetkel ainult
üht paari, teisi hoian tulevikuks. Ma lihtsalt ei saa ilma nendeta
tantsida!”
Kikunid on Sei sõnul väga sobilikud
keerutuste tegemiseks – just see on Sei liigutuste peamine trump.
Tantsimise ajal keskendub Sei oma keha sünkroniseerimisele muusika
trummilöökidega.
Kusjuures see ei olevatki Sei
sõnul nii lihtne – isegi tema õppis selle ära alles
mõne aasta eest.
Peole läheb Sei võrdlemisi
vara. Sageli ongi ta esimene inimene tantsupõrandal. Hiljuti, kui Sei
läks Hollywoodi peole, tegi klubi turundusjuht Tanel Tatter talle
õlle välja, öeldes, et ta ei võta ju neil tantsimise
eest ka raha! Nii teenekas tantsija on ta.
Kui Sei tantsib,
joobki ta ainult õlut. “Parem oleks vett juua, aga ma kardan, et
ma lähen liiga tõsiseks niimoodi.”
Eestisse tulles
ei olnud Sei kunagi varem tantsinud. “Esimest korda kuulsin ma
house-muusikat Spiritis ja mulle meeldis. Ma tahtsin väga selle
järgi tantsida, aga mul polnud õrna aimugi, kuidas oma keha
liigutada. Siis tuli mul idee: ma teen nii, nagu jaapanlased – kopeerin
kedagi, kes hästi oskab, ja loon oma originaali. Nagu Sony! Niisiis
leidsin ühe tüdruku,
kes tantsis väga hästi, ning kopeerisin teda. Ta tantsis alati
üksi ja mina seepärast ka. Ma olen väga häbelik, ma ei
julgegi kedagi paluda.”
Miks Sei käib diskol? “Ma ei tea, mulle lihtsalt meeldib kogeda
seda üha uuesti ja uuesti – mulle meeldib tantsida ja klubis
käia.”
Sei, kellel naistega ei vea
Iga kord enne tantsupõrandale minemist unistab Sei,
et kohtab seal mõnd kena tüdrukut. “Eesti tüdrukud on
väga ilusad! Seepärast ma polegi siit ära kolinud,” on
jaapanlane originaalne.
Samas pole Sei juba
aastaid ühtki tüdruksõpra leidnud. Ilmselt
seepärast, et ta tüdrukutega rääkida ei julge. “Ma ei
tea, miks,” on Sei ise samal ajal õnnetu ja teadmatuses.
Eestisse kolis Sei muide samuti eestlanna pärast,
kellesse ta Londonis elades ära armus. Ta kolis tüdrukule Tartusse
järele, kuid kohtas teda vaid paaril korral. Elu Tartus tundus talle
maailma lõpuna. “Ma ei olnud nii väikeses maakohas olnud
pärast 15aastasena Aafrikas käimist! Ma tundsin, et tartlased tundsid
samamoodi. Seal oli väga raske isegi korterit leida!”
Neiult vastuarmastust leidmata kolis Sei Tallinna.
Siis,
üheksa aasta eest leidis Sei küll õnne ühe 16aastase
tüdrukuga, kellega nad olid neli kuud abielus, aga naine jättis
õnnetu jaapanlase varsti maha.
Siis tulid diskod ning Sei
armus järjest kaunitesse nais-DJdesse, nagu näiteks Heidy
Purgasse...
Investor Sei
Investeerimisest Sei erinevalt naistejuttudest eriti rääkida ei
soovi. Ent mainida võib siiski, et Äripäev reastas Takano
paari nädala eest koguni 10. kohale Tallinna Börsil aktsiaid ostnud
eraisikute edetabelis, milles on rivis investorid, kes on soetanud nendega
mitte seotud firmade aktsiaid turuhinna eest. Seil on Eesti Telekomi aktsiaid
ligi viie miljoni krooni eest.
Nii palju Sei siiski ütleb, et
ta ei ole börsil igapäevane kaupleja – müünud on ta
oma aktsiaid vaid ühel korral elus.
Tänu
regulaarselt laekuvatele dividendidele ei käi ta ka palgatööl ja
tema “tööpäevad” koosnevad CNNi uudiste vaatamisest,
internetis Jaapani ajalehtede lugemisest, finantsuudiste jälgimisest ning
Facebookis kolamisest.
Tema argirutiini hulka kuulub ka
igapäevane toidu hankimise retk ja jalutuskäik marsruudil Vene
tänav, Viru tänav, Viru keskus, Tallinna kaubamaja, Gonsiori
tänav, Stockmann ja Norde Centrum.
Šopahoolik
Sei
Sei tunnistab ausalt üles, et ta on
šopahoolik.
“Hulludel päevadel pean ma olema
Stockmanni ukse taga vähemalt kell pool kaheksa või veel parem, 45
minutit enne avamist. Ma tahan saada parima positsiooni ukse taga!
See on oluline! See on meelelahutus!
Oma riided ostan ma ainult
suurtelt allahindlustelt. Mu sõbrad kutsuvadki mind Suure Allahindluse
Kuningaks.
Sel nädalal ostsin Adidase odavmüügi
poest näiteks seitse paari tenniseid, sest need olid nii odavad!”
Aga veel! Kirjanik Sei
Sei on kirjutanud kuus raamatut, kuid Eestis elades mitte ühtki.
Sei on kirjutanud kuus raamatut, kuid Eestis elades mitte ühtki.
- 1983 “Koolipõlv Aafrikas” – “See on parim, mis ma kirjutanud olen, ma arvan. Mälestusraamat Ida-Aafrikast – Tansaaniast ja Kenyast. Ma elasin seal ühe aasta üksinda, kui ma olin 15aastane.”
- 1988 “20 päeva piiblit” – “Taas reisiraamat... See ei ole väga huvitav tegelikult.”
- 1990 “Demokraatia lõbud” – “Räägib poliitilistest kampaaniatest Jaapanis. Ma jälgisin kaht valimiskampaaniat ning leidsin, et noored inimesed ei huvitu poliitikast üldse. Ja ma sain aru, miks – valimiste võitmine on väga kaugel poliitika tegemisest või visioonide loomisest. Kõik on müük. See on nagu autode müümine.”
- 1991 “Paabeli universum” – “Räägib noortest inimestest, kes on poliitilistes erakondades väga madalal positsioonil, aga kes unistavad muutustest oma erakonna sees ja poliitikas üldse. See ei olnud ka väga hea raamat.”
- 1992 “Unelmate ühendriigid” – “Samuti Tokyo noortest. Näiteks käisin salaja “Kentucky Fried Chickeni” köögis, kus ühed noored töötasid ja kuhu keegi ei tohtinud minna tegelikult.”
- 1993 “Rahuvalve südames” – “See on ilukirjandus, mis räägib noortest inimestest. Üks mees tapetakse Tokyo tänaval ning ta läheb taevasse. Aga taevas kohtab ta metoodilise näitlemise õpetajat, kes näitab, kuidas seda kasutades saaks ta maailma tagasi tulla.”